Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2025

• CV Keskus

Liialt suur töökoormus tekitab stressi igas neljandas töötajas ning 23% töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, kus osales enam kui 6500 töötajat üle Eesti. Lisaks tunnetab viiendik töötajatest, et nad on oma töömuredega üksi, kuid rohkem kui pooled usuvad, et nad suudavad stressiga toime tulla.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõdes, et küsitluses osalejate rahulolu oma tööeluga on aastaga langenud kuus protsendipunkti. Samuti on vähenenud rahulolu majandusliku olukorra (–3%) ja vaimse tervisega (–3%). Oma majandusliku olukorraga on rahul vaid veidi üle veerandi (26%) vastajatest, seevastu ligi pooled (42%) ei ole sellega rahul. Rahulolu pere- ja sõprussuhetega ei ole muutunud ning nendega on endiselt rahul enam kui pooled töötajad.

Lisaks rahulolule paluti 6670 töötajat kaasanud uuringus vastajatel hinnata, kui sageli nad on seisnud silmitsi erinevate töömurede, stressi ja muude teguritega, mis mõjutavad nende vaimset tervist, motiveeritust ja suhtumist töösse.

„Üks olulisi läbipõlemise riskitegureid on töömuredega üksijäämine. Kui kaks aastat tagasi tundis end üksildasena 15% töötajatest, siis nüüd juba 19%,“ tutvustas uuringu tulemusi CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.

Adler lisas, et enim kogevad üksildust majutus- ja toitlustuseriala ning riigiasutuste töötajad. Keskmisest kõrgem on see näitaja ka ehituses, tööstuses, ja turunduses. 

Sotsiaaltöötajad, avaliku sektori töötajad ja turundajad tunnetavad enim tööstressi

Iga neljas töötaja tõi uuringus esile, et liialt suur töökoormus on temas viimasel ajal sageli stressi tekitanud.

Enim põhjustab suur töökoormus stressi sotsiaaltöö ja hooldamisega seotud erialade töötajates, turundajates ning riigiasutustes töötavates inimestes, kellest peaaegu kolmandik on viimasel ajal seisnud silmitsi tööst tuleneva stressiga.

Keskmisest rohkem tekitab suur töökoormus stressi ka tervishoiutöötajates (30% vastajatest) ning majutus-, haridus-, kaubandus- ja panganduse erialade töötajates (29% vastajatest). Töökoormusega seotud pingeid kogevad sagedamini juhid, eriti esmatasandi juhid, kellest üle kolmandiku (36%) on tundnud seda sageli või väga sageli.

Peaaegu neljandik töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada

„Kui töötaja ei saa töölt eemal olles puhata ega vaimselt taastuda, on pikaajaline vaimne kurnatus peaaegu vältimatu,“ leiab CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler, tuues uuringust esile, et koguni 23% töötajatest tunneb, et nad ei suuda töömuredest lahti lasta ka pärast tööpäeva lõppu.

Enim on raskusi töömuredest lahtilaskmisega turunduseriala töötajatel, kellest peaaegu iga kolmas (31%) kipub töömuresid koju kaasa võtma. 

Lisaks turundajatele on keskmisest rohkem kurnatud ka riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning ITK-eriala töötajad, kellest vastavalt 28% ja 27% on sageli seisnud silmitsi olukorraga, kus nad ei suuda ennast töömuredest välja lülitada. Lisaks on rohkem raskusi töömuredest lahtilaskmisega ka ehitus- (26%), haridus- (25%) ja panganduseriala (25%) töötajatel.

Kõige paremini suudavad tööst välja lülituda tervishoiutöötajad – ainult 15% neist tunneb, et töö järgneb neile koju. Ka koristus-, tööstus- ja transpordierialade töötajatel on vähem probleeme töömuredest lahtilaskmisega.

Töö ei jäta rahule ka puhkeajal – 41% töötajatest muretseb eemal olles, kuidas töö tehtud saab

„Küsimusele, kas töölt eemal olles muretsetakse selle pärast, kas töö saab tehtud, vastas jaatavalt lausa 41% töötajatest,“ kirjeldas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et enim kardavad töö tegemata jäämise pärast finants- (54%), haridus- (52%) ja ehituserialade (50%) töötajad, kellest vähemalt pooled ei suuda välja lülituda.

Samas oskavad kõige paremini tööga seotust eemalduda tervishoiu-, majutus- ja pangandussektori töötajad, kellest vaid kolmandik muretseb töö pärast ka vabal ajal.

Stressirohketes sektorites on ka positiivsete tunnete osakaal kõrge

Kuigi uuringus tõusid esile mitmed stressi ja vaimse väsimusega seotud probleemid, näitavad tulemused ka seda, et paljud töötajad kogevad oma töös positiivseid tundeid. Näiteks tunneb rohkem kui pool vastanutest end enesekindlalt (56%) ning ligikaudu pooled tunnevad end teiste inimestega lähedastena (45%) või tunnetavad end armastatuna (42%).  

Kõige rohkem positiivseid emotsioone kogevad panganduse, personalitöö, hariduse ja assisteerivatel positsioonidel töötajad – nende seas on keskmisest rohkem neid, kes tunnevad end armastatuna, enesekindlalt ning tulevikku positiivselt vaatavana.  

Huvitav on seegi, et mitmetes stressirohketes sektorites – näiteks tervishoid ja haridus – on ka positiivsete tunnete osakaal kõrge. Võimalik, et selle taga on kutsumustöö kogemus või teadmine, et nende töö mõjub otseselt teiste inimeste heaolule.

Enam kui pooled töötajad usuvad, et nad tulevad pingete ja stressiga toime

Kuigi stressi ja pingeid on lisandunud, usub 59% küsitluses osalenud töötajatest, et nad suudavad oma pingete ja stressiga toime tulla, ning see näitaja ei ole eelmise aastaga võrreldes kuigivõrd muutunud (–1%). Sama palju vastajaid hindas oma vaimset tervist heaks.

Koguni 62% vastajatest leidis, et tööandja tugi vaimse tervisega seotud murede korral on oluline, ja iga viies töövõtja (21%) tõi esile, et nad on saanud tööandjalt tuge, et tulla toime vaimse tervise muredega. Vaimse tervise toetamisel peavad töötajad oluliseks inimlikku ja lugupidavat suhtumist, mõistlikku töökoormust ning puhkamise ja lõõgastumise võimalusi.

Vaata ka:

https://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/tooturu-uudised/uudised/kes-on-koige-suuremas-labipolemisohus