Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Alaealiste töötamist piiravad sätted on küll mõeldud noori kaitsma, kuid efektiivset kaitset saab tagada ka töövõimalusi piiramata, mida plaanin ministeerium teha.
Alaealiste töötamise regulatsioon on püsinud sisuliselt muutusteta viimased 15 aastat, kuid samas on töömaailm läbinud suure arengu, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa sotsiaalministeeriumi ajaveebis.
Noored on üha aktiivsemad ja teadlikumad ning soovivad oma tööelu varem alustada. Maksu- ja tolliameti andmetel töötas 2015. aasta jooksul kokku kuus protsenti 12-14-aastastest ning veerand 15-17-aastastest alaealistest. Töötada soovijaid oleks tõenäoliselt rohkemgi, sest 15-24-aastaste töötuse määr oli mullu 13 protsenti, mis on üldisest töötuse määrast kaks korda kõrgem.
Noores eas omandatud töökogemus tuleb kasuks hilisemal tööotsimisel ja annab ettekujutuse sellest, millist tööd tulevikus soovitakse teha. Lisaks pakub see tulevasele tööandjale kindlust, et kandidaat saab töökeskkonnas hakkama.
Töötingimused vajavad kaasajastamist
Sotsiaalministeerium on koostanud töölepingu seaduse muutmiseks eelnõu, millega noored saaksid rohkem võimalusi töötamiseks. Plaanis on kaotada alaealistele lubatud tööde nimekiri ning 13-14-aastaste tööle võtmiseks poleks enam vaja taotleda tööinspektsiooni luba.
Siiani on alaealised võinud teha ainult nimekirjas sisalduvaid töid, näiteks kergemad põllumajandustööd, abitööd toitlustus- või majutusasutuses. Nimekiri piirab aga oluliselt alaealiste töötamist. Kehtima jääb töökeskkonna ohutegurite loetelu ja nimekiri töödest, mis on alaealistele keelatud.
Koolikohustuseta 15-17-aastaste noorte tööaeg saab plaanide kohaselt võrdseks täisealiste tööajaga. Koolikohustuslikel alaealistel oleks edaspidi lubatud koolivaheajal pikemalt töötada, kuid mitte üle poole koolivaheaja kestusest.
Alaealised töötavad rohkem suvel, mil õppetööd ei toimu. Tööandjad on sellega arvestanud ning pakuvad noortele tööd just suvevaheajal, kuid piirangud muudavad nende värbamise keerukaks. Muudatused tööajas suurendavad alaealiste töökorralduse paindlikkust ning tööandjate valmisolekut nende palkamiseks.
Kooliaasta jaoks peab välja puhkama
Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata alaealiste heaolule ja tervise kaitsele. Neile on keelatud tööd, kus puututakse kokku tervist kahjustavate ohuteguritega.
Koolikohustuslike alaealiste esmane kohustus on koolis käimine, mistõttu on kavas neile seada lisapiirangud: õppeveerandi kestel on lubatud lühem tööaeg ning keelatud töötada üle poole koolivaheaja kestusest. Sellega kindlustatakse võimalus uue kooliaasta jaoks välja puhata.
Korrektne tööleping on oluline
Lisaks antakse tööinspektsioonile õigus töölepingu sisu järgi hinnata, kas tegemist on töölepinguga või mitte. Kuigi muudatus puudutab kõiki töötajaid, on see oluline just alaealiste puhul. Mullu töötas muu võlaõigusliku lepingu alusel 58 protsenti kõigist 7-11-aastastest tööd teinud alaealistest, 38 protsenti 12-14-aastastest ja 32 protsenti 15-17-aastastest.
Kõigist Eesti töötajatest töötas mullu võlaõigusliku lepingu alusel 14 protsenti, mis näitab, et need lepingud on palju kasutuses just alaealiste palkamisel.
Muu võlaõigusliku lepingu alusel töötades ei ole töötajatel õigust tööõiguslikele garantiidele (näiteks hüvitised töölepingu lõppemise korral) ning tööandjal pole kohustust tagada töösuhet reguleerivatest seadustest tulenevaid nõudeid (tööaja piirangud, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded). Nii on tööinspektsiooni pädevuse laiendamine vajalik töötajatele efektiivsema kaitse tagamiseks.
Sotsiaalministeeriumi eesmärk on töölepingu seaduse muutmisega tagada alaealistele paremad võimalused tööturul. Samas on arvestatud sellega, et koolis käimine on noortele esmatähtis ning muudatuste keskmesse peab jääma alaealiste tervise ja heaolu kaitse töösuhtes.
- Üksikasjad
Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.
Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul hakkab Töötukassa järgmisest aastast osutama aktiivseid tööturumeetmeid ka töötavatele inimestele, et parandada nende kvalifikatsiooni ja ennetada töötust. „See toob kaasa Töötukassa pakutavate teenuste mahu olulise suurenemise, mistõttu jääb töötuskindlustusmakse määr senisega samale tasemele," lisas minister.
Tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite olemasolu tagamiseks on 2017. aastal kavas töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali üle kanda 19% laekunud vahenditest ehk 31,7 miljonit eurot, sh kindlustatute sihtfondist 20,6 miljonit ja tööandjate sihtfondist 11,1 miljonit eurot. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, näiteks stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmiseks.
Uute tööturuteenustena on kavas alates 2017. aasta maist alustada kolme uue meetmega, millest kaks on suunatud otse töötajatele ning üks töötajate oskuste arendamisele läbi tööandjate toetamise. Need on töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus ja koolitustoetus tööandjale. Koolitusmeetmete sihtgrupp on üle 50-aastased, ilma erialase hariduseta või puuduliku eesti keele oskusega töötajaid, kelle sissetulek jääb alla mediaanpalga ning inimesed, kellel on vananenud oskused. Samuti töötajad, kes ei saa terviseseisundi tõttu oma senisel ametikohal tööd jätkata. Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmetel kuulub sihtrühma 128 654 töötajat ehk 22% hõivatutest.
- Üksikasjad
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduses suurenenud tööjõupõhiste tegevusalade osakaal, mida ilmestab ka viimaste aastate palgatõus.
See tähendab konverentsil Äriplaan 2017 kõnelenud Hanssoni hinnangul seda, et turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama ärimudeleid, mis põhinevad odavamal tööjõul.
„Aeglase majanduskasvu varjus toimub majanduse struktuuri muutus: suurenenud on nii-öelda tööjõupõhiste tegevusalade osakaal ja ka viimaste aastate palgatõus on kooskõlas majanduse muutumisega inimressursikesksemaks," ütles Hansson.
"Kuna samal ajal kahaneb ka meie tööealine elanikkond, siis koos võetuna tähendab see, et palkade kasvu surve jääb lähiajal püsima. Sellises keskkonnas ei saa pikalt kesta ärimudelid, mis põhinevad odaval tööjõul – need sunnitakse aegamisi turult välja," lisas ta.
"Juba praegu on näha, et mida madalam on tegevusvaldkonna palk, seda keerulisem on ettevõtetel töötajaid leida,“ rääkis Hansson.
Ta lisas, et samal ajal ei saa välistada võimalust, et ettevõtted on turu survel ja liiga optimistlike ootuste põhjal tõstnud töötasud tasemele, mis võib ühel hetkel anda tagasilöögi.
Ekspordile pole palgatõus hea
Eksportivate ettevõtete hinnangud oma konkurentsivõimele on viimastel aastatel ühes tööjõukulude kasvuga halvenenud, kuid sel aastal on näha olnud väikest paranemist. Esimesel poolaastal suurenes ka ettevõtete investeerimisaktiivsus, mis annab lootust, et majanduskasv võiks elavneda.
„Majanduskasvu kiirenemist aga investeeringud ainuüksi ei taga. Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahuga sama kiire majanduskasvu kui Eesti. Meil on investeeringute tõhusama kasutamise suunas veel arenguruumi,“ ütles keskpanga president.
Hansson toonitas, et majanduskasvu kiirenemine sõltub eelkõige ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel ja seepärast on vaja jätkata sihipärast tööd ekspordi arendamisel.
„Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Seda aitaksid tagada töö- ja tooteturgude ning ärikeskkonna reformid, kuid nende tegemine on Euroopas takerdunud. Euroala keskpangad saavad rahapoliitikaga majandusolukorda küll toetada, aga jätkusuutlikku majanduskasvu see ei tekita,“ märkis ta.
Nii maailma kui ka Euroopa majanduskeskkond on järgmiselgi aastal nõrgavõitu, kuid prognoosid näitavad majandusaktiivsuse väikest suurenemist Eesti naabruskonnas.
- Üksikasjad
Üliõpilased soovivad kõige rohkem töötada infotehnoloogia firmades Skype, Microsoft ja Transferwise, selgub tööandja agentuuri Instar uuringust.
Uuringust selgus, et tudengid soovivad keskmiselt saada netotöötasuna 1223 eurot kuus. Mittetöötavate tudengite puhul on keskmine palgaootus 1063 eurot kuus ja töötavate tudengite palgaootus 1324 eurot kuus. Viis aastat tagasi oli tudengite keskmine palgaootus 911 eurot.
„Töökoha valikul on tudengitele kõige olulisem, et töö oleks huvitav ja arendav, ettevõtte juhid oleks kompetentsed ja ettevõte kohtleks kõiki töötajaid ausalt ja võrdselt,“ ütles Instar EBC konsultant Kersti Vannas.
Tudengitest 51 protsenti tahaks töötada erasektoris, 30 protsenti avalikus sektoris ja 16 protsenti soovib olla ise enda tööandjaks. Kolmandas sektoris tahaks töötada 3% vastanutest.
62% vastanud tudengitest töötas õpingute ajal ja 73% olid teinud mitte erialast tööd. Erialasel praktikal on viibinud 52% ning erialast tööd on teinud 48%. Vabatahtliku tööd on teinud 35%. Uuringus osalenud töötavad tudengid teenivad praegu keskmiselt 753 eurot kuus.
Tudengite tööandja maine uuringus osales 2000 üliõpilast bakalaureuse, magistri ja doktoriõppe erialadelt 15 Eesti kõrgkoolist. Uuringut viiakse läbi alates 2010. aastast.
- Üksikasjad
Kuigi naisjuhtide arv on Euroopa 350 suurema börsifirma seas viimase seitsme aastaga enam kui kahekordistunud, on naiste käes vaid 4 protsenti tippjuhtide kohtadest, kirjutab Briti majandusleht Financial Times värskele uuringule tuginedes.
2009. aastal oli Euroopa väärtpaberituru väärtusest enam kui kaks kolmandikku andva S&P 500 Euro 350 indeksi ettevõtetest naisjuht vaid kuues. Selle aasta 18.augustil oli see number 14.
Tänavu tõusid juhatuse esimehe rolli naised kolmes ettevõttes: Birgitte Bonnesen Swedbankis, Isabelle Kocher Prantsusmaa energeetikafirmas Engie ja Alison Brittain Briti hotelli-ja restoranioperaatoris Whitbread.
S&P Global Market Intelligence’i uuring peegeldab tõsiasja, et lääneriikide majandustes toimub naiste ettevõtete juhirolli tõusmises väga tagasihoidlik areng.
USAS on S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete tippjuhtide seas naisi vaid 27. 2009. aastal oli neid 18. Suurbritannia FTSE 100 ettevõtetest vaid seitset juhivad naised.
„Sooline lõhe maailmas uurimate ettevõtete juhtimises võib ju veidi väheneda, aga see ei toimu piisavalt kiiresti,“ märkis Londonis asuva Direktorite instituudi juht Barbara Judge. „See teema on olnud valupunkt kogu vahepealse aja ja on uskumatu, et naised on firmade juhatustes senini selline haruldus,“ lisas ta.
Lehekülg 858 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee