Artiklid

Valitsus toetas ettevõtjate ettepanekuid kaotada aegunud nõuded.
 
Stenbocki maja, 8. mai 2025 – Valitsus toetas efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojas tehtud ettepanekuid ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks. Toetuse saanud pakett puudutas mh töökeskkonna ülemääraste nõuete vähendamist, alkoholiregistri kaotamist ning kodulaenu refinatseerimise tehingu odavamaks ja lihtsamaks muutmist.

„Efektiivsuse- ja majanduskasvu nõukojale on tehtud üle 500 ettepaneku ettevõtluse halduskoormuse vähendamiseks. Täna jõudsid esimesed ettepanekud valitsusse otsustamiseks,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Näiteks kaotame osad ebamõistlikud töötervishoiu nõuded, mis tegelikkuses seda kuidagi ei taga. Tööandjal on täna kohustus kontrollida kord kuus redeleid, mõistlik oleks neid kontrollida kasutamise sageduse järgi. Teiseks, kodulaenude ühest pangast teise viimise puhul kaob ära notarikulu. Kaotame 30 aastat tagasi rajatud alkoholiregistri, millega hoiavad ettevõtted aastas kokku 5 miljonit eurot. Töö käib hoogsalt, järgmisel nädalal juba uued otsused.“

Kaotame ajast ja arust nõuded töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas 

Tööandjate esindusorganisatsioonidelt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, (KTK) ja Eesti Tööandjate Keskliidult (ETKL) saabus kokku 68 ettepanekut töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna lihtsustamiseks. Täna toetas valitsus neist 25-te.

Ülejäänud ettepanekuid analüüsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veel täiendavalt. Mitmed neist eeldavad põhjalikumat arutelu teiste osapooltega ja ka ettevõtjate nõukojaga ning nendega tegeletakse edasi  enne sügist. Muudatused on suunatud peamiselt tööandjate ja tööinspektsiooni halduskoormuse vähendamisele. 

„Muudatustes oleme hoolega jälginud, et need ei seaks ohtu töötaja heaolu ja tervist hoidvat töökeskkonda,“ rõhutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. “Kaotame vananenud nõudeid, näiteks ühe-inimese ettevõtte kohustust määrata end iseendale esmaabi andjaks või määrata esma-abi andjaid haiglas.”

Lihtsustame kodulaenude refinantseerimist 

Valitsus otsustas vähendada bürokraatiat ja kulusid kodulaenu refinantseerimisele ja toetas muudatusi, mis lihtsustavad laenude viimist ühest pangast teise.

Näiteks kui klient soovib kodulaenu intressi alandamiseks panka vahetada, ei pea ta hüpoteeki või muud tagatist uuesti notari juures kinnitama, kui laenutingimused ei lähe tema jaoks kahjulikumaks.

„Tulevikus ei pea enam kodulaenu viimiseks ühest pangast teise hüpoteegi ümbervormistamiseks notari juurde minema. Kui lepingu tingimused ei muutu ja muutub ainult pank, kelle kasuks hüpoteek seatakse, jääb notari juurde minemise kulu inimesel ära,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. 

Notari roll on kaitsta laenuvõtjat, selgitades talle laenu ja tagatisega seotud riske. Kui laenu refinantseerimisega lihtsalt alandatakse intressi ja uusi kohustusi ega tagatisi ei lisandu, siis pole laenuvõtjal vaja lisakaitset, sest olukord ei muutu tema jaoks riskantsemaks. 

Minister Pakosta tõi välja, et lisaks pankade konkurentsi ja tarbija valikuvõimaluste suurenemisele võidab tarbija eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse nõude ärakaotamisega kodulaenuga seotud ühekordse kuluna märkimisväärse summa. „Näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu refinantseerimisel on notaritasu Eesti Panga andmetel 275 eurot, mis jääb siis laenu ühest pangast teise viimisel ära,“ sõnas Pakosta. 

Juba varem on valitsus toetanud ettevõtjate ettepanekut kaotada kodulaenude refinantseerimisel hindamisakti nõue. Vastava eelnõu esitas valitsus Riigikogule paar nädalat tagasi. Hindamisakti mittekoostamisega hoiab eluasemelaenu refinantseerimisel panka vahetav inimene kokku veel vähemalt 280 eurot. 

