Artiklid

Üksikasjad

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandja tagama töötajatele nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud.

Küsimus: kas töötajatele joogivee ostmine ja joogiautomaadi rent on erisoodustus?

Vastus:

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lg 8 kohaselt peab tööandja tagama töötajatele nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Maksustamisel ei oma tähtsust, kas tööandja tagab joogivee voolava veega kraanist, väikeste pudelitega või veeanumatest, oluline on, et tegu on nõuetele vastava joogiveega.

Joogiveeks loetakse samuti looduslik mineraalvesi ja gaseeritud maitseta vesi. Küll aga ei arvata joogivee hulka maitsestatud vett, sest kvaliteetne joogivesi on maitseta, värvuseta ja lõhnata.

Seega töötajatele kvaliteetse joogivee tagamine ei ole erisoodustus, samuti nagu jooginõude soetaminegi vaid tegu on seadusest tuleneva tööandja kohustusega.

Joogivee automaadi rent, nagu ka kohviautomaadi rent, on ettevõtlusega seotud kulu ja maksustamisele ei kuulu.

Kuuma joogi automaatidest saadavad joogid:

  • ON erisoodustus, kui joogi eest maksab tööandja;
  • EI OLE erisoodustus, kui joogi eest maksvad töötajad ise.
Allikas:  Maksu- ja tolliamet
Märksõnad: , , , , 

Üksikasjad

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks töötukassa nõukogu ettepaneku, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 ja tööandjad 0,8 protsenti.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab tööjõumaksude madalal hoidmine parandada nii tööandjate konkurentsivõimet kui inimeste kindlustunnet. “Töötuskindlustus toetab tööotsijaid ajal, mil nad seda kõige enam vajavad. Senise maksemääraga jätkamine võimaldab töötukassal jätkata tööotsimise ajal hüvitise maksmist ja vajalike teenuste pakkumist ning samal ajal hoida maksukoormuse stabiilsena. See omakorda suurendab kodumajapidamiste kindlustunnet ja koos uuest aastast langeva maksukoormusega soodustab tarbimist ning elavdab majandust,” lisas Keldo.

Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4 protsenti, laekub prognoosi kohaselt töötuskindlustusmakseid 2026. aastal 344,6 miljonit eurot, 2027. aastal 362,5 miljonit eurot ning 2028. ja 2029. aastal vastavalt 379,5 miljonit eurot ja 396,5 miljonit eurot. Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt: töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt.

2026. aasta algusest rakendub baasmääras töötuskindlustushüvitis, mis suurendab töötuskindlustuse kulusid (baasmääras töötuskindlustuse kulud koos sotsiaalmaksuga on umbes 40-43 miljonit eurot aastas). Töötukassa oodatav netovara väärtus on 2026. aasta lõpuks 577,8 miljonit eurot.

Tööturuteenuste (näiteks koolituste osutamiseks) ja tööturutoetuste maksmiseks on 2025. aastal kavas kanda nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist sihtkapitali 24,4 protsenti ehk kokku 79,5 miljonit eurot.

Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad kinnitati aastateks 2026-2029. Ettepaneku maksemäärade kohta teeb valitsusele töötukassa nõukogu.

Allikas: https://rmp.geenius.ee/uudised/toooigus-uudised/valitsus-jattis-tootuskindlustusmakse-maarad-senisele-tasemele/

Üksikasjad

Tööinspektsioon uuendas nimekirja ettevõttetest, keda aasta jooksul kontrollitakse.

Aasta alguses avalikustatud valimist on nüüd välja võetud ettevõtted, kes on pärast esialgset nimekirja avalikustamist esitanud oma töökeskkonna riskianalüüsid, kellel on vähem tööõnnetusi või muid riske võrreldes teiste valimisse kuulunud ettevõtetega. Nimekirjas on tehtud korrigeerimisi muuhulgas seoses ettevõtetega, kelle suhtes on järelevalvemenetlus juba läbiviidud või kes on kasutanud Tööinspektsiooni konsultatsiooniteenust.

Samas oleme täheldanud sagenenud probleeme seoses võõrtöötajatega, mistõttu on valimisse lisandunud rohkem neid ettevõtteid, kus kasutatakse märkimisväärsel määral välisriikidest pärit tööjõudu.

Uuendatud valimi eesmärk on teostada järelevalvet just seal, kus on suuremad riskid ning tööohutuse tase vajab parandamist.

Tööinspektor võib siiski teostada kontrolli aasta jooksul ka siis, kui ettevõte ei ole kontrollitavate nimekirjas – näiteks juhul, kui ettevõttes on diagnoositud kutsehaigestumine, juhtunud tööõnnetus, laekunud kaebus või vihje, esinenud korduvaid töövaidlusi või muul põhjendatud alusel.

Tutvu uuendatud valimiga siin.

Allikas:

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1509/uuendatud-nimekiri-kes-voivad-sel-aastal-tooinspektsiooni-kulastust-oodata

Üksikasjad

Täiendav tulumaksutõus jääb ära. Tõusevad hoopis õpetajate, päästjate ning kultuuritöötajate palgad.

Valitsuse tänasel eelarveläbirääkimistel lepiti kokku, et majanduse ergutamiseks jääb ära plaanitud täiendav tulumaksutõus ning õpetajate, politseinike ja päästjate ning kultuuritöötajate palku tuleb tõsta.

Koos üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamise ja tulumaksu 2-protsendise tõusu ärajätmisega alaneb maksukoormus ja riigil jääb majandusest haukamata ca 780 miljonit eurot. Eelarve näeb ette politseinike, päästjate, kultuuritöötajate ja õpetajate palgafondi kuni 10-protsendise kasvu. Ka pensionid kasvavad vastavalt kehtivale indeksile.

Majanduskasvu hoogustamiseks jääb nii ettevõtete kui füüsiliste isikute tulumaksu määraks 22 protsenti. Koos tulumaksuvaba miinimumi taastamisega väheneb Eesti maksukoormus 1,4 protsendipunkti: 36,6 protsendilt 35,2 protsendini.

Eelarves nähakse ette ka liharahastust teadus- arendustegevusele. Keskmine pension kasvab prognoosi kohaselt järgmisel aastal 5,4%, milleks riigieelarves on arvestatud 210 miljonit eurot.

Kaitsekulud kasvavad 2026. aasta eelarves vähemalt 5 protsendile SKP-st NATO kriteeriumite järgi. Kasv võrreldes 2025. aastaga on 844,5 miljonit eurot.

Valitsus plaanib järgmise aasta riigieelarve heaks kiita kolmapäeval, 24. septembril ning päev hiljem annab peaminister selle üle riigikogule. 

Üksikasjad

Töötaja küsib: Mul on küsimus puhkepauside kohta - töötan tootmisettevõttes ja mul on füüsiliselt ja vaimselt raske töö. Kas see eeldaks päeva jooksul rohkem pause, kui 1x15 minutit ja lõuna 30 minutit?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Lisaks töölepingu seadusega ette nähtud tööpäevasisesele vaheajale, mida kutsutakse rahvakeeli lõunapausiks, on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses teatud juhtudel ette nähtud ka tööaja hulka arvatavad vaheajad.

Tööandja peab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 2 ja § 9(1) lõike 2 alusel võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad. Vaheajad tuleb ette näha füüsilise ülekoormuse vältimiseks ja psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks. See tähendab, et kui töö on füüsiliselt raske, sh sundasendis töötamine või vaimselt pingeline, peab töötaja saama kasutada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Selliste vaheaegade eesmärk on töötaja töövõime taastamine ja ülekoormuse vältimine.

Vaheaegade sagedus ja kestus ei ole õigusaktidega kindlaks määratud. Vaheaegade andmisel tuleb lähtuda töökeskkonna riskianalüüsist, millest selgub, kas töös esineb mõni ohutegur, mis tingib vajaduse võimaldada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Vaheaegade kestuse ja sageduse määrab tööandja, kuid see peab olema kooskõlas töös või töökeskkonnas esinevate riskidega ehk, mida raskem on töö, seda sagedasemaid puhkepause töötaja taastumiseks vajab. Oluline on arvesse võtta töötajate tagasisidet, et analüüsida töökeskkonda detailsemalt ning vajadusel vaadata töökorraldus üle ja seda muuta.

Levinud praktika on selline, kus töötaja saab iga kahetunnise töötamise järel pidada 10-15 minutit pausi. Raske füüsilise töö puhul, mis on ka vaimselt raske, ei ole enamasti üks 15-minutiline puhkepaus ja lõunapaus taastumiseks piisav.

Vaheaegu peab töötaja saama pidada sobivas puhkeruumis või selleks kohandatud ruumis, kus on seljatoega istmed. Selleks, et vaheajast oleks taastumisel kasu, peab töötaja saama puhkepausil eemalduda olukorrast, millest tal puhata on vaja.

Kui töötajad tunnevad, et vaheajad ei ole taastumiseks piisavad, siis soovitame esmalt pöörduda tööandja, näiteks töökeskkonnaspetsialisti või töökeskkonnavoliniku (töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes) poole.

Allikas:https://www.tooelu.ee/et/uudised/1524/kui-palju-pause-peab-raske-too-korral-tootajatele-voimaldama

  1. Kuidas pakkuda töötajale piiramatut puhkust?
  2. Stebby uuring: töötajate jaoks on heaolu töökohal sama oluline kui palk.
  3. Mis muutub 1. septembril alaealise tööle võtmise puhul?
  4. Ettevõtluskonto- mida peaks sellega seoses teadma?