Riiklik lepitaja Meelis Virkebau teeb hiljemalt 6. jaanuariks tööandjatele ja töövõtjatele lepitusettepaneku 2026. aasta alampalga vaidluses.
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud novembris toimunud läbirääkimistel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses ning läbirääkimised jätkusid riikliku lepitaja juures.
Tänavu on alampalk 886 eurot. Kolm aastat tagasi sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi lubati seda järk- järgult tõsta 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast. Mullu pikendati tähtaega aasta võrra. Tööandjate keskliit soovib aga ajapikendust aastani 2033.
Tööandjate ettepanek oli kergitada alampalka järgmisel aastal Eesti Panga prognoositud keskmise palgakasvu ehk 5,1 protsendi võrra (umbes 45 eurot). Ametiühingute sõnul viiks see alampalga suhtena keskmisest palgast veelgi madalamale tasemele. Ametiühingud nõuavad alampalga tõusu 11,8 protsenti ehk 991 eurole.
Riiklik lepitaja Meelis Virkebau rääkis ERR-ile, et kohtus 2. detsembril ametiühingute keskliidu ja 19. detsembril tööandjate delegatsiooniga ning teeb mõlemale osapoolele lepitusettepanekud 6. jaanuariks.
"Ma tean, et nad on valmis kompromissideks. Kui nad võtavad mu lepitusettepanekud vastu, saamegi järgmise aasta alampalga leppe alla kirjutada," lausus Virkebau.
Uue aasta alguses jäävad alampalgaga seotud maksed samale tasemele, mis on 2025. aastal.
"Nii see kahjuks on, et tagantjärele midagi ei maksta," märkis Virkebau. "Kui alampalga lepe sõlmitakse jaanuari lõpul, siis jaanuarikuu eest kõiki neid alampalgaga seotud tasusid ei maksta. See hakkab kehtima hiljem, nii nagu otsustab valitsus. Kui ma nüüd spekuleerin, et alampalga kokkulepe võetakse vastu ja peaminister kirjutab sellele alla jaanuari viimasel nädalal, siis võib juhtuda, et alampalk hakkab kehtima alates 1. märtsist."
EVEA: ametiühingute nõutav alampalga tõus suretaks paljud ettevõtted välja Riiklik lepitaja tõdes, et viimase kaheksa aasta jooksul on tal tulnud ette olukordi, kus töötüli menetlus on kestnud ka üheksa kuud, kuid selle vaidluse puhul loodab ta kiiremini kokkuleppele jõuda.
"Kui mu ettepanekuid vastu ei võeta, siis on minu kord esitada uued lepitusettepanekud ja korraldada ühine kohtumine, kus arutada, miks üks või teine pool ei võta mu eelmisi ettepanekuid vastu. Mul on olnud töötüli menetlusi, kus ma olen teinud neli korda erinevaid ettepanekuid, enne kui kokkulepe on saavutatud," rääkis ta.
Alates 1. jaanuarist 2026 kehtestatakse tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir.
Töövõimetushüvitiste päeva ülempiir:
on 126,87 eurot;
ei kohaldu tööandja makstavatele 4.–8. haiguspäevale ning rakendub alates 9. haiguspäevast, mil hüvitist hakkab arvestama tervisekassa.
Ülempiiri ei rakendata tervisekassa hüvitatavatel järgmistel töövõimetusjuhtudel:
elundi või vereloome tüvirakkude doonoritele, et mitte vähendada doonorluse motivatsiooni;
pikal haiguslehel töötamisel, kui pärast 60 haiguspäeva jätkatakse arsti otsusel kohandatud tingimustes töötamist – siin on tegemist tööandja ja tervisekassa ühise panusega tööjõus püsimisse;
raseda töötamisel kergemates töötingimustes, mille korral tervisekassa hüvitab palgavahe.
Igaks kalendriaastaks kehtestatakse uus ülempiir. Ülempiiri 2026. aastal makstavale töövõimetushüvitisele ei rakendata, kui inimene on jäänud haigus- või hoolduslehele enne 01.01.2026 ja töövõimetusleht veel kestab.
Tööandjal on võimalus ülempiiri rakendumisest tuleneva puuduoleva summa töötajale hüvitada sotsiaalmaksuvabalt.
Ülempiiri tõttu saamata jäänud summa hüvitamise võimalus antakse ka FIE-dele, mida rakendatakse läbi vormi E automaatselt (esmakordselt 2026. aasta tuludeklaratsioonil, mis esitatakse 2027. aastal).
Alates 1. jaanuarist 2026 jõustub sotsiaalmaksuseaduse muudatus, mille tulemusel hakatakse Töötukassa sotsiaalmaksu osalt eraldama 4% vähenenud töövõimega töötaja II sambasse.
Uuest aastast kaob senine nn maksuküür ja kõigile töötajatele hakkab kehtima ühetaoline maksuvaba tulu arvestus kuni 700 eurot kuus. Koolituskulusid, kingitusi ja annetusi võib kokku tulust maha arvata kuni 1200 eurot. Töövõimetushüvitiste päeva ülempiir alates 01.01.2026 on 126,87 eurot. Käibemaksumäära muudatusi ei ole. Kõigest lähemalt allpool.
Palgatulu ja maksud
Palgatulu mõiste hõlmab töölepingu alusel ja avalikus teenistuses töötamise eest maksatavat tasu, võlaõigusliku lepingu alusel osutatudteenuse eest makstavat tasu ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu.
Võlaõiguslikud lepingud on võlaõigusseaduse kohaselt muuhulgas käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping.
Alates 1. jaanuarist 2026 on:
kinnipidamisele kuuluv tulumaks 22%;
maksuvaba tulu 700 eurot kuus ja 8400 eurot aastas sõltumata inimese sissetuleku suurusest või maksuvaba tulu vanaduspensionieas 776 eurot kuus ja 9312 eurot aastas. Maksuvaba tulu kohaldamiseks tuleb esitada tööandjale kirjalik avaldus ning avalduse tohib esitada ainult ühele tööandjale (tulumaksuseaduse § 42 lõige 2).
sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 886 eurot, s.t sotsiaalmaksu miinimumkohustus 292,38 eurot kuus (886 × 33%);
töötuskindlustusmakse töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%;
kogumispensioni makse 2%, 4% või 6%;
Oluline meeldetuletus detsembri 2025 töötasude väljamaksmisel
Maksustamine on kassapõhine. See tähendab, et maksude ja maksete arvestamisel lähtutakse tegelikust väljamakse kuupäevast, mitte töötasu teenimise perioodist.
Kui detsembri 2025 töötasu makstakse välja jaanuaris 2026, siis:
tuleb maksud ja maksed arvestada 2026. aasta määrades ning deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtpäev on 10. veebruar 2026).
kui töötaja on esitanud tööandjale maksuvaba tulu avalduse summale 700 eurot, rakendub maksuvaba tulu esmakordselt jaanuaris 2026 välja makstud töötasule.
Üldine maksuvaba tulu 2025. vs 2026. aastal
2025
2026
„Maksuküür”
Kehtib
Ei kehti
Inimene ei ole vanaduspensionieas
Kuni 7848 eurot aastas Kuni 654 eurot kuus
Üldine maksuvaba tulu väheneb aastatulu kasvades.
8400 eurot aastas 700 eurot kuus
Maksuvaba tulu ei sõltu enam inimese sissetulekust ega vähene sissetuleku kasvades.
Inimene on vanaduspensionieas
9312 eurot aastas 776 eurot kuus.
Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir
Alates 1. jaanuarist 2026 kehtestatakse tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir.
Töövõimetushüvitiste päeva ülempiir:
on 126,87 eurot;
ei kohaldu tööandja makstavatele 4.–8. haiguspäevale ning rakendub alates 9. haiguspäevast, mil hüvitist hakkab arvestama tervisekassa.
Ülempiiri ei rakendata tervisekassa hüvitatavatel järgmistel töövõimetusjuhtudel:
elundi või vereloome tüvirakkude doonoritele, et mitte vähendada doonorluse motivatsiooni;
pikal haiguslehel töötamisel, kui pärast 60 haiguspäeva jätkatakse arsti otsusel kohandatud tingimustes töötamist – siin on tegemist tööandja ja tervisekassa ühise panusega tööjõus püsimisse;
raseda töötamisel kergemates töötingimustes, mille korral tervisekassa hüvitab palgavahe.
Igaks kalendriaastaks kehtestatakse uus ülempiir. Ülempiiri 2026. aastal makstavale töövõimetushüvitisele ei rakendata, kui inimene on jäänud haigus- või hoolduslehele enne 01.01.2026 ja töövõimetusleht veel kestab.
Tööandjal on võimalus ülempiiri rakendumisest tuleneva puuduoleva summa töötajale hüvitada sotsiaalmaksuvabalt.
Ülempiiri tõttu saamata jäänud summa hüvitamise võimalus antakse ka FIE-dele, mida rakendatakse läbi vormi E automaatselt (esmakordselt 2026. aasta tuludeklaratsioonil, mis esitatakse 2027. aastal).
Koolituskulusid, kingitusi ja annetusi võib kokku tulust maha arvata kuni 1200 eurot.
1. oktoobril 2025 jõustus tulumaksuseaduse muudatus, millega laiendati koolituskulude loetelu.
Koolituskuludeks on dokumentaalselt tõendatud kulud, mis on tasutud õppimise või kasvatustöös osalemise eest:
riigi või kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või avalik-õiguslikus ülikoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti hariduse infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia;
eralastehoius, eralasteaias ja erakoolis, millel on eelnimetatud tegevusluba ja registreering;
eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses;
Kas tööl käimine vanemahüvitise saamise ajal mõjutab vanemahüvitise suurust?
Praegu kehtib vanemahüvitise puhul tulu teenimise piirmäär, mis on 2025. aastal 2632 eurot kuus. Kui lapsevanema kuine sissetulek jääb alla selle piiri, hüvitis ei vähene. Alates 2026. aastast tulu teenimise piirmäär kaob ja vanemahüvitis enam ei vähene, kui vanem töötab ja teenib tulu. See tähendab, et lapse kõrvalt saab jätkata töötamist kas osa- või täiskoormusega ning säilitada samal ajal ka vanemahüvitise täies suuruses. See muudatus toetab vanemate võimalust tööelus aktiivsena püsida ja pere sissetulekut paremini planeerida.
Muudatus rakendub nii senistele kui uutele vanemahüvitise saajatele ega olene hüvitise suurusest.