Kaotame alkoholiregistri

Valitsus toetas ettevõtjate ettepanekut kaotada 1994. aastast käivitatud alkoholiregister, mis omal ajal tagas, et turule jõuaks ainult laboratoorselt kontrollitud kvaliteediga alkohol. Tänaseks kasutab alkoholiregistri infot üksnes maksu- ja tolliamet, kes oma tööd muutes saab registri teabe kätte ka teisiti.

Registri kaotamise kõrval vaatab riik üle, kuidas võiks edaspidi alkoholi nõuetekohasuse kontroll toimuda. Praegu peab alkoholi tootja, maaletooja või turustaja taotlema iga toote kohta registrikannet. Kande tegemiseks tuleb tasuda riigilõiv, esitada elektrooniline või paberil taotlus koos laborikatse protokolli, etiketi näidiste ja tollideklaratsiooniga.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase hinnangul on otsus valitsuse selge signaal ettevõtluse toetuseks. „Alkoholiregistri kaotamine on konkreetne meede, mis tuleneb otseselt ettevõtjate vajadustest ja vähendab märkimisväärselt bürokraatiat ning avardab ettevõtete tulevikuväljavaateid," lausus Terras.

Alkoholiregistri kaotamisega saavad ettevõtjad tulla uute toodetega turule kiiremini ja väiksemate kuludega. Üks laborikatse maksab 200–500 eurot ning seda teevad Eestis kaks asutust. Kui arvestada maksimaalse hinnaga 500 eurot, võis 2023. aastal laborianalüüside kogukulu olla kuni 5,1 miljonit eurot.

2023. aastal kanti alkoholiregistrisse 10 190 toodet, pikendati 3061 registrikande kehtivust ning registrisse kandmist taotles 330 ettevõtjat.

Kokku on valitsus tänaseks toetanud või juba ellu viinud 38 ettevõtjate ettepanekut.

https://valitsus.ee/uudised/valitsus-toetas-ettevotjate-ettepanekuid-kaotada-aegunud-nouded

 

Kas lapsega saab sõlmida käsunduslepingu?

Tööinspektsiooni praktika näitab, et kuigi lapsega sõlmitud leping pealkirjastatakse kui käsundusleping ning ka tööregistrisse tehakse kanne kui muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine, siis lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on klassikalise töölepingulise suhtega. See tähendab, et tööle asunud laps või noor allub üheselt mõistetavalt ta tööle lubanud täiskasvanu juhtimisele ja kontrollile. Ja üldjuhul see ju teisiti olla ei saagi, sest noorel inimesel ei ole varasemat töökogemust, puuduvad konkreetse ülesande tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega ei saa ta ka iseseisvalt teenust osutada ehk käsunduslepingut täita.

Nii käsundusleping kui tööleping on juriidiliselt võlaõiguslikud kokkulepped, kus üks pool kohustub teise poole heaks midagi tegema. Tööleping on seejuures veel ka sisuliselt käsunduslepingu alaliik, mis on reguleeritud eriseadusega, et kaitsta töö tegijat, kes ei ole väärtuse loomisel oma otsustuses päris vaba. Kõigile võlaõiguslikele suhetele kehtivad eraõiguse üldpõhimõtted, mis on Eestis reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. See seadus määrab muuhulgas ära, mis vanusest alates on inimene piiramatu teovõimega ning mis ajani vastutavad tema eest näiteks lapsevanemad ehk noor ise on alles piiratud teovõimega. Piiratud teovõime tähendab muuhulgas piirangut ka tehingu tegemise õigusele ehk iseseisvale lepingu sõlmimisele. Seetõttu peabki alla 18-aastase noore lepingu heaks kiitma lapsevanem või muu tema seaduslik esindaja.

Kui töölepingu puhul on selge, et töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööandja lojaalsuskohustus töötaja suhtes kätkeb muuhulgas selles, et tööandja on kohustatud töötajat õpetama ja koolitama, siis käsundi täitmisel on eeldused teised.

Võlaõigusseadus eeldab, et käsundi täitja on oma valdkonna professionaal, kes osutab teenust ja täidab lepingut isiklikult ehk on sisuliselt nagu ettevõtja.

Praktikas esineb küll olukordi, kus ka alaealisega on käsunduslepingu sõlmimine võimalik. Näiteks 16-aastane muusik, kes tuleb oma instrumendiga esinema. Miks mitte? Arvata võib, et sellises olukorras ei oskagi teda esinema palganud käsundiandja noort talenti kuidagi suunata ehk tema võimaldab talle ainult aja ja koha kus esineda ning maksab raha või ei maksa sedagi, kui nii on kokku lepitud ehk esinemisvõimalus ise ongi juba tasu.

Tasuta teenuse osutamine käsunduslepingu alusel on ka täiesti võimalik. Töösuhete puhul eeldab seadus aga alati tasu maksmist.

Kuid suurem osa tööinspektori külastuse käigus esitatud alaealistega sõlmitud kirjalikest kokkulepetest on sisu poolest täiesti tavalised töölepingud ehk neis on näidatud

  1. konkreetsed tööülesanded, sh näiteks ka tööde maht (nt minimaalne marjade kogus, mille päeva jooksul korjama peab);
  2. kindel töö tegemise aeg;
  3. tasu tehtud tööde eest.

Asjaolude täpsustamisel on sageli selgunud, et tegelikult on konkreetne inimene, kes õpetab noort, kuidas seda tööd teha, annab talle jooksvalt suuniseid, annab ka töövahendid ja näiteks isikukaitsevahendid (töökindad) ja ka kontrollib, kuidas töö tehtud sai. Selliste tingimuste puhul ei saa kuidagi rääkida käsundi- või töövõtulepingust. Tegemist on kõige klassikalisema töösuhtega ehk töölepinguga. Isegi kui kirjalikult midagi sõlmitud ei ole.

Suuliste kokkulepete puhul tasub veel lisaks teada, et töölepingu seadus eeldab alati töösuhet, kui tehakse sellist tööd, mille puhul tavaliselt makstakse ka tasu ehk tegemist on esmase eeldusega, millest tööinspektor otsuseid tehes lähtub. Järelevalvemenetluse või väärteomenetluse raames võib tööinspektor lepingu olemust hinnata ja ka ümber hinnata, kui poolte vahel on sõlmitud muu võlaõiguslik kokkulepe.

Alaealiste töötamise täpsed reeglid leiate Tööelu portaalist 

https://www.ti.ee/jarelevalve/alaealise-toole-votmine

Töötaja küsib: Hilinesin tööle 15 minutit ning sain selle eest trahvi, sest lepingus oli selline punkt sees. Kas tööandjal on õigust sellist trahvi teha?

Üldine seaduse tõlgendamise praktika, mis ei ole käsitatav maksu- ja tolliameti siduva hinnanguna konkreetse maksumaksja konkreetse tehingu maksustamise osas.

Maksukohustus tekib ka siis, kui luuakse näilik olukord äriühingute vahelisest teenuse osutamisest, et hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest või vähendada maksude tasumist.

Riigikohus tegi kolm olulist otsust ( 3-2-1-82-143-3-1-25-153-3-1-12-15), mis toetasid maksu- ja tolliameti käsitlust näilike tehingute maksustamisel. Otsustes kajastatud juhtumites seisnes tööjõumaksudest kõrvalehoidumine lühidalt selles, et füüsilisest isikust töötaja lasi oma töötasu kanda enda äriühingu (ainuosaniku ja juhatuse liikme osaühingu) pangakontole. Tööandja ei pidanud raha ülekandmisel tasuma tööjõumakse, sest tööandja ja töötaja vahel oli töölepingu asemel vormistatud äriühingute vaheline teenuse osutamise leping. Sellega sai töötaja tööjõumaksude võrra suurema summa enda äriühingu käsutusse.

Sarnased olid ka juhtumid, kus juhatuse ja nõukogu liikmete endiga seotud äriühingute puhul ei osutanud juhtimis- ja nõustamisteenuseid vastavasisulised lepingud sõlminud äriühingud, vaid juhatuse ja nõukogu liikmed füüsilise isikuna, kuid tasu kanti juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud äriühingutele.

Selle skeemi kasutamise peamine eesmärk on jätta tööjõumaksud maksmata ja suurendada nõnda töötaja käsutusse antavaid rahalisi vahendeid ehk ajend on rahaline võit.

Näitena võib tuua olukorra, kus tegevjuhile makstakse töölepingu järgset brutopalka 3500 eurot ja seega netopalka 2686,32 eurot kuus. Selles olukorras on tööandja kulu koos maksude ja maksetega 4683 eurot kuus. Kui aga töölepingu asemel vormistada äriühingute vaheline teenuse osutamise leping, siis saab tegevjuhi äriühingule (jällegi ainuosaniku ja juhatuse liikme osaühingule) maksusid tasumata üle kanda kogu summa 4683 eurot. See võimaldab maksukohustuse edasi lükata ja loob tegevjuhile võimaluse kasutada raha enda äriühingus oma äranägemisel, kas makstes osaliselt töötasu või dividende või hoopis tehes muid kulutusi (nt auto liising vm). Samas jääb esialgselt teenuse eest äriühingule üle kantud 4683 eurot tööjõumaksudega maksustamata.

Riigikohus kinnitas, et maksuhalduril on taolistel juhtumitel õigus sekkuda ning maksustada tehingud vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule.

Seetõttu juhib maksuhaldur tähelepanu asjaolule, et maksustamise seisukohast ei piisa üksnes sellest, kui sõlmitud leping vastab formaalselt seaduse nõuetele, vaid töö tegelik sisu peab olema kooskõlas sõlmitud lepinguga. Kui töötaja täidab tööülesandeid, siis tuleb sõlmida tööleping, ning kui juhatuse liige või nõukogu liige täidab oma ametiülesandeid, siis tuleb sõlmida juhatuse liikme või nõukogu liikme leping. Lepingu vastavus töö või teenuse tegelikule sisule tagab kõikide isikute ühesuguse maksustamise ja ausa konkurentsi.

Maksu- ja tolliamet eeldab, et Riigikohtu otsustest tulenevalt korrigeerivad taolist skeemi kasutanud ettevõtjad oma edasist maksukäitumist. Paranduste sisseviimiseks ja praktika ühtlustamiseks toome välja olulised korduma kippuvad küsimused sel teemal.

Mis iseloomustab töösuhet ja töölepingut?

Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus, mis annab ka töölepingu mõiste (TLS § 1): töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Teisisõnu on tööleping füüsilisest isikust töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millega

  • töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile,
  • ning tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ja kindlustama talle töölepingu, kollektiivlepingu või seadusega ettenähtud töötingimused.

Kriteeriume, millele kohtud on tuginenud õigussuhte vastavuse kontrollil töösuhtele, saab välja tuua järgmiselt:

  • kes korraldab ja juhib lepingu kohaselt tööprotsessi?
  • Kes määrab töö tegemise aja, koha ning viisi?
  • Kes maksab töövahendite eest?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko?
  • Kes saab tulu või kasumi?
  • Kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni töötajate koosseisu?
  • Kas ta allub organisatsiooni sisekorrale?

Kõiki neid kriteeriume tuleb vaadelda kogumis. Otsustamisel selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb eelkõige kaaluda töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet: millisel määral on töötaja allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on töötaja iseseisvuse määr. Eelkõige just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. (RKTK 3-2-1-3-05)

Loe edasi:

https://rmp.geenius.ee/toooigus/tls/tegeliku-toosuhte-varjamine/

Neljapäeval, 1. mail, mil tähistame kevadpüha, on riigipüha ja puhkepäev.

Tulenevalt töölepingu seaduse §-st 53 kohustub tööandja lühendama kolme tunni võrra uusaastale, Eesti vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva.

Kolmapäeval, 30, aprillil on tööpäeva lühendamine tööandjale vabatahtlik, seadusest tulenevat kohustust selleks ei ole.

Kui tööandja oma majandustegevusest tulenevalt on kehtestanud töötajale tööajakava, mille alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja selle töötegijale ka täiendavalt hüvitama, kui maksab riigipühal töötamise eest kahekordset töötasu (TLS § 45 lg 2). Kokkuleppel töötajaga võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga (TLS § 45 lg 3).

Olenemata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuu- või tunnitasuna, kas töötatakse tavapärase või summeeritud tööaja arvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Kui riigipühal töötamisega tekivad ületunnid (näiteks oleks isikul see olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus töötaja töötama lisaks ka riigipühal), tuleb ka tehtud ületunnid hüvitada. Hüvitamine toimub kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega (TLS § 44 lg 6) või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt (TLS § 44 lg 7).

Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb kahekordselt tasustada just riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras. Seega, sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.

https://rmp.geenius.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/riigipuhad-ja-puhkepaevad/