Artiklid

Anna-Maria Uulma, reporter

Eesti klienditeenindajate õnnelikuse tase jääb küll samale tasemele Lätiga, kuid jääb oluliselt alla Euroopa keskmisest.

Käesoleva aasta teises kvartalis testoste pakkuvate ettevõtete liidu Mystery shopping providers association ehk MSPA kogutud andmete põhjal on Eesti klienditeenindajad Euroopa keskmisega võrreldes oma töös keskmisest märkimisväärselt õnnetumad, vahendab uuringufirma Dive Eesti.

Antud uuringus osales 15 Euroopast pärit ettevõtet, kelle läbi oli eesmärgiks koguda erinevates riikides testostu meetodil läbi viidud hindamiste põhjal kokku andmed teenindajate õnnelikkuse taseme kohta teenindussituatsioonides, mis on laiemalt tuntud ka rahvusvahelise lühendi NHS järgi.

Kõige õnnelikumad teenindajad on tulemuste põhjal Ungaris, Poolas ja Ühendkuningriikides, kuid õnnetumad Makedoonias, Prantsusmaal ja Belgias.

Lähinaabritest paistis õnnelike klienditeenindajatega silma Leedu, kes järgnes tulemuste poolest esikolmikule. Läti teenindajate õnnelikkuse tase klientidega suhtlemisel jäi samale tasemele aga Eestiga.

Üle Euroopa hinnati sektorite lõikes kõige õnnelikemaks vabaaja veetmise ning transpordi valdkonnas töötavad teenindajaid. Kõige õnnetumaks peeti aga autode müügi ja finantsvaldkonnas tegutsevate ettevõtete konsultante.

Eestis klienditeenindusuuringuid läbi viiva ettevõtte Dive Eesti OÜ tegevjuhi Harry Liipa sõnul on korrelatsioon teenindajate õnnelikkuse taseme ning klienditeeninduskvaliteedi ja kliendirahulolu vahel selgelt olemas ning soovitas kõigil ettevõtetel süstemaatiliselt ja järjepidevalt leida viise oma klienditeenindajate rahulolusse panustamiseks ja motiveerimiseks.

Kadri Ibrus,
Eesti Päevaleht

Hoolimata käivitunud töövõimereformist, mis peaks puudega inimesed tööle aitama, ei pääse liikumispuudega noor kõrgharitud naine tööle, sest ei saa kodust välja. Omavalitsuselt kohandatud korteri saamise järjekord on liiga pikk ja isiklikku abistajat ei ole kusagilt võtta.

„See on päris absurdne,” võtab 29-aastane Helen Bokmann oma olukorra kriitiliselt kokku. „Ma pidin töökoha üles ütlema lihtsalt sellepärast, et ma ei saa trepist üles ega alla!”

Bokmanni korter on Lasnamäe kortermaja esimesel korrusel, kus teda n-ö eraldab vabadusest üheksa trepiastet. Omal jõul ei saa ta ratastooli üle korteri kõrge lävepakugi vinnata, ammugi siis üheksa astet alla laskuda. Lapsepõlvest alates on teda aidanud ema, kuid ajutiselt ta enam seda teha ei saa. Terveks eluks ema abistada jäämine poleks niikuinii jätkusuutlik lahendus.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht

Töövaidluskomisjoni töö tühistas maakohus, selle ringkonnakohus, viimasega pole rahul riigikohus.

Ligi 15 aastat Finak AS-is laudsepana töötanud Urmas pöördus töövaidluskomisjoni, sest tööandja lõpetas erakorraliselt tema töölepingu. Aega asjad kokku pakkida anti 13 päeva.

Põhjus oli Urmase tervis – töökohustusi täites vigastada saanud laudsepp oli neljandat kuud haiguslehel.

Urmas palus komisjonil tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ja mõista endiselt tööandjalt välja 2124 eurot hüvitist selle eest, et ei täidetud 90-päevast etteteatamistähtaega. Komisjon mõistiski hüvitise välja.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Eleen Laasner, reporter

«Meie ettevõttes võtavad mõned töötajad üsna tihti oma koerad töö juurde kaasa. Koerad jooksevad aeg-ajalt kontoris vabalt ringi, mängivad omavahel ja hauguvad. See segab töö tegemist, kusjuures osad töötajad ka kardavad neid koeri. Kas koeri tohib üldse töö juurde kaasa võtta?» tahtis lugeja teada

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:

Õigusaktid ei reguleeri konkreetselt lemmikloomadega seotut töökeskkonnas. Lemmikloomade lubamine töökeskkonda tuleb ettevõtte siseselt paika panna – st kas lemmikloomad on lubatud ja mis tingimustel on lemmikloomad lubatud. Reeglid selles osas saab ja peab paika panema tööandja.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et tööandja peab kujundama töökoha nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi (sh võttes arvesse töötaja iseärasusi) ning säilitada töötajate töövõime ja heaolu. Lemmikloomade lubamine või mitte lubamine töökeskkonda on ka osa töökoha kujundamisest. Lemmiklooma lubamisel töökeskkonda tuleb tööandjal läbi mõelda, kas ja mis tingimustel lemmikloom sobib kokku konkreetse keskkonna ja töötajatega.

