Artiklid
- Üksikasjad
Palun selgitage, kas töötaja saab 1. septembril oma koolilapse koolisaatmiseks vaba päeva? Mis teha, kui tööandja ei taha vaba päeva anda? Kas kuidagi on seaduses sätestatud, et sel juhul oleks töötajal õigus lahkuda töölt näiteks paariks tunniks?
Kehtiv töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas võimaldavad paljud tööandjad seda töökorralduse reeglitega või poolte kokkuleppel.
Kui ettevõttes on olemas töökorralduse reeglid, tasub üle vaadata, kas need puudutavad ka 1. septembrit. Kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva 1. septembri puhul ja töötajale ei tulene sellist õigust ka nt töökorralduse reeglitest, siis töötaja seda nõuda ka ei saa.
Edasi lugemiseks telli Maaleht
- Üksikasjad
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK) soovib muuta vanemahüvitise maksmist selliselt, et vanemapuhkusel olev ja samal ajal töötav lapsevanem saaks vanemahüvitist täies ulatuses, sõltumata tema teenitavast tulust.
«Näiteks kui isa on vanemapuhkusel ja teeb samal ajal tööd, mille eest makstakse pool tema varasemast sissetulekust, näiteks 700 eurot, siis tuleks isale vanemahüvitist maksta täies ulatuses ehk 1400 eurot, mitte vähendada praeguse valemi abil,» kirjutab kaubanduskoja peadirektor Mait Palts koja arvamuses vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi analüüsi kohta sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale.
Kaubanduskoda leiab, et selline muudatus motiveeriks lapsevanemaid vanemahüvitise maksmise perioodil rohkem töötama ning vähendaks nende lapsevanemate arvu, kes on pikka aega tööturult eemal. «Selle muudatuse abil suureneksid ka riigi maksutulud, kuid riigi kulud tänasega võrreldes ei suureneks märgatavalt, sest täna teenib lisatulu vaid alla 10 protsendi hüvitiste saajatest,» kirjutab Palts.
Kaubanduskoda toetab ideed, et emal ja isal on lubatud ka samaaegselt lapsehoolduspuhkusel olla, kui nende vanemapuhkus kokku ei ületa 18 kuud. «Samuti toetame lahendust, mille kohaselt on lapsevanemal õigus saada vanemahüvitist 1,5 aastat 3 aasta jooksul. Loodame, et suurem paindlikkus aitab parandada emade positsiooni tööturul, aitab kaasa palgalõhe vähenemisele ning suurendab isade osalemist laste kasvatamises,» märgib ta.
Kaubanduskoda toetab ka lahendust, mille kohaselt liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ning lapsehoolduspuhkus üheks puhkuseks ehk vanemapuhkuseks.
Tänase rasedus- ja sünnituspuhkuse ühe kitsaskohana näeb kaubanduskoda seda, et naistel ei ole lubatud selle puhkuse ajal soovi korral töötada. Vanemapuhkuse loomisega oleks võimalik selline piirang kaotada. Samas peab koda mõistlikuks, et naistel ei ole lubatud töötada kaks nädalat enne sünnitamist ja kaks nädalat pärast sünnitamist.
Koda soovib aga pikemaid tähtaegu vanemapuhkusele minemise ja naasmise etteteatamiseks. Kui täna on selleks tähtajaks 14 päeva, on sellise perioodi jooksul keeruline asendajat leida ja see võiks koja hinnangul olla 2-3 kuud.
Koja hinnangul peaks märgatavalt paranema ka lasteaiakohtade kättesaadavus ja vanematel peab olema parem võimalus jätta ka alla 1,5-aastane laps lasteaeda.
Sotsiaalministeerium kavandab vanemapuhkuse- ja hüvitiste süsteemi reformimist ja lihtsustamist, et võimaldada peredel paremini töö- ja pereelu ühildada.
- Üksikasjad
Autor: Kertu Kalmus – 01/09/2016
Töötud saavad taotleda riigilt sõiduraha 200 eurot kuus, juhul kui nad leiavad töökoha kaugemal kui 30 km elukohast.
Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik selgitas, et kui inimene on olnud töötuna arvel kuus kuud või kauem ning leiab töökoha, mis asub kodust kaugemal kui 30 km – välja arvatud Tallinna linnapiirkond –, saab töötukassa maksta talle kodust kaugemale tööle asumiseks mobiilsustoetust.
Tema sõnul on sellise toetuse eesmärk suurendada inimeste tööalast liikuvust Eesti erinevate regioonide vahel ehk toetada inimesi, kes oma kodukohas sobivat tööd ei leia, kuid on valmis minema tööle kodust kaugemale, näiteks teise maakonda. “Välismaal töötamise puhul toetust ei anta,” kinnitas Reimaa-Lepik.
Mobiilsustoetust saab töötukassa maksta juhul, kui inimene asub tööle või avalikku teenistusse tähtajatu või vähemalt 6-kuulise tähtajalise lepinguga ning toetust makstakse sel juhul esimesel neljal töötamise kuul alates tööle või teenistusse asumisest.
“Tähtajalise töö- või teenistussuhte korral maksame toetust poole töö- või teenistussuhte kestuse eest, kuid mitte kauem kui nelja kuu eest alates tööle või teenistusse asumisest,” selgitas Reimaa-Lepik.
Toetuse taotlemiseks tuleb esitada töötukassale avaldus juba enne inimese töösuhte alguskuupäeva. Koos avaldusega tuleb esitada ka tööandja allkirjastatud dokument (selleks võib olla tööleping või tööandja vabas vormis tõend), kust on näha töösuhte alguskuupäev ja tähtajalise lepingu puhul ka lõpukuupäev, ning töökoha aadress.
Toetuse arvestamiseks tuleb iga kuu esitada töötukassale tööandja allkirjaga tõend töökohal töötatud päevade kohta.
Mobiilsustoetuse suurus on Ave Reimaa-Lepiku sõnul 10 senti ühe kilomeetri kohta ja kuni 200 eurot kuus, seda koos toetuselt kinnipeetava tulumaksuga. Mobiilsustoetuse maksmise aluseks on tööandja tõend.
“Toetust arvestame iga töökohal töötatud päeva eest töökoha ja tegeliku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel,” selgitas töötukassa Saaremaa osakonna juhataja.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Kui töötaja laps alustab kooliteed, suhtuvad tööandjad sellesse üsna leebelt ning lubavad talle kooli alguse tähistamiseks vaba päeva, mõned teevad töötaja perele kingitusigi.
Kooliaasta alguse puhul tegi Eesti personalijuhtimise ühing (PARE) küsitluse, uurides organisatsioonidelt, millised on nende tavad esimese koolipäeva puhul.
Kõigepealt küsiti, kas organisatsioonid võimaldavad lapsevanemal esimese koolipäeva ärevust ning rõõmu koos lapsega kooliteel tunnetada või peab vanem siiski töökohustusi täitma. 99 protsenti vastanutest ütles, et lapsevanem, mõnel juhul ka vanavanem, saab kooli alguse puhul vaba päeva.
53 protsenti vastanutest ütles, et mingit eraldi puudumise arvestust ei peeta, vaid antakse vaba päev, mis tööaja arvestusse läheb kirja tavalise tööpäevana. 36 protsenti tööandjatest arvestab vaba päeva eest keskmist töötasu ning kümnendiku vastanute praktikas tähendab esimene koolipäev lapsevanemale võimalust võtta tasustamata vaba päev.
Kui firma poliitika vaba päeva andmist ette ei näe, on tööandjad siiski leidnud võimaluse töötajale vastu tulla, võimaldades näiteks vormistada ühepäevane puhkus.
Vaba päev võimaldatakse üldjuhul lapsevanematele, kelle laps esimest korda õpilasena kooliuksest siseneb (61 protsenti), teisel kohal on praktika, kus vaba päeva saavad algklassiõpilaste vanemad ning on ka piisavalt neid organisatsioone, kus vaba päev antakse esimese kolme kooliaasta korral. Tööandjate seas on ka neid, kes võimaldavad töötajale tasuta vaba päeva, olenemata lapse või lapselapse vanusest.
96 protsenti küsitletud tööandjatest teeb kooli alguse puhul töötajale kingituse või maksab toetust. Neist umbes pooled maksavad toetust ja teised teevad kingituse. Enim toetatakse esimesse klassi minevate laste vanemaid.
Toetuse või kingituste summad on väga erinevad, alates kümnest eurost kuni saja euroni lapse kohta. Kingitustest oli enam mainitud koolitarbeid ja -kotte ning raamatupoe kinkekaarte. Samas tehakse ka erilisi kingitusi, mille emotsionaalne väärtus kestab pikki aastaid. Nii on näiteks ühes organisatsioonis esimest korda kooliminejale kingituseks nimeline käekell.
- Üksikasjad
CV Keskuse kogutud andmetest nähtub, et töötajate palgaootus kasvas II kvartalis keskmisest palgast kiiremini, mis hoiab palgasurvet endiselt kõrgel.
„Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutopalk teises kvartalis mullusega võrreldes 7,6%. CV Keskuse kogutud andmed näitavad, et töötajate palgasoov kasvas sama perioodi võrdluses 10,7%,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Arvatavasti mõjutas palgaootuste kasvu ka tugev keskmise brutokuupalga kasv I kvartalis, mille mõju palgasoovidele avaldus pisut hiljem, kuid suuresti tuleneb palgatõus ka struktuurilistest muutustest tööturul. Noored ei ole enam valmis lihtsamaid töid tegema ning küsivadki juba tööturule sisenedes kõrgemat palka.“
Henry Auväärti sõnul tähendab töötajate palgaootuste 10,7 protsendiline kasv seda, et lõhe töövõtjate soovide ning tegelikkuse vahel kasvas 9,9 protsendini, mis avaldab survet tööandjatele palku kergitama, kuid näitab ka seda, et tööturule on sisenenud ambitsioonikate plaanidega noored, kes soovivad juba alustada spetsialisti- või juhitasandilt.
„Hiljutine Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse ning teiste partnerite poolt läbi viidud tööturu-uuring näitas, et vajaliku tööjõu tagamiseks ongi 52% organisatsioonidest tõstnud põhipalkasid viimase aasta sees, 27% organisatsioonidest on aga parandanud lisatasude teenimisvõimalusi,“ lisas Henry Auväärt. „Lisaks näitas uuring, et töötaja üleostmisel ei piisa 10-protsendilisest palgalisast, vaid hinnaks on 21%–30% praegusest palgast suurem palgapakkumine, mis paneks töökohta vahetama 40% töövõtjatest.“
„Palgasurve püsib kõrgel ka seetõttu, et sobivate töötajate leidmine on paljudes valdkondades endiselt problemaatiline ning tööjõupuudusest saab peagi tööjõukriis, “ lisas Henry Auväärt.
Lehekülg 862 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee