Artiklid
- Üksikasjad
Töötaja värbamisest kuni töösuhte lõpuni peab ettevõtja tegelema isikuandmetega, mille kogumisel ja töötlemisel tuleb olla hoolikas, sest teatud juhtudel kehtivad erinõuded.
Töösuhtes on isikuandmetel keskne roll – ettevõtja puutub nendega kokku juba uue töötaja otsingutel ja isegi pärast töötaja lahkumist on oluline nendega hoolikalt ümber käia. Töötaja isikuandmete töötlemist tuleks vaadata viies etapis.
1. Värbamisetapp
•Andmete küsimisel lähtuge pakutava töökoha olemusest ja nõuetest.
•Ärge küsige andmeid, millel puudub seos töökohale sobivuse hindamisega.
•Ärge nõudke andmeid, mis viitavad diskrimineerimise või ebavõrdse kohtlemise võimalikkusele.
•Ärge küsige delikaatseid isikuandmeid, sh võimaliku raseduse, lastesaamis- või abiellumisplaanide kohta.
•Taustauuringu tegemisel lähtuge kahest andmete ringist: •avalikud allikad (suhtlusvõrgustikud, blogid, avalikud registriandmed, kohtulahendid jne) – teavitage kandidaati leitud andmetest ja andke võimalus kommenteerida;
•allikad, mis ei ole avalikud (karistusregister, endised tööandjad jne) – nende andmete küsimiseks peab kandidaat nõusoleku andma.
•Kandidaadi testimiseks on vaja tema nõusolekut. Testi tulemused peavad olema vajalikud tööle sobivuse hindamiseks. Automatiseeritud testi puhul peab selgitama testi korraldamise protsessi ja tingimusi ning andma kandidaadile võimaluse esitada enda väljalangemise kohta vastuväiteid.
•Valimata jäänud kandidaatide andmeid võib üldiselt ilma nõusolekuta säilitada värbamisprotsessi lõpuni. Hilisemate tööpakkumiste tegemiseks tuleb võtta konkreetne nõusolek andmeid säilitada. Tuleb teada anda, mis andmeid ja kui kaua kavatsetakse säilitada ning kas neid soovitakse edastada kolmandatele isikutele.
2. Töölepingu kehtivuse ajal
•Töötaja nime, foto ja kontaktandmete avaldamiseks kodulehel on üldiselt vaja töötaja nõusolekut.
•Tehke kindlaks, milliseid töötaja andmeid on vaja töölepingu ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
•Neid andmeid võib töödelda ilma nõusolekuta, v.a juhul, kui neid kasutatakse teistel eesmärkidel: •töölepingu kohustuslikud andmed – nimi, isikukood, elukoha aadress;
•töötasu andmed ja pangakonto number;
•andmed, mida on vaja töötajale isiku ja perekondlike kohustustega seotud õiguste kasutamise võimaldamiseks, näiteks puhkuseliigid – küsige neid siis, kui töötaja avaldab õiguste kasutamiseks soovi.
•Töötaja nime, foto ja kontaktandmete avaldamiseks kodulehel on üldiselt vaja töötaja nõusolekut.
•Töötaja isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele (sh grupi teistele ettevõtjatele) on üldiselt vaja töötaja nõusolekut.
•Delikaatsete isikuandmete töötlemine eeldab registreeringut andmekaitse inspektsioonis või andmekaitse eest vastutava isiku määramist.
•Töötajat kontrollides (elektrooniliste kommunikatsioonivahendite jälgimine; jälgimisseadme abil jälgimine, töötaja või tema asjade läbivaatamine; joobeseisundi kindlakstegemine): •austage töötaja privaatsust ja valige kontrolliviis, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
•seadke kontrolli eesmärk ja veenduge, et valitud viis on sellega proportsionaalne;
•ärge kasutage ühel kindlal eesmärgil kogutud andmeid muul eesmärgil;
•kontrollige läbipaistvalt: andke töötajale kontrollimisest teada, tutvustage tingimusi ja töötajate õigusi.
•Kontrollimine ilma nõusolekuta on lubatud, kui see on vajalik töölepingu täitmiseks või kui selline õigus või kohustus tuleneb otseselt seadusest. Alati on vaja nõusolekut delikaatsete isikuandmete töötlemiseks.
3. Pärast töösuhte lõppu
•Töösuhte lõppemise järel kustutage töötaja kõik andmed, mis ei ole vajalikud.
