Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2025

• Ärileht

Ärisaladuse kaitsmine on igale ettevõttele kriitilise tähtsusega, kuid sageli eksisteerib eksiarvamus, et see kohustus puudutab vaid juhtivtöötajaid. Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Keidi Kõiv selgitab, et tegelikkuses vastutab saladuses hoitava teabe konfidentsiaalsuse eest iga töötaja, kellel on juurdepääs tundlikule teabele.

Vaidlustes püüavad töötajad sageli ärisaladuse hoidmise kohustusest vabaneda, tuginedes mitmesugustele argumentidele. Näiteks on väidetud, et saladuses hoitava teabe määratlus on liiga üldine või mitte piisavalt üheselt mõistetav. Samuti on vaieldud selle üle, kas avaliku sektori või avaliku rahastusega tegutseva tööandja teave saab olla ärisaladus. Mõni töötaja on tuginenud ka oma subjektiivsele hinnangule, kas konkreetne teave on ärisaladuse hulka kuuluv, või väitnud, et tööandja ei ole rakendanud piisavaid piiranguid, mis takistaksid andmete salvestamist või edastamist isiklikule e-posti aadressile.

Sellised seisukohad ei ole aga õiguslikult põhjendatud. Seaduse kohaselt saab saladuses hoitava teabe määratleda üksnes tööandja, sõltumata tööandja juriidilisest vormist või finantsvahendite päritolust. Tööandjal on õigus määratleda ärisaladuseks loetav teave tingimusel, et see vastab ärisaladuse seaduses sätestatud kriteeriumidele.

Saladuses hoitav teave tuleb kindlaks määrata kirjalikult ning see ka töötajatele teatavaks teha. Praktikas on levinud lähenemine, kus saladuses hoitav teave määratletakse kategooriate kaupa, mitte iga üksiku dokumendi lõikes. See võimaldab töötajatel selgelt mõista, milline teave on konfidentsiaalne ja millised tegevused selle kasutamisel on keelatud.

Oluline on rõhutada, et töötaja arvamus teabe ärisaladuse staatuse kohta ei ole määrav. Kui tööandja suudab vaidluse korral tõendada, et teabele puudus avalik ligipääs ning sellel oli kaubanduslik väärtus, on tegemist ärisaladusega. Ka juhul, kui osa ärisaladusena määratletud teabest on liiga laialt määratletud, ei muuda see saladuse hoidmise kohustust tühiseks ülejäänud osas.

Samuti ei ole rikkumise tuvastamisel määrav, kas töötaja tegelikult kasutas ärisaladust või edastas selle kolmandatele isikutele. Rikkumiseks piisab, kui konfidentsiaalne teave liigub tööandja kontrolli alt töötaja kontrolli alla, sest see loob juba iseenesest võimaluse teabe levikuks.

Saladuses hoitava teabe määratlemise juhis ja leppetrahvinõude mõistlikkus
Tööandjad määratlevad ärisaladuse üldjuhul töölepingus või töökorralduse reeglites. Vaidluste vältimiseks on soovitatav koostada ka täiendav juhendmaterjal, mis selgitab detailsemalt, millised teod ja tegevused ärisaladusega seonduvalt on keelatud. Selline juhend aitab töötajatel paremini mõista konfidentsiaalse teabe hoidmise nõude sisu ning raskendab hilisemat väidet, et mõnest kohustusest ei saadud aru.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120360738/vandeadvokaat-selgitab-arisaladuse-hoidmise-kohustus-ei-puuduta-vaid-juhtivtootajaid

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2025

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Töötukassa

Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega inimese eest.

Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus) saab taotleda sotsiaalmaksu soodustust Eesti Töötukassalt.

Tööandjal tuleb esitada Töötukassale taotlus ning sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
• töötajal on vähenenud töövõime (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus);
• töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

Tööandja esitatud sotsiaalmaksu hüvitamise taotluses märgitakse vähenenud töövõimega töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguse kuupäev ning kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu, või kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega andnud tööandjale õiguse tema eest sotsiaalmaksu soodustust taotleda.

