Artiklid
- Üksikasjad
Kas teadsite, et alates juunist 2026 hakkab Eestis kehtima Euroopa Liidu määrus (EL) 2023/970? Selle eesmärk on suurendada palkade läbipaistvust ja vähendada palgalõhet, eelkõige meeste ja naiste vahel. Uus regulatsioon toob tööandjatele kaasa mitmeid uusi kohustusi, mis mõjutavad nii värbamisprotsessi, töötajate teavitamist kui ka palgaandmete aruandlust. Kui seni oli läbipaistev palgakujundus pigem hea tava, siis peagi saab sellest seadusjärgne kohustus.
Tööandjad, kelle ettevõttes töötab vähemalt 100 inimest, peavad edaspidi koostama ja esitama regulaarseid palgalõhe aruandeid. Lisaks peavad kõik tööandjad — sõltumata töötajate arvust — tagama, et tasustamise põhimõtted on objektiivsed, sooneutraalsed ning töötajatele arusaadavalt ja kättesaadavalt esitatud. Kuigi määruse nõuete rakendamine toimub etapiti, on mõistlik alustada ettevalmistustega juba täna.
Mida see tähendab teie ettevõttele?
Uus määrus ei tähenda pelgalt dokumentatsiooni korrastamist või aruannete koostamist – see eeldab läbimõeldud, süsteemset ja läbipaistvat palgakorraldust.
Töötajatel tekib õigus saada teavet oma tasustamise kohta, võrreldes samaväärsetel ametikohtadel töötavate inimestega. Samuti on neil õigus teada, milline on ettevõtte sooline palgalõhe. Tööandjal peab olema võimekus selgelt kirjeldada palgakujunduse põhimõtteid, sealhulgas tööde väärtustamist ja kasutatavaid hindamiskriteeriume. Oluline on, et tööandja suudaks põhjendada, miks erinevates rollides makstakse erinevat tasu, millised on aluseks olevad hindamisparameetrid ning kuidas on tagatud võrdne kohtlemine kõikide töötajate vahel.
Lisaks tuleb tööotsijale juba enne töövestlust avaldada ametikoha palgavahemik. Selleks, et see samm oleks usaldusväärne ja sisuline, tuleb esmalt tagada palgapoliitika läbipaistvus organisatsiooni sees.
Määrusest tulenevate nõuete sisuline ja formaalne täitmine eeldab tasustamise põhialuste korrastamist. Järgnevalt toome välja viis praktilist sammu, kust alustada.
Viis sammu, millega alustada ettevalmistusi palgaläbipaistvuse määruse täitmiseks:
-
Tõstke teadlikkust juhtkonna ja juhtide seas.
Tutvusta määruse sisu ning selgita, millised on selle mõjud igapäevasele juhtimisele. Õiglase ja läbipaistva tasustamise kultuur saab alguse juhtidest. -
Kaardistage ja dokumenteerige olemasolev palgasüsteem.
Hinda, kas ettevõttes kehtib kirjalik, objektiivne ja sooneutraalne töötasustamise süsteem. Palgapoliitika peaks tuginema tööde väärtusele, mitte inimeste isikutele ega läbirääkimisvõimele. -
Integreerige läbipaistvus värbamisprotsessi.
Töökuulutustes palgavahemiku avaldamine ning kandidaatide eelnev teavitamine loovad ausa ja võrdse lähtepositsiooni. See vähendab ebarealistlike ootustega kandidaatide arvu ning suurendab usaldust tööandja vastu.
-
Alustage palgalõhe analüüsiga.
Koosta ülevaade soopõhisest palgajaotusest sarnastel või samaväärsetel ametikohtadel. Esmaseks abivahendiks sobib näiteks riiklik analüüsitööriist „Palgapeegel“.
-
Looge toimiv tagasiside- ja vaidlustamissüsteem.
Töötajatel peab olema selge kanal, mille kaudu küsida palgaandmeid või tasustamise aluseid. Tööandjal peab olema võimekus selgitada tasustamise loogikat ja kriteeriume. Avatus ja läbipaistvus ennetavad arusaamatusi ja tugevdavad organisatsioonikultuuri.
Allikas:https://www.bdo.ee/et-ee/artiklikogu/palgaarvestus-ja-aritugiteenused/euroopa-liidu-direktiiv-raputab-personalipoliitikat-%E2%80%93-kas-teie-ettevote-suudab-kaasas-kaia
- Üksikasjad
Tehisintellekti tormiline areng ja ChatGPT tulek raamatupidajatelt tööd ei võta, kuid suureneb vajadus end pidevalt koolitada, ümber õppida ning mõelda järjest enam kui finantsjuht.
„Raamatupidaja leidmine on jätkuvalt väga keeruline,“ nentis Grant Thornton Balticu raamatupidamise osakonna juht Gaily Kuusik Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“.
Seda põhjusel, et tehnoloogia areng kergitab nõudeid raamatupidajatele. „Arvete manuaalset sisestamist enam ei ole, selle teeb ära masin. Lihtsa töö teevad ära masinad. Vaja on tippspetsialiste, finantsjuhi vaatega inimesi, kes suudaks lisaks numbrite kokkupanemisele pakkuda ettevõttele ka muud lisandväärtust,“ rääkis ekspert sellest, kuidas amet on muutumas. „Raamatupidajalt nõutakse üha suuremat soovi areneda.“
Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja tõi välja, et tänapäeval peab raamatupidaja oskama vastata ka küsimustele IT ja õiguse vallast. „Tegelema seinast seina igasuguste nüanssidega. Kuna enamik Eestis olevatest firmadest on mikro- või väikeettevõtted, kes ei suuda majasisest raamatupidajat palgata, siis nad ootavadki oma teenusepakkujalt laiapõhist teenust. Et raamatupidaja aitaks ka seadusemuudatuste tõlgendamisel, aitaks optimeerida makse jne. Raamatupidaja on muutumas ärinõustajaks.“
https://www.grantthornton.ee/insights-landing-page/tehisintellekt-raputab-raamatupidajaid-lihtne-too-jaab-masinatele-tarvis-on-finantsjuhte/
- Üksikasjad
Tõhus viis töötajate motivatsiooni tõstmiseks
Kolmandasse pensionisambasse rahakogumine on tõhus viis pensioniks valmistumisel. Viimastel aastatel on aina populaarsemaks muutunud tööandjapension ehk nii mõnedki tööandjad maksvad motivatsioonipaketi osana täiendavat lisatasu kolmanda pensionisamba makseteks. Luminori tellitud uuring näitas, mida arvavad sellisest hüvest töötajad.
Mida kõrgem sissetulek, seda enam mõjuvad motiveerivalt tööandjapoolsed maksed kolmandasse sambasse.
Mida kõrgem sissetulek, seda enam mõjuvad motiveerivalt tööandjapoolsed maksed kolmandasse sambasse.
Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 75 protsenti vastanutest näeks olulist motivatsioonitõusu, kui tööandja teeks makseid nende kolmandasse pensionisambasse. Tööandja saab rahakogumisse panustada töötajaga kokkuleppel ning selleks on erinevaid võimalusi, näiteks suunates kolmandasse sambasse teenitud boonused või osa palgasummast. Kasu, mille töötaja saab tööandja maksetest pensionifondi, on tänu tööandja maksete tulumaksuvabastusele 28 protsenti suurem, võrreldes sellega, kui makse tehakse töötaja arvelduskontole.
Tööandjapension võib motivatsiooni oluliselt tõsta.
„Kolmanda pensionisamba eelis on see, et inimese enda poolt sinna tehtud maksetelt saab riigilt tulumaksu tagasi. Tagastust saab kuni 15 protsendi ulatuses oma brutosissetulekust, maksimaalselt 6000 eurot kalendriaasta jooksul. Lisaks on selle kasutamine paindlik ning vajaduse korral on võimalik kolmandast sambast ka raha kas osaliselt või täies mahus välja võtta,“ selgitas Luminori pensionitoodete üksuse juht Hannes Kuusk.
„Mõned ettevõtted on otsustanud panustada veelgi rohkem töötaja tulevikku, lisades omalt poolt sama summa, mille töötaja oma palgast kolmandasse sambasse kannab. Kui tööandja maksaks kolmandasse sambasse 10 protsenti igakuisest töötasust, on see arvestades maksustamist ja liitintressi töötajale märgatavalt kasulikum kui samaväärne brutopalga tõus,“ sõnas Kuusk.
Pensionitoodete üksuse juhi sõnul võiks kolmanda samba maksed olla määratud protsendina sissetulekust, mitte kindla summana – see kehtib nii tööandja kui ka töötaja panuse puhul – nii on kogumine lihtsam ja süsteemsem.
Uuringu tulemused näitasid, et iga kümnes vastanu näeks tööandjapensioni pakkumises väikest motivatsiooni tõusu ning 15 protsendi vastanute jaoks poleks tööandjapension motiveeriv hüve. Lisaks selgus, et mida kõrgem sissetulek, seda enam mõjuvad motiveerivalt tööandjapoolsed maksed kolmandasse sambasse. Kui netopalk jääb vahemikku 751–1000 eurot, näeb seda olulise lisamotivatsioonina 69 protsenti vastanutest. Rohkem kui 1500-eurose netopalgaga töötajate seas kasvab see osakaal juba 82 protsendini.
Allikas:
https://www.rup.ee/uudised/tooturg/t-hus-viis-tootajate-motivatsiooni-t-stmiseks
- Üksikasjad
On inimlik, et töömõtted tulevad meiega koju ja eraelulised teemad ei jää tööle minnes kodu ukse taha ootama. Kuidas aga paremini tööle keskenduda ja piire seada, eriti kui eraelus on muresid? Soovitusi ja mõtteharjutusi annavad HeBA kliiniku psühholoog, superviisor Helena Ehrenbusch, Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoog Pia Pedanik ja Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus.
Mõlemad psühholoogid tõdevad, et tööle häälestumiseks on universaalseid soovitusi keeruline leida. „Inimesed on nii huvitavad ja erinevad, et ei ole ühtseid nippe, mis sobiks kõigile,“ sõnab Helena Ehrenbusch. Kui tööle on keeruline keskenduda, siis soovitab ta mõtteharjutusena esmalt vaadata ajas tagasi: „Mis on praegu teisiti kui varem, kui tööle sisseelamine läks ladusalt ja keskenduda ei olnud raske? Kas koorub välja mingi muutus? Kust see raskus tuleb, kas see on väsimus või ületöötamine, kas töö meeldib?
https://www.tooelu.ee/et/uudised/1519/toolainele-haalestumine
- Üksikasjad
Alates tänasest saavad Eesti ettevõtjad taotleda toetust teadus- ja arendustöötajate tööjõukulude katmiseks. Toetus on mõeldud selleks, et Eesti ekspordis kasvaks keerulisemate toodete ja teenuste osakaal, mille eest globaalsel turul enam makstakse, säilitades olemasolevaid ja luues uusi teadus-arendustöötaja töökohti. Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja 2025. aasta esimesel poolel teadus-arendustegevusega seotud töötasult arvestatud tulumaksust.
Tegu on ühe lihtsamini ja kiiremini taotletava ettevõtlustoetusega, milleks läheb ainult kümmekond minutit, kuna rahastusotsused tehakse juba olemasolevate andmete järgi ning ettevõtjalt küsitakse minimaalselt lisainfot. EISi toetuste osakonna juhi Monica Hankovi sõnul arvestatakse toetust Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal ning aruandlust toetuse saamisega ei kaasne.
Ettevõtjad on teadus- ja arendustöötaja toetust saanud taotleda alates eelmise aasta suvest, kui avanes esimene taotlusvoor. Täna avanenud voor on kolmas ja praeguseks on EIS aidanud katta teadus- ja arendustöötaja kulusid rohkem kui 200 ettevõttes üle Eesti. Esindatud on väga erinevad valdkonnad, sh tööstusdisain, toidutööstus, ravimiarendus, IT-sektor.
Toetust on võimalik taotleda Eestis registreeritud ettevõtetel, kellel on vähemalt üks teadus-arendusvaldkonna töötaja, kelle eest tasutakse Eestis tulumaksu. See võib olla teadlane, teaduskraadi või kõrgharidusega insener, või ka tehnik, kes on teadus- ja arendustööga seotud. Teadus- ja arendustöötajate klassifitseerimisel ei lähtuta ametinimetusest, vaid tegevustest, millega töötaja tegeleb. Kui teadus- ja arendustöötaja täidab lisaks muid ülesandeid, lähtutakse toetuse arvutamisel vaid teadus- ja arendusega seotud ülesannete osakaalust.
Toetuse saamiseks on ka oluline, et töötajaga, kelle palgakulusid toetus katab, oleks sõlmitud tähtajatu või vähemalt aastane leping ning et ta oleks töötanud nõutavas rollis vähemalt kolme kuu jooksul selle aasta esimesel poolel.
Teadus-arendustööd tegevate spetsialistide arv erasektoris on tõusuteel, Statistikaameti andmetel töötab erasektoris üle 5000 teadus- ja arendustöötaja, kuid tuhande elaniku kohta on see näitaja siiski üle kahe korra väiksem kui näiteks Soomes või Rootsis.
Tegemist on taotlusvooru põhise toetusega, mis tähendab, et toetust saab taotleda kogu perioodi jooksul, mil voor on avatud ehk 11. augustist kuni 5. septembrini.
Taotlusvooru eelarve on 2,5 miljonit eurot ja toetust rahastatakse riigieelarvest.
Siit leiad teadus- ja arendustöötaja toetust saanud ettevõtted
Rohkem infot toetuse kohta: https://eas.ee/toetused/teadus-ja-arendustootaja-toetus/
Lehekülg 5 / 1662
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee