Artiklid

Üksikasjad

Iganädalane puhkeaeg.

Seadusemuudatusega taastatakse ka varasem pikaaegne iganädalase puhkeaja praktika, mille kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab ka igapäevast puhkeaega. See tähendab, et tavapärase tööaja arvestuse korral (st E–R töö) tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral (st graafikuga töö) 36 tundi. Selline praktika on Eestis kehtinud töölepingu seaduse loomisest alates.

Seadus ei sätesta, mis ajast seitsmepäevast perioodi lugema hakatakse. Tööandja võib lugeda seitsmepäevase perioodi algushetkeks vaadeldava perioodi esimese vahetuse algusaja. Oluline on seejuures, et mistahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajale tagatud 48 või 36 tundi järjestikust puhkeaega. Idanädalase puhkeaja võimaldamist seitsmepäevases perioodis saab kontrollida kellaajalise täpsusega alates eelmise iganädalase puhkeaja lõpust.

Seadus eeldab, et iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka teisiti. Summeeritud tööaja arvestuse korral iganädalase puhkeaja periood on reguleeritud tööajagraafikuga ja võib-olla erinevatel päevadel, kuna töötaja võib töötada ka laupäeviti ja pühapäeviti.

Igapäevane puhkeaeg ei ole osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale. See tähendab, et töötajale tuleb vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi.

Allikas: https://www.tooelu.ee/et/25/puhkeaeg

Üksikasjad

Veel täpsustas parlament alaealiste tööaega. Seadus võimaldab õppimiskohustuslikul alaealisel töötada koolivälisel päeval rohkem tunde kui koolipäeval. Koolipäeval saavad alaealised töötada kaks tundi, koolivälisel päeval sõltuvalt vanusest viis kuni kaheksa tundi päevas.

Lisaks on 7–12-aastasel alaealisel võimalik edaspidi töötada koolivaheajal kuni kuus tundi päevas ning 30 tundi seitsme päeva jooksul senise kolme ja 15 tunni asemel.

Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp nimetas paindliku tööaja kehtestamist viimase kümne aasta parimaks uudiseks tööõiguse nüüdisajastamises.

Ta märkis, et seni on tööandjad sõlminud lisatöö tarbeks sageli võlaõiguslikke lepinguid või töötatakse mustalt, ilma tagatisteta. Paindlik tööleping pakub aga samasuguseid õigusi nagu tavapärane tööleping, sealhulgas puhkust, ravikindlustust ja miinimumtasu.

Keskerakonna fraktsiooni liige Vladimir Arhipov ütles riigikogus, et see muudatus ei suurenda töötajate iseseisvust ega võimalusi, vaid annab tööandjale võimaluse otsustada, millal ja kui palju ta tööd pakub, jättes riskid töötaja kanda.

Allikas: https://www.err.ee/1609862052/riigikogu-vottis-vastu-paindlikku-tooaega-lubava-seadusemuudatuse

Üksikasjad

Ööl vastu 26. oktoobrit kell 4.00 keeratakse kella tunni võrra tagasi. Töötajatele, kes sügisesel kellakeeramise ööl tööd teevad, võib see tähendada ühe töötunni lisandumist. Lisandunud töötunni eest tuleb maksta täiendavat töötasu.

Töötajaid, kes töötavad esmaspäevast reedeni päevasel ajal, see ei mõjuta. Samuti ei muutu kuu üldine tööaeg. Kellakeeramine puudutab neid töötajaid, kes on ööl vastu pühapäeva tööl. See tähendab, et öövahetuses töötajatel tekiks justkui lisatund tavapärasele töövahetusele juurde.

Lisatunniga tuleks arvestada juba tööajakava koostamisel. Lisatund toob kaasa pikema tööpäeva. Oluline on tähele panna, et pikemas töövahetuses tuleb pooltel kokkuleppele jõuda ja töövahetuse pikkus ei tohi ületada 13 tundi. Kui kokkulepe puudub, on töötajal õigus töötada ettenähtud tunnid.

Allikas:https://rmp.geenius.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/uleminek-talveajale-voib-tekitada-uletunnitoo/

Üksikasjad
  • Paindlik tööleping võimaldab töötada tööajavahemikuga, sobides tudengitele ja pensionäridele.
  • Lisatundide tegemine pole kohustuslik, nende tegemine tuleb kirjalikus vormis kindlaks määrata.
  • Noored võivad vanema nõusolekul töötada kooli kõrvalt kuni täistööajaga.

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada kindlaks määratud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks on täpsustatud töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.

 

Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt saab töötada tööajavahemikuga, mis sisaldab kokkulepitud tunde, mis on alati garanteeritud, ja lisatunde, mida võib, aga ei pea tegema. Näiteks lepitakse kokku, et töötaja tööaeg on 0,25–0,75 või 0,5–1,0 koormust.

Lisatundide tegemises tuleb tööandjal ja töötajal omavahel kokku leppida. Lisatundide tegemine ei ole kohustuslik ja nendega nõustumine tuleb kirjalikus vormis kinnitada. Kuu lõpuks tuleb töötajale esitada ka graafik, kus on märgitud tehtud tava-, lisa- ja ületunnid. Ületunnitasu jääb kehtima ka paindliku lepingu puhul.

Näiteks on inimese paindlikus töölepingus kirjas 20 töötundi nädalas ja kuni 10 lisatundi. Kui ta töötab ühel nädalal 40 tundi, siis 10 tundi sellest on ületunnitöö. Selle eest tuleb maksta 1,5-kordset tasu või anda samaväärne vaba aeg, nii nagu on kehtinud senigi.

Paindliku tööaja kokkulepet on võimalik sõlmida kõigis sektorites ja kõigi töötajatega, kes seda soovivad ja vajavad. Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liikme ja tööturu töörühma juhi Ain Käpa sõnul on tegu tööõiguse nüüdisajastamises viimase kümne aasta parima uudisega. «See ei võta midagi ära endiselt kellast kellani töötada soovijatelt, kuid aitab neid, kelle elu- ja töökorraldus vajab suuremat paindlikkust. Mõned on töötajaid alusetult ja vastutustundetult selle muudatuse suhtes hirmutanud, kuid üha enam töötajaid küsib oma tööandjalt paindlikkust ja tööandjad tahavad selles suhtes võimaluse korral vastu tulla, sest vajalike oskustega inimesed on kalleim vara.» Seda kinnitab Käpa sõnul fakt, et ettevõtted on majanduslangusele vaatamata oma töötajaid tööl hoidnud ja palgad on mahtude langusele vaatamata kasvanud. «Täname ja tunnustame riigikogu selle olulise otsuse vastuvõtmise eest,» lisas Käpp.

Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab pakkuda inimesele rohkem sotsiaalseid tagatisi, kui praeguse praktika puhul on tagatud. «Praegu oleme olukorras, kus tööandjad sõlmivad lisatöö tegemiseks sageli võlaõiguslikke lepinguid või töötatakse mustalt, ilma ravikindlustuse ja muude tagatisteta. Paindlik tööleping pakub aga samasuguseid õigusi nagu tavapärane tööleping – sealhulgas puhkust, ravikindlustuse ja miinimumtasu,» lisas Keldo.

Töölepingu paindlikumaks muutmine on olnud väga pikk, põhjalik ja kõiki osalisi kaasav protsess, millele eelnes katseprojekt jaekaubanduses aastatel 2021–2024.

Seadusemuudatusega taastatakse ka varasem pikaaegne iganädalase puhkeaja praktika, mille kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab ka igapäevast puhkeaega. See tähendab, et tavapärase tööaja arvestuse korral (st E–R töötamine) tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral (st graafikuga töö) 36 tundi. Selline praktika on Eestis kehtinud töölepingu seaduse loomisest alates.

Töölepingu seaduse muudatustega pöörati tagasi ka hiljuti seoses õppimiskohustuse vanuse tõstmisega jõustunud ja avalikkuses palju vastukaja saanud muudatus, millega hakkas 15–17-aastastele põhikooli lõpetanud alaealistele automaatselt kehtima tööaja piirang. Edaspidi võivad põhikooli lõpetanud alaealised töötada soovi korral ja vanema nõusolekul kooli kõrvalt kuni täistööajaga.