Loe lisaks:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/sotsiaalmaksu-huvitamine-vahenenud-toovoimega-inimese-eest

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2025

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Tööinspektsioon avaldab taas valimi ettevõtetest, keda plaanitakse sel aastal kontrollida. Valikusse sattusid eeskätt ettevõtted, mille tegevusala on kõrgema riskitasemega, kus ei ole esitatud töökeskkonna riskianalüüsi ja/või on juhtunud mitmeid tööõnnetusi. Nimekirjas on veidi üle 2300 ettevõtte.
Valimi avalikustamine annab tööandjale võimaluse üle vaadata, kas töökeskkond on ohutu, töö- ja puhkeaja piirangutest peetakse kinni, kas isikukaitsevahendid on väljastatud ja neid kasutatakse ning kas riskianalüüs ajakohane ja Tööinspektsiooni iseteeninduses esitatud. 2025. aastasse planeeritud kontrollitavate ettevõtete nimekirja leiab siit:

Järelevalve valim 2025

Külastatavad ettevõtted on valitud välja erinevate kriteeriumite alusel. Eelkõige on nende seas ettevõtted, mille tegevusala on kõrgema riskitasemega. See tähendab tegevusvaldkondi, kus juhtub enim surmaga lõppenud või raskeid tööõnnetusi, kus toimub kõige enam kutsehaigestumisi ja tööst põhjustatud haigestumisi või kus esineb kõige enam tervist kahjustavaid ohutegureid. Valimisse sattusid ka ettevõtted, kus ei ole esitatud töökeskkonna riskianalüüsi või on kaebuste, tööõnnetuste ja töövaidluste arv suur. Küll aga võib juhtuda, et ettevõte ei ole eespool viidatud nimekirjas, kuid tööinspektor siiski teostab aasta jooksul kontrolli, sest ettevõttes diagnoositi kutsehaigestumine, juhtus tööõnnetus või laekus mõni vihje või kaebus.

Loe lisaks :

 https://www.ti.ee/uudised/tooinspektsioon-avalikustas-kontrollitavate-ettevotete-nimekirja-2025-aastaks

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2025

• Eesti Töötukassa

Eesti tööturul napib töökäsi. Olukorra leevendamiseks võiksid tööandjad kandidaate otsida kogemusteta noorte, vähenenud töövõimega inimeste, rahvusvahelise kaitse saajate, vanglast vabanenute või pikaajaliste töötute hulgast.  Töötukassa pakub tööandjatele palgatoetust just eelnimetatud inimeste tööle võtmiseks, kirjutab Eesti Töötukassa tööandjate teenuste peaspetsialist Maria Palts.

Palgatoetus – kellele ja kuidas?

Palgatoetuse eesmärk on toetada tööandjat nende inimeste tööle võtmisel, kes on tööturul ebasoodsamas olukorras. Töötukassa kaudu on võimalik taotleda seitset erinevat palgatoetust. Teenuse kaudu saavad tööle Töötukassas registreeritud töötud, kes vastavad palgatoetuse nõuetele. Toetusega hüvitatakse kuni pool palgakulust (kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär ja kahe teenuse puhul kuni töötasu kahekordne alamäär) ja seda saab taotleda nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel. Hüvitist makstakse 6 – 12 kuud. 

Kui peaks juhtuma, et töötaja soovib töölepingut lõpetada, siis ei pea tööandja toetust tagasi maksma. Palgatoetust ei pea tagastama ka siis, kui töösuhe lõpeb poolte kokkuleppel.

Palgatoetusega saab tööle võtta ka näiteks vähese töökogemusega noore. Kogemusteta noore tööle võtmine võib olla küll ajamahukam protsess, kuna teda tuleb välja õpetada ja talle rohkem aega pühendada. Samas kompenseerib töötukassa ka noore tööalased koolituskulud.

Loe edasi:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/palgatoetus