„Efektiivsuse- ja majanduskasvu nõukojale on tehtud üle 500 ettepaneku ettevõtluse halduskoormuse vähendamiseks. Täna jõudsid esimesed ettepanekud valitsusse otsustamiseks,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Näiteks kaotame osad ebamõistlikud töötervishoiu nõuded, mis tegelikkuses seda kuidagi ei taga. Tööandjal on täna kohustus kontrollida kord kuus redeleid, mõistlik oleks neid kontrollida kasutamise sageduse järgi. Teiseks, kodulaenude ühest pangast teise viimise puhul kaob ära notarikulu. Kaotame 30 aastat tagasi rajatud alkoholiregistri, millega hoiavad ettevõtted aastas kokku 5 miljonit eurot. Töö käib hoogsalt, järgmisel nädalal juba uued otsused.“
Kaotame ajast ja arust nõuded töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas
Tööandjate esindusorganisatsioonidelt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, (KTK) ja Eesti Tööandjate Keskliidult (ETKL) saabus kokku 68 ettepanekut töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna lihtsustamiseks. Täna toetas valitsus neist 25-te.
Ülejäänud ettepanekuid analüüsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veel täiendavalt. Mitmed neist eeldavad põhjalikumat arutelu teiste osapooltega ja ka ettevõtjate nõukojaga ning nendega tegeletakse edasi enne sügist. Muudatused on suunatud peamiselt tööandjate ja tööinspektsiooni halduskoormuse vähendamisele.
„Muudatustes oleme hoolega jälginud, et need ei seaks ohtu töötaja heaolu ja tervist hoidvat töökeskkonda,“ rõhutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. “Kaotame vananenud nõudeid, näiteks ühe-inimese ettevõtte kohustust määrata end iseendale esmaabi andjaks või määrata esma-abi andjaid haiglas.”
Lihtsustame kodulaenude refinantseerimist
Valitsus otsustas vähendada bürokraatiat ja kulusid kodulaenu refinantseerimisele ja toetas muudatusi, mis lihtsustavad laenude viimist ühest pangast teise.
Näiteks kui klient soovib kodulaenu intressi alandamiseks panka vahetada, ei pea ta hüpoteeki või muud tagatist uuesti notari juures kinnitama, kui laenutingimused ei lähe tema jaoks kahjulikumaks.
„Tulevikus ei pea enam kodulaenu viimiseks ühest pangast teise hüpoteegi ümbervormistamiseks notari juurde minema. Kui lepingu tingimused ei muutu ja muutub ainult pank, kelle kasuks hüpoteek seatakse, jääb notari juurde minemise kulu inimesel ära,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Notari roll on kaitsta laenuvõtjat, selgitades talle laenu ja tagatisega seotud riske. Kui laenu refinantseerimisega lihtsalt alandatakse intressi ja uusi kohustusi ega tagatisi ei lisandu, siis pole laenuvõtjal vaja lisakaitset, sest olukord ei muutu tema jaoks riskantsemaks.
Minister Pakosta tõi välja, et lisaks pankade konkurentsi ja tarbija valikuvõimaluste suurenemisele võidab tarbija eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse nõude ärakaotamisega kodulaenuga seotud ühekordse kuluna märkimisväärse summa. „Näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu refinantseerimisel on notaritasu Eesti Panga andmetel 275 eurot, mis jääb siis laenu ühest pangast teise viimisel ära,“ sõnas Pakosta.
Juba varem on valitsus toetanud ettevõtjate ettepanekut kaotada kodulaenude refinantseerimisel hindamisakti nõue. Vastava eelnõu esitas valitsus Riigikogule paar nädalat tagasi. Hindamisakti mittekoostamisega hoiab eluasemelaenu refinantseerimisel panka vahetav inimene kokku veel vähemalt 280 eurot.
Kaotame alkoholiregistri
Valitsus toetas ettevõtjate ettepanekut kaotada 1994. aastast käivitatud alkoholiregister, mis omal ajal tagas, et turule jõuaks ainult laboratoorselt kontrollitud kvaliteediga alkohol. Tänaseks kasutab alkoholiregistri infot üksnes maksu- ja tolliamet, kes oma tööd muutes saab registri teabe kätte ka teisiti.
Registri kaotamise kõrval vaatab riik üle, kuidas võiks edaspidi alkoholi nõuetekohasuse kontroll toimuda. Praegu peab alkoholi tootja, maaletooja või turustaja taotlema iga toote kohta registrikannet. Kande tegemiseks tuleb tasuda riigilõiv, esitada elektrooniline või paberil taotlus koos laborikatse protokolli, etiketi näidiste ja tollideklaratsiooniga.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase hinnangul on otsus valitsuse selge signaal ettevõtluse toetuseks. „Alkoholiregistri kaotamine on konkreetne meede, mis tuleneb otseselt ettevõtjate vajadustest ja vähendab märkimisväärselt bürokraatiat ning avardab ettevõtete tulevikuväljavaateid," lausus Terras.
Alkoholiregistri kaotamisega saavad ettevõtjad tulla uute toodetega turule kiiremini ja väiksemate kuludega. Üks laborikatse maksab 200–500 eurot ning seda teevad Eestis kaks asutust. Kui arvestada maksimaalse hinnaga 500 eurot, võis 2023. aastal laborianalüüside kogukulu olla kuni 5,1 miljonit eurot.
2023. aastal kanti alkoholiregistrisse 10 190 toodet, pikendati 3061 registrikande kehtivust ning registrisse kandmist taotles 330 ettevõtjat.
Kokku on valitsus tänaseks toetanud või juba ellu viinud 38 ettevõtjate ettepanekut.
https://valitsus.ee/uudised/valitsus-toetas-ettevotjate-ettepanekuid-kaotada-aegunud-nouded