Allikas:

https://majandus.postimees.ee/8364517/oluline-seadusemuudatus-muutis-tootamise-paindlikumaks

Üksikasjad

Elukestev õppimine on normaalsus ja ootus on, et ka tööandjad peavad olema seetõttu aina paindlikumad. Vaatame üle õppepuhkuse andmise ja tasustamise reeglid.

Õppepuhkuse taotlemisel täienduskoolitusel osalemiseks tuleb arvestada, et seda pakuks täienduskoolitusasutuse pidaja ehk teisisõnu tegevusluba või majandustegevusteadet omav ettevõte/organisatsioon. Majandustegevusteate või tegevusloa olemasolu saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHISe) avalikus vaates avaneb uues vahekaardis.

Koolitused peavad põhinema õppekaval, mille täitmine ongi koolituse sisu. Seega tähendab koolitusel osalemine õppekavas kirjeldatud õppetöös (kontaktõpe, iseseisev töö, praktika) osalemist. Seejuures tuleb arvestada, et ka iseseisva töö vormis on võimalik koolitusel osaleda – asjaomast õppekava täita.

Selleks, et õppekava edukalt täita, on õppijal õigus võtta koolituses osalemiseks täiskasvanute koolituse seaduse avaneb uues vahekaardis alusel õppepuhkust. Viimast antakse koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppepuhkus ei ole seotud konkreetselt õppe- või eksamisessiooniga ning see võimaldab õppepuhkuse kasutamisel paindlikumalt lähtuda õppija vajadustest.

Tasemeõppega ja tööalaseks enesetäiendamiseks läbitud täienduskoolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Tööalase enesetäiendamise vajadust hinnatakse tööst või ametikohast lähtuvalt. Kui õppepuhkust võetakse täienduskoolituseks, mille eesmärk ei ole tööalane enesetäiendamine, ei maksta töötajale nende päevade eest õppepuhkusetasu.

Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva. Täiendava õppepuhkuse ajal makstakse töötajale või avalikule teenistujale töölepingu seaduse alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. Kui töötaja on ühel korral lõpetamiseks õppepuhkust saanud, siis on õigus selle teistkordsest andmisest keelduda.

Tööandjal on võimalus õppepuhkust katkestada või edasi lükata juhul, kui on tegemist töökorraldusliku hädavajadusega.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkus langeb ainult puhkepäevadele. Samuti on tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest akadeemilise puhkuse ajal, kui õpingud on peatunud.

Koolituse rahastamine
Sõltuvalt hariduseliigist on koolitus kas tasuta või tasuline.

Põhihariduse, üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandamine riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses on kõigile soovijaile õppemaksuta. Kõrghariduse omandamine on tasuta, kuid osakoormusega õppes on see õppija jaoks enamasti tasuline. Osakoormusega saavad tasuta õppida koolis töötavad kõrgharidusega õpetajad, kellel puudub vajalik ainealane või pedagoogiline kvalifikatsioon.

Täienduskoolituse kursuste eest maksavad õppija või nende tööandja ise. Erandiks on koolitused, mis on finantseeritud Euroopa Liidu tõukefondide vahenditest, need on õppijale odavamad võrreldes teiste turul pakutavate koolitustega või koguni tasuta.

Juhul kui inimene maksab oma koolituse eest ise, on tal tulumaksuseaduse avaneb uues vahekaardis alusel õigus tulumaksusoodustusele koolituseks kulunud summa ulatuses:

kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning;
koolituse õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.
Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid.

Allikas: https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuharidus/taiskasvanuharidus/oppepuhkus-ja-koolituse-rahastamine

  1. Joogivesi on tööandja kohustus, mitte erisoodustus.
  2. Töötuskindlustuse määr ei muutu 2026.
  3. Täiendav tulumaksutõus jääb ära.
  4. Uuendatud nimekiri: kes võivad sel aastal Tööinspektsiooni külastust oodata?