•Mõnd dokumenti on vaja säilitada töötaja nõusolekuta, näiteks: •töölepingu kirjalik dokument ja tervisekontrolli otsused – 10 aastat;
•tööohutuse ja -tervishoiu riskianalüüsi tulemused ning tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmed – 55 aastat;
•raamatupidamise alusdokumendid – 7 aastat;
•töötasu nõuete aegumistähtaeg – 3 aastat;
•töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks esitatavate nõuete aegumistähtaeg – 4 kuud;
•töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg – 30 kalendripäeva;
•tööandja nõue töötaja vastu töötasu ja teiste rahaliste nõuete tagastamiseks – 12 kuud.
•Teisi tööalaseid dokumente võib säilitada töötaja nõusolekul.
4. Töötaja õigused
•Töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega, nende töötlemise eesmärkidega, allikatega ja kolmandate isikutega, kellele on andmeid edastatud või see lubatud. Töötaja võib nõuda tegelikkusest erinevate andmete kõrvaldamist või parandamist.
•Töötajal on õigus töötlemiseks antud nõusolek igal ajal tagasi võtta.
•Kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on õigus nõuda: •isikuandmete töötlemise lõpetamist;
•isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist;
•kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist.
•Töötaja võib õiguste rikkumise korral pöörduda andmekaitse inspektsiooni või kohtu poole ja nõuda hüvitust.
5. Nõusoleku võtmine
•Nõusolek peab põhinema töötaja vabal tahtel ja seda ei soovitata lisada töölepingu tingimuste hulka.
•Nõusolek peab üldiselt olema kirjalik, delikaatsete isikuandmete puhul alati kirjalik, ja seal peab olema selgelt märgitud: •milliste andmete töötlemiseks luba antakse;
•andmete töötlemise eesmärk;
•isikud, kellele võib andmeid edastada;
•andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused;
•töötaja õigused tema isikuandmete edasiseks töötlemiseks.
•Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik.
•Koos teise tahteavaldusega antav nõusolek peab olema selgelt eristatav.
•Nõusoleku saab anda ainult täieliku teovõimega ehk täisealine töötaja.
•Nõusoleku olemasolu peab tõendama tööandja.
•Vaidluse korral lähtutakse eeldusest, et töötaja ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud.
•Enne nõusoleku küsimist peab töötajale teada andma, kelle poole ta saab pöörduda, kui tal on oma isikuandmete töötlemise kohta küsimusi või kui ta soovib andmeid parandada.
•Nõusolek kehtib töötaja eluajal ja 30 aastat pärast tema surma.
Loo autor on Pirkko-Liis Harkmaa, advokaadibüroo Cobalt partner ja vandeadvokaat.
Lugu avaldati Äripäevas 06. september 2016.
Uus eelnõu annab töötajatele õiguse koondamisel ise töötuskindlustushüvitise saamise avaldus esitada
- Üksikasjad
Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas täna algatada töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega antakse töötajatele ja ametnikele koondamise korral õigus esitada töötukassale avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks.
„Igal aastal kannatavad mõned inimesed seetõttu, et tööandja ei ole koondamise korral töötukassale esitanud avaldust kindlustushüvitise taotlemiseks.
Juhul kui tööandja ei ole esitanud kindlustushüvitise taotlust töötukassale viie päeva jooksul alates töö- või teenistussuhte lõppemisest, antakse töötajatele ja ametnikele õigus see avaldus ise esitada, et töötuskindlustushüvitist saada,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.
Õiguskantsler Ülle Madise pöördus tänavu mais sotsiaalkomisjoni ja sotsiaalministeeriumi poole kirjaga, et lahendada olukord, kus kehtiv töötuskindlustuse seadus seab töötajale põhjendamatuid takistusi kindlustushüvitise saamiseks koondamise korral.
Kehtiva seaduse kohaselt saab avalduse kindlustushüvitise saamiseks esitada ainult tööandja.
- Üksikasjad
„Eesti tööturult kaob rahvastiku vananemise, vähese sündimuse ning väljarände tõttu järgmise 10 aastaga üle 100 000 töötegija, mis on enam kui 14% tänasest tööjõust,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
„Eeldusel, et Eesti majandus liigub viimase 10 aastaga võrreldavas tempos ja vajades kasvuks ka sarnasel arvul lisatöökäsi, ei suuda juba lähiaastatel tööjõupakkumine nõudlusele vastata – peagi seisame silmitsi tööjõukriisiga,“ on Auväärti hinnangul pensioniea tõstmise plaanil jumet.
Edasi loe originaalist ......
- Üksikasjad
Toimetas: Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee
Pensionipõlve kindlustamiseks peavad noored teise ja kolmandasse sambasse kogumisega võrdselt oluliseks raha säästmist tulevikus ning võimalikult kaua tööl käimist. Samas 15 protsenti 18-25-aastastest ei planeeri tulevase vanaduspõlve kindlustamiseks midagi, selgus SEB uuringust.
„Kui seadusest tulenevalt on noortele kohustuslik liituda teise pensionisambaga ja tööle või tasustatud praktikale asudes hakkab sellesse ka raha laekuma, siis pensioniiga nähakse kauge tulevikuna ja täiendavaid vanaduspõlve kindlustamise otsuseid lükatakse pigem edasi, tihti arvestamata sellega, et ka tänastel otsustel võib olla väga pikaajaline mõju. Näiteks kui teise pensionisamba fondi teadlik valik jääb pensionikoguja poolt tegemata, siis riik määrab fondi loosiga konservatiivsete fondide hulgast, mis ei pruugi olla tegelikele ootustele vastav lahendus. SEB analüüs näitab, et aastas jätab ligi 15 protsenti noortest kohustusliku pensionifondi valiku riigi poolt loositavaks ja enamik neist esitab hiljem avalduse pensionifondi vahetamiseks," rääkis SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.
Samuti selgus uuringust, et eesti ja vene keelt kõnelevate noorte suhtumine tuleviku kindlustamisse on erinev. Pensioniks valmistumisel on kergekäelisemad eesti keelt kõnelevad noored, kellest ligi iga viies ei pea vajalikuks oma tulevase vanaduspõlve kindlustamiseks midagi teha. Vene keelt kõnelevate noorte seas on sellisel arvamusel ligi kümnendik.
Iga teine 18-25-aastane plaanib oma pensionipõlve veeta hobidega tegeledes ja ligi sama paljud sooviks sel eluperioodil palju reisida. Leppäneni hinnangul on noorte soovitud vanaduspõlve ja selleks valmistumise vahel suured käärid, mis suunavad tegema rohkem teavitustööd.
Noorte pensioni- ja pikaajalise kogumise vajadusele laiemalt tuleks suuremat tähelepanu pöörata nii riigil kui ka pensioniteenuse pakkujatel.
- Üksikasjad
Toimetas: Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
„Töötan koristajana ja pean tualeti ja kraanikausside pesemiseks kasutama ühte kemikaali, mille pudelil on mingi oranž märk. Pudelil on ka silt, aga eestikeelne tekst on kulunud ja arusaamatu. Peale koristamist tunnen ennast halvasti, silmad kipitavad ning käed on krobelised ja hästi kuivad. Kust ma peaksin saama infot, kas ma võin seda kemikaali edasi kasutada?"
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Kui kemikaali pakendil on oranž ruudukujuline märk või uuem, punaste servadega rombikujuline märk, on tegemist ohtliku kemikaaliga. Ohtlik on selline kemikaal, mis kahjustab keskkonda, tervist või vara.
Kui te ei tea, millised on kemikaali omadused, võimalikud tervisemõjud või kuidas seda kasutada pöörduge esmalt oma tööandja või vahetu juhi poole. Siis saate arutada, kuidas kemikaali kasutada või kas on võimalik võtta kasutusele vähemohtlik kemikaal.
Kui töötaja peab kasutama ohtlikke kemikaale või nendega kokku puutuma, tuleb tööandjal töötajat juhendada ja välja õpetada, kuidas teha tööd ohutult. Samuti tuleb töötajale tutvustada kemikaali ohutuskaarti.
Ohutuskaardil on kemikaali valmistaja poolt koostatud info kemikaali kohta nt kemikaali omadused (söövitav, ärritav vms), võimalikud tervisemõjud (põhjustab tugevat silmade ja naha söövitust, ärritav sissehingamisel jne) aga ka meetmed, kuidas mõjudest hoiduda (nt kasutada ainult hästiventileeritavas kohas).
Samuti on seal info vajalike isikukaitsevahendite kohta, nt millisest materjalist kindaid kasutada ja millist tüüpi hingamisteede kaitsevahendeid kasutada. Nimetatud vahendid peab tööandja töötajale andma ning töötaja peab neid ka kasutama. Isegi siis, kui kemikaali kasutatakse lühiajaliselt.
Tööandja peab töötajale korraldama ka tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ühe kuu jooksul tööle asumisest. Töötervishoiuarst hindab töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale. Infot töökeskkonna, sealhulgas kasutatavate kemikaalide kohta saab töötervishoiuarst riskianalüüsist, kus peab olema ära hinnatud ka töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega. Lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest ja töökeskkonnas nähtust määrab töötervishoiuarst uuringud, kaasab vajadusel eriarste ning annab hinnangu, kas antud töö, sh kokkupuude ohtlike kemikaalidega sobib töötajale.
Lehekülg 860 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee