Artiklid

Üksikasjad

Soovid teada, kuidas sinu praegused otsused tulevase pensioni suurust mõjutavad?

Sinu tulevase pensioni suurus sõltub sinu praeguse sissetuleku suurusest, II ja III sambaga liitumisest ja sellest, kas otsustad pensionile minna enne või pärast vanaduspensioniea saabumist.

Vaata pensionkompassist, kuidas sinu praegused otsused tulevase pensioni suurust mõjutavad.

NB! Tegemist on lihtsustatud teoreetilise mudeliga, mis ei ole mõeldud täpse isikliku pensioni suuruse arvutamiseks.

Tulemused on esitatud praeguses väärtuses.
I samba pensioni suurus on arvutatud kehtiva aastahinde ja baasosaga, arvutamisel ei kasutata pensioniindeksi prognoose.
II samba pensioni suuruse arvutamisel ei kasutata tootluse prognoose ja II samba mineviku tootlus ei vasta iga inimese isiklikule tootlusele.

Oma andmetega tutvuda ja pensioni suurust prognoosida saad eesti.ee pensionikalkulaatoris.

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioniks-valmistumine/pensionikalkulaator

Üksikasjad

Töötaja küsib: Kas tööpäev enne Eesti Vabariigi aastapäeva on lühendatud? Kui siiski töötan Eesti Vabariigi aastapäeval täispika päeva, siis kuidas see tasustatud peaks olema?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse, on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev. Seega 24. veebruarile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra.

Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Töögraafiku alusel töötajatelt peab tööandja juba graafiku koostamisel lühendatud tööpäeva osas nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks ka sundida. Töötaja peab tööandjale oma keeldumisest teada andma hiljemalt graafiku kättesaamise hetkel. Kui töötaja oma keeldumist tööandjale ei väljenda, on kokkulepe tööpäeva mittelühendamise kohta olemas ning hiljem töötaja sama graafiku alusel tööpäeva lühendamist nõuda ei saa.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab tavalise tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka Eesti Vabariigi aastapäeval, siis makstakse töötajale kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

https://xn--riigiphad-v9a.ee/et/luhendatud-toopaevad

Üksikasjad
Tööinspektsioon koostas selgitused määrusele nr 91  "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord", mis aitavad õigusakti sisu ja rakendamise võimalusi paremini mõista.

Tegemist on praktilise juhendiga, mis selgitab määruse sisu ja annab juhiseid selle kasutamiseks.

Selgituste lisamine on oluline samm ning abivahend tööandjatele ja töötajatele, mis lihtsustab keskmise töötasu korrektset arvutamist.

Tööinspektsiooni hinnangul aitavad selgitused vähendada eksimusi ja vaidlusi keskmise töötasu arvutamisel.

Selgitused keskmise töötasu arvutamise määrusele leiad siit: 

Keskmise töötasu määruse selgitused.pdf | 815.8 KB | pdf
 
 

Üksikasjad

Töötaja küsib: pean viibima pikemalt haiguslehel. Praeguseks olen haiguslehel viibinud 45 päeva, kuid tunnen, et võiksin mingisuguseid tööülesandeid ikkagi täita, lihtsalt kodust. Kas mul on lubatud haiguslehe ajal töötamist jätkata?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus võimaldab pärast 60 päeva haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt töötaja tervislikele võimetele. Esimesel kahel kuul peab inimene rahulikult keskenduma tervenemisele ja ravile, kuid alates 61.päevast võib töötada kohandatud tingimustes, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad. See pole kohustus, vaid võimalus, sõltudes töötaja tervisest ja tööandja valmisolekust teha vajalikke kohandusi.

Muu hulgas tuleb kokku leppida tööle asumise kuupäevas, töötasus ja vajadusel tööülesannetes.

Kui asuda tööle alates haiguslehe 60. kalendripäevast peab haigusleht eelduslikult kestma veel vähemalt 30 kalendripäeva ehk kokku vähemalt 90 kalendripäeva. Selline piirang on vajalik, et tööandja ei peaks töökeskkonnas tegema kohandusi väga lühikeseks ajaks. Kui tööandja ei leia võimalust töövõimetusel viibiva töötaja töötingimuste muutmiseks, tuleb töötajal edasi haiguslehele jääda, isegi kui ta ise soovib töötada. Sellisel juhul rakendub tavaline haiguslehel viibimise kindlustusjuhtum ning Tervisekassa hüvitab 70% isiku kalendripäeva tulust. See arvestatakse isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.

Terviseseisundile vastav töö võib tähendada nii osalise ajaga töötamist, kohandatud töötingimusi või töökeskkonda kui ka kergemaid tööülesandeid. Sobivad töötingimused määrab raviarst ning need esitatakse töövõimetuslehel. Näiteks võib töötaja puhul, kellel on füüsilise tervisega probleeme, olla vajalikuks kohanduseks raskete esemete tõstmise keeld, kõrgustes töötamise keeld, põlvitamist või kükitamist välistavad tegevused jne. Vaimse tervise probleemide korral võib vajalik olla vältida ajutiselt aktiivset suhtlust või kiiret analüüsi ja suurt vastutust eeldavaid otsustusi. Samuti võib olla vajalik reguleerida töövahetuse pikkust, vältida öises vahetuses töötamist või töötamist kõrge või madala temperatuuriga tingimustes, töötamist tolmuses keskkonnas jne.

Haiguslehe ajal töötamise eest ei tohi tööandja maksta töötasu vähem kui 50% töötaja tavapärasest töötasust, mis oli kokku lepitud enne haiguslehe algust. Tervisekassa hüvitab töötasu vahe, mis saab olla maksimaalselt 50% varasemast töötasust. Seega saab töötaja haiguslehe alusel töötamise korral vähemalt 50% töötasust tööandjalt ja ülejäänud osa Tervisekassalt, nii et kokku moodustub 100% tema tavapärasest töötasust. Tervisekassa hüvitis kehtib ajutise töövõimetuse 61.–182. päeval (tuberkuloosi korral 61.–240. päeval) ehk maksimaalselt 122 päeva (tuberkuloosi korral maksimaalselt 180 päeva).

Näiteks oli Mari tööandjaga kokku lepitud kuutöötasu enne kergemale tööle üleviimise haiguslehe algust 1600 eurot (100%). Mari kokkulepitud töötasu kergema töö ajal on 1200 eurot (75%). Maril on sellisel juhul Tervisekassa makstavaks palgavahe hüvitiseks 400 eurot (25%). Saadav tulu on kokku 1600 eurot ehk 100% (Tervisekassa hüvitab palgavahe 400 eurot ja tööandja maksab töötasu 1200 eurot).

Muudatuse positiivne mõju seisneb pikaajalise haigusega inimeste jaoks tööhõives jätkamisest tulenevas üldise elukvaliteedi paranemises ja tööandjate jaoks tööjõupuuduse leevendamises.

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1281/kas-haiguslehe-ajal-voib-vaikse-koormusega-tootada

Üksikasjad

Alates 2022. aastast on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi residendist füüsilisel isikul sarnaselt Eesti residendiga õigus esitada väljamakse tegijale ehk tööandjale avaldus Eesti maksuvaba tulu rakendamiseks kuni 654 euro ulatuses (s.o alates 2025. aasta algusest) väljamakse tegemisel tema Eestis tulumaksuga maksustatavalt tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel. Võtame artiklis lühidalt kokku, kes on mitteresident maksustamise aspektist, millised on võimalused mitteresidendi maksuvaba tulu kasutamise osas ning mida sealjuures täpsemalt jälgima peaks.

Mitteresidendi mõiste

Kes on mitteresident Eesti maksustamise mõistes? Mitteresident on füüsiline või juriidiline isik, kes maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult. Siinkohal tuleks aga silmas pidada, millisest välisriigist isik saabub või millisesse riiki läheb ning kas teise riigiga on sõlmitud maksuleping ehk tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping. Seda eelkõige selleks, et vältida topeltresidentsust, st olukorda, kui isikut loetakse residendiks kahes riigis.

Maksu- ja Tolliamet on välja töötanud füüsilise isiku residentsuse määramise reeglid, mis on leitavad nende kodulehelt .

Nende reeglite kohaselt on residentsuse määramise aluseks kolm kriteeriumit (elukoht Eestis; Eestis viibitud päevade arv järjestikuse 12 kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva; Eesti diplomaat), millest juba ühe tingimuse täitumisel loetakse isik residendiks Eestis. Kui tingimused pole täidetud, siis jääb isik maksustamise mõttes mitteresidendiks.

Otsuse residendist mitteresidendiks (ja vastupidi) saamise osas teeb maksuhaldur. Selleks teavitab isik ise maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ja esitab Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku residentsuse määramise vormi R (tulumaksuseadus § 6 lõige 6). 

Residentsust saab isik (aga ka tööandja) kontrollida kõige hõlpsamini Maksu- ja Tolliameti mitteresidentsuse päringu lehelt sisestades sinna isikule Eestis väljastatud isikukoodi, registrikoodi või mitteresidendi koodi.

Töötasude deklareerimiseks maksudeklaratsioonil TSD on vajalik isikukood. Eesti isikukoodi on võimalik taotleda lähimas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.

Mitteresidendi maksuvabastuse kasutamise võimalused

Mitteresidendil on Eestis maksukohustus vaid Eesti tulult. Kui mitteresidendi Eestis maksustatavatelt tuludelt on tulumaks Eestis või maksulepingus sätestatud määrades kinni peetud, siis ei ole mitteresidendil nimetatud tulude deklareerimise kohustust. Mitteresidendid deklareerivad ise Eestist saadud tulumaksuseaduse § 29 alusel maksustatava ettevõtlustulu ning vara võõrandamisest saadud kasu, samuti tulumaksuseaduse § 41 alusel maksustatava tulu, millelt tulumaksu pole kinni peetud. Topeltmaksustamist välditakse tema residendiriigis (Viide: Maksu- ja Tolliamet koduleht).

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning lisaks Island, Liechtenstein ja Norra. Muude riikide mitteresidendid (näiteks Ameerika Ühendriikide, Kanada, Ukraina, Venemaa jne) Eestis maksustavast tulust mahaarvamisi teha ei saa ning seega ei saa ka rakendada maksuvaba tulu mahaarvamist teenitud töötasult väljamakse tegija juures.

Selleks, et mitteresident saaks kasutada Eestis teenitud töötasult maksuvabastust, tuleb mitteresidendil esitada koduriigi maksuhalduri poolt kinnitatud residentsustõend Eesti Maksu- ja Tolliametile. 

Mitteresidendi tööandja ehk väljamakse tegija deklareerib mitteresidendi Eestis maksustatava tulu vormi TSD lisal 2. Sellel lisal võetakse ka maksuarvutuses arvesse maksuvaba tulu, kui residentsustõend on esitatud. Seega peavad tõendi andmed olema sisestatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi enne TSD lisal 2 deklareerimist ning need andmed sisestab andmebaasi Maksu- ja Tolliameti maksuhaldur.

Füüsilise isiku residentsustõend kehtib reeglina kaksteist kuud ja kui tõendi kehtivus saab läbi, siis tuleb esitada uus. Kui töötaja residentsustõendit tööandjale esitanud ei ole, siis saab tööandja tõendi olemasolu ja kehtivust kontrollida mitteresidentsuse päringu abil. 

 

https://www.bdo.ee/et-ee/artiklikogu/maksu-ja-oigusteenused/mitteresident-ja-maksuvaba-tulu-kasutamise-voimalused

  1. Tasuta proovipäeva ei ole olemas!
  2. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär
  3. Kolmas sammas- protsent töötasust või konkreetne summa?
  4. Puhkuse liigid ja nende aegumine