Lemmikloomade töökeskkonda lubamisel on tihti argumendiks loomaomanikest töötajatele paindlikkuse võimaldamine ja töötajate stressi vähendamine (uuringute kohaselt vähendavad lemmikloomad stressi). Tööandjal tuleb siiski arvestada ka sellega, et töötajate seas võib olla allergikuid või töötajatel võib olla loomadega seoses negatiivseid kogemusi ja hirme (näiteks on koer kunagi rünnanud).

Samuti võivad loomad häirida töötajate töö tegemist. Ühtlasi tasub mõelda sellele, et lemmikutena peetakse erinevaid loomi – lisaks tavapärastele lemmikutele koerale ja kassile peetakse lemmikloomana ka näiteks madusid ja ämblikke. Arvestama peaks ka sellega, et kui lemmik mõnd töötajat hammustab ning sellega kaasneb tervisekahju, on tegemist tööõnnetusega, mis tuleb registreerida Tööinspektsioonis koos kõige sellele järgnevaga.

Kui tunnete töötajana, et lemmikloomad töökeskkonnas põhjustavad tervisehäireid või on ohtlikud/häirivad muul viisil, siis tuleb selle probleemiga tööandja poole pöörduda. Kui Te tööandja esindaja poole otse ei taha pöörduda, siis on teil seda võimalik teha ka läbi töökeskkonnavoliniku (kui ettevõttes on volinik olemas). Töökeskkonnavoliniku põhiülesanne on just töötajate esindamine töökeskkonnaga seotud küsimustes. Kui mitmel töötajal on sama mure, siis tasub töötajatel ühendada jõud ja pöörduda üheskoos tööandja poole, et tööandja mõistaks mure tõsisust ja ulatust.

Anna-Maria Uulma, reporter

Igale ametikohale kehtivad ise kriteeriumid töötajate palkamiseks, kuid on ka isikuomadusi, mis sobivad igale poole.

Milliseid omadusi otsib personalijuht töötajas, jääb tihti üsna individuaalseks, vahendab Business Insider. Siiski leiduvad teatud inimtüübid, kes saavutavad edu peaaegu igas töövestluses.

Usaldusväärsed ja ausad inimesed

On tõsiasi, et usaldusväärsus ja ausus on ühed tähtsamad omadused inimese puhul, keda soovivad kõik tööle võtta.

Entusiastlikkus

Tuleb meeles pidada, et kui sa ei tundu vestlusel ettevõtte vastu huvi tundvat, tekib tööandjal kindlasti küsimus, kuidas nad suudavad sind selleks hiljem motiveerida.

Emotsionaalne intelligentsus

Tasub teada, et emotsionaalne intelligentsus ehk IQ on iga värbaja üks kriteeriume.

Lugupidamine

Tähtis omadus on kindlasti lugupidamine ülemuse vastu. Tihti suudab osa inimesi just selle omadusega libastuda, näiteks töövestluse ajal telefonis istudes.

Kirglikkus

Mida kõrgemat ametikohta soovid, siis seda enam peaksid tõestama ka seda, et sul jätkub selle ameti jaoks tõepoolest kirge.

Uudishimulikkus

Olles uudishimulik, tõestad sa ülemusele, et sul on soov tööle asudes ka edasi õppida, et oma tulemusi veel enam parandada.

Professionaalsus

Professionaalsusel on mitu vormi, kuid esmalt võiksid meeles pidada, et tööintervjuu on tööintervjuu, mitte kohvihommik sõbrannaga.

Tiimitööle orienteeritus

On tõsi, et inimesed, kellele meeldib tiimitöö, saavad paremini hakkama ka tööülesannete täitmisega.

Väljendusoskus

Kõige enam on väljendusoskuse puhul vajalik enesekindlus, mida tunneb inimene kõige rohkem aga siis, kui ta suudab rääkida teemast, mida ta tõepoolest valdab.

Organiseeritus

Näitamaks oma organiseeritust, peaksid suuresti tähelepanu pöörama küsimustele, mida vestlusel küsid: kas need sobivad selle olukorra konteksti, mis sel hetkel vestlusel kõne all on?

Tulemustele orienteeritus

On tähtis rääkida oma tugevatest omadustest, kuid teiselt poolt peaksid oskama neid ka välja näidata.

Paindlikkus

Üks kollektiivi paremaid külgi on see, kui su ümber töötavad paindlikud inimesed, kes pidevalt asjadest ainult ei keeldu.

Pühendumine ja lojaalsus

Tihti võib ette tulla olukordi, kus peab kauem tööpostil olema, et saavutada soovitud tulemus.

Visadus

Ei ole midagi paremat tööandjale, kui näha töövestlusel inimest, kelle suur soov on edasi pürgida ja kellele allaandmine on võõras.

Enesekindlus

Enesekindlus on hea, kuid tuleb meeles pidada, et enesekindluse ja ülbuse vahel on väga õhuke piir.

Hea huumorisoon

Huumorimeel on ülimalt tähtis, sest kes meist ei sooviks alluvat, kes suudaks meid raskematel aegadel lõbustada.