Artiklid
- Üksikasjad
Tahaksid silmade kurnatust vähendada, kuid ei tea, kuidas silmalihaseid treenida? Sellele on vastused olemas.
On olemas mõned lihtsad harjutused spetsiaalselt silmalihastele, mis aitavad ühtlasi stimuleerida aju nägemiskeskust. Kui veedad mitu tundi järjest vaadates ekraanil asuvaid objekte, võid hiljem kogeda keskendumisraskusi ja väsimust.
Lihtne 20 minuti reegel
Kui sul on tarvis pikka aega järjest kasutada arvutit, siis proovi silmade väsimise ennetamiseks üht lihtsat 20 minuti reeglit. See tähendab, et iga 20 minuti tagant vaata mingit objekti, mis asub ligikaudu 5-6 meetri kaugusel ja tee seda vähemalt 20 sekundit järjest.
Täpselt samuti võid proovida keskenduda millelegi, mis asub sinu lähedal - vaata seda objekti umbes 10 sekundit ja seejärel suuna pilk mingile esemele kauguses (10 sekundit). Tee seda vaheldumisi 10 korda.
Silmalihased liikuma!
Selleks, et tegeleda lihastega, mille ülesanne on silmi liigutada, proovi silmi pööritada. Pane silmad kinni ja liiguta neid üles-alla ning ringikujuliselt. Nõnda annad silmadele puhkust. Korda harjutust kolm korda nii üht kui teistpidi.
Peale selle võid proovida ka n-ö kaheksa-nippi, mis tähendab, et teed silmadega 8-kujulisi liigutusi. Vaata umbes kolme meetri kaugusele enda ette ja justkui „joonista" silmadega horisontaalseid kaheksaid.
Silmade lõdvestamise nipp
Hõõru käelabasid omavahel kokku, et need muutuksid soojemaks. Seejärel sulge silmad ja vajuta käed õrnalt silmadele. Hoida mõned minutid silmad suletuna.
Kõige tähtsam - ära unusta pilgutamist!
Arvutiga töötades kipuvad inimesed unustama silmade pilgutamise sootuks või teevad seda liiga harva. Nõnda võivad aga silmad muutuda kuivaks ja tundlikuks. Selle vältimiseks ja silmade niisutamiseks pilguta neid iga 20 minuti tagant 10 korda. Tee seda aeglaselt.
- Üksikasjad
Nii suurt palgasurvet, üleostmist ning töötajate puudust kui praegu, pole aastaid olnud, tõdes 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter statistikaameti vabade töökohtade statistikat kommenteerides.
“Augustis tehti sama perioodi võrdluses üle paljude aastate rekordarv kinnisvaratehingud, tööd ja raha liigub, aga inimesi pole,” ütles Vahter, kes võtaks kohe paarkümmend inimest tööle. Ta lisas, et sama kitsaskoht on ka teistes kinnisvarabüroodes.
“Probleem on pikaajaline ja süvenev. Käib pidev üleostmine ja kauplemine. Headest müügiinimestest on peale kinnisvara ka muudes ärivaldkondades puudus. Eelmise buumiga võrreldava lumepalliefekti tunne on natuke küll,” rääkis Vahter.
“Kogu 1Partneri juhtkond käib reaalselt mööda linna visiitkaart taskus ringi ja kui potentsiaalselt sobilik inimene ka mujal valdkonnas vastu tuleb, siis kutsume kohe intervjuule. Paarikümnele inimesele oleks ruumi küll,” lisas Vahter.
Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides tänavu teises kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta.
Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15 ja 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 13 protsenti.
- Üksikasjad
Toimetas: Aive Mõttus,
Maaleht
Lugeja küsib: Asusin tööle väikepoe klienditeenindajana kaubanduskeskuses. Tööpäeva kestus on 12 tundi ning enamuse ajast töötan üksinda.
30minutilisel lõunavaheajal ning tualetis käimisel asendab mind samas kaubanduskeskuses üks meie teises poes töötavatest kolleegidest.
Varasemalt oli siin leti taga tool, kus klientide puudumisel võis istuda ja natukene puhata, kuid nüüd pole enam sedagi. Kas mul on õigus nõuda lisa puhkepause, et tagaruumis puhkamas käia? Ma ei kujuta küll ette, kuidas edaspidi siin tööl olla, kui kordagi istuda ei saa.
Vastab Indrek Avi, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Töötamine seistes või pidevalt ringi liikudes võib aja jooksul viia lihaste, kõõluste ja sidemete füüsilise ülekoormuseni, mille esmaseks tunnuseks on valu kehas. Püsivate tervisekahjustuste vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks ning võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad.
Lihasväsimusest taastumiseks on mõistlik varustada töötamiskoht seljatoega töötooliga, millel töötajal on võimalik sobival ajal istuda. Sagedane on töökorraldus, milles iga kahe tunni töötamise järel saab töötaja puhata 10-15 minutit. Sobiva töökorralduse ja vaheaegade osas soovitame eelkõige rääkida tööandjaga, sest töötaja heaolu ning tervisekahjustuste tekke vältimine on ju otseselt ka tema huvides. Kui tööandja peale seda ei korralda tööd ümber, võite pöörduda Tööinspektsiooni ning esitada avaldus järelevalvemenetluse alustamiseks. Samuti on Tööinspektsioonil plaanis oktoobris kontrollida kaubanduskeskusi Eesti eri paigus.
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Eesti Päevaleht
Õppivad töötajad ei saa pädevat infot mitmel põhjusel, üks neist on tööandjate teadmatus.
Igal sügisel tuleb uuesti päevakorda õppepuhkuse kasutamise kord, sest õppima läinud töötajad ja tööandjad saavad sellest erinevalt aru.
Näiteks kirjeldab suvel Tallinna ülikooli astunud naine, et otsene juht ei pea tema õpinguid üldse õppepuhkuse vääriliseks. „Kui rääkisin, et soovin vähemalt kaks korda aastas õppepuhkust kasutada, ja andsin juba varakult teada võimalikest nädalatest, kui mind ilmselt pole, vastas osakonnajuhataja, et kuna ma ei õpi erialal, millel töötan, siis õppepuhkust ei saa,” seisis toimetusele saadetud kirjas. Tööandja ei varjanud, et tema jaoks on suurim probleem asendaja leidmine ja loomulikult meeldiks mitteõppiv töötaja talle rohkem.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareeris 2015. aasta eest tulu 570 818 inimest 7,23 miljardi euro väärtuses. Keskmine kuine brutotulu inimese kohta kasvas 2014. aastaga võrreldes 8 protsenti 1056 euroni.
Suurema osa tuludest moodustas tavapäraselt palgatulu, mille deklareerimine inimese kohta kuus kasvas eelmisel aastal 56 eurot 872 euroni.
Oluliselt kasvas metsa raieõiguse müügist saadud tulu. Kui 2014. aastal deklareeriti raieõiguse müüki 2686 korral 16,8 miljoni eest, siis eelmisel aastal oli deklaratsioone 3999 ning saadud kasu 28,6 miljonit eurot. Põhjuseks oli peamiselt see, et alates 2012. aastast saab kasu maksustamist metsa raieõiguse eest edasi lükata kolmele järgnevale aastale ja 2015. aastal saabus hetk, kus 2012. aastal saadud tulult tuli tasuda tulumaksu.
Jätkuvalt suurenes üüri- ja renditasu ning välismaalt saadud tulu deklareerimine. Kui 2014. aastal deklareeriti 5246 deklaratsioonis 12,5 miljonit eurot üüri- ja renditulu, siis eelmisel aastal 5691 juhul kokku 15,4 miljoni euro ulatuses. Välistulusid deklareeriti 2015. aasta eest 7 protsenti enam kui aasta tagasi, deklareeritud summa kasvas 206,6 miljoni euroni, aasta tagasi oli see 193,3 miljonit eurot.
Kokku deklareeriti sel aastal mahaarvatavaid kulusid natuke üle 2,36 miljardi euro, mis on 148 miljonit eurot rohkem kui 2014. aasta eest. Kasvu tingis eelkõige deklareerijate arvu suurenemine, samuti palgatulu deklareerijate arv.
Eluasemelaenu intresside deklareerimise summa vähenes seoses euribori jätkuva langusega mullu 3,7 miljoni euro võrra, samas soodustuse kasutajate arv jäi võrreldes 2014. aastaga samale tasemele. Ühes deklaratsioonis deklareeriti 2014. aastal tasutud intresse keskmiselt 578 eurot, 2014. aastal 611 eurot. Keskmine tasutud koolituskulu võrreldes aastataguse ajaga kasvas 529 euroni, aasta tagasi deklareeriti keskmiselt ühes deklaratsioonis koolituskulude tasumist 501 euro eest.
2015. aasta tuludeklaratsioonide põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda aadressil http://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/uudised-pressiinfo/pressimaterjalid
Lehekülg 861 / 1652