Artiklid

Üksikasjad

Töötaja küsib: Hilinesin tööle 15 minutit ning sain selle eest trahvi, sest lepingus oli selline punkt sees. Kas tööandjal on õigust sellist trahvi teha?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Seadus võimaldab leppetrahvis kokku leppida vaid järgmistel juhtudel:

  • saladuse hoidmise kohustuse rikkumise puhul (TLS § 22);
  • konkurentsipiirangu rikkumise puhul (TLS § 26);
  • tööle asumisest keeldumise puhul (TLS § 77);
  • omavolilisel töölt lahkumise puhul (TLS § 77);
  • tööohutuse nõuete rikkumise puhul (TTOS § 141).

Teistel juhtudel ei ole töösuhetes võimalik leppetrahvis kokku leppida. Seega kui töölepingus on kokku lepitud töötaja trahvimine mingitel muudel alustel, on selline kokkulepe tühine.

Näiteks ei ole lubatud ka töötaja ja renditööjõu vahendaja võimalus leppida kokku leppetrahvis, mida töötaja peaks maksma kasutajaettevõtja juurde tööle asudes. Lisaks ei saa leppetrahvi rakendada juhtudel, kus töötaja hilineb tööle või puudub põhjuseta töölt ühe või paar päeva, kuna siin ei saa eeldada töösuhte lõpetamise soovi. Sellises olukorras teeb tööandja töötajale rikkumise kohta hoiatuse, et rikkumise kordumisel on võimalik töösuhte ülesütlemine.

Kui pooled on kokku leppinud leppetrahvis, siis ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinud kahju ja selle suurust ning võib leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata.

Seadus ei näe ette leppetrahvi suurust. Leppetrahv peab olema töösuhet arvestades mõistlik. Töötaja võib nõuda leppetrahvi vähendamist, kui see on kohustuse rikkumist ja teise lepingupoole huve arvestades ebamõistlikult suur.

Tööandja saab töötaja töötasust tasaarvestada oma nõudeid üksnes juhul, kui töötaja on selleks andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku. Seega, isegi kui töölepingus on kokku lepitud leppetrahvis, ei anna see tööandjale õigust ühepoolselt leppetrahvi summat töötaja töötasust tasaarvestada. Kui töötaja kirjalikku nõusolekut ei anna, siis ei või tööandja kahju suurust töötasust maha arvestada. Tööandja võib pöörduda seejärel töövaidluskomisjoni või kohtu poole, kes saab hinnata kõiki asjaolusid.

Töötasu kohta saad pikemalt lugeda siit. 

Allikas: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1397/millisel-juhul-lubatud-tootasust-kinnipidamine-voi-leppetrahvi-noudmine

Üksikasjad

Ravikindlustatule Tervisekassast ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise eeldus on tööandja kinnitatud haigus- või hooldusleht. Tööandja peab töövõimetuslehe kinnitama seitsme kalendripäeva jooksul alates selle lõpetamisest. Kuid nii mõnigi kord tekib lehte täites küsimus, kuidas töötasu lahtrit täita. Selgitab Tervisekassa töövõimetushüvitiste peaspetsialist Tea Matson.

Töötasu märkimine haiguslehele

Töötasu tuleb tööandjal märkida ainult esmasele haiguslehele – järglehtedele seda märkima ei pea. Kuid miks peab tööandja märkima andmed töövõimetuslehele ise? Seda põhjusel, et inimene võis eelmisel aastal mitte töötada ning ei saanud seetõttu eelneval kalendriaastal töötasu. Nende inimeste töövõimetushüvitis arvutatakse tööandja esitatud info alusel. Lisaks tasub silmas pidada, et töötasu tuleb alati märkida töövabastuse alguspäevale eelnenud päeva seisuga.

Kui töötajal on kindel kuutasu, tuleb see kirjutada töövõimetuslehe andmeväljale „Kalendrikuu töötasu (EUR)“. Kui aga lepingus on kirjas inimesele makstav tunnitasu, on seal määratud ka päevane, nädalane või igakuine tööaeg. Nende andmete alusel tuleb arvutada ja märkida töövõimetuslehele kuutöötasu suurus.

Pane tähele!

Töötasu reale tuleb sisestada sotsiaalmaksu kuumäär, nagu on sätestatud sotsiaalmaksu seaduse §-s 21, kui inimene on kindlustatud

  • võlaõigusliku lepingu alusel;
  • juhtimisorgani liikmena või
  • füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE).

Töötasu märkimine hoolduslehele

Hoolduslehed võivad olla väljastatud erinevatele inimestele. Tööandjal on kohustus märkida töötasu igale hoolduslehele eraldi, samade reeglite alustel nagu töötasu märkimisel haiguslehele.

Töötasu märkimine kergemale tööle üleviimise haiguslehtedele

Kergemale tööle üleviimise haiguslehti on kahte liiki:

  • raseda terviseseisundile vastava töö andmine;
  • töötingimuste ajutine kergendamine ehk töötamine kohandatud tingimustel pikaajalise haiguse ajal.

Kergemale tööle üleviimise haiguslehtede täiendamisel märgib tööandja vastavatele töötasu märkimise lahtritele  järgmise info:

  • Töötaja keskmine kuutöötasu enne esmase haiguslehe algust, mis arvutatakse Töölepingu seaduse § 29 lõike 8 ja määruse Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord alusel. Töötaja kergemale tööle üleviimise haiguslehte täites kehtib seadus iga töötaja puhul ühtsetel alustel . Pole tähtis, kas töötaja saab kuupalka, tunnipalka, teeb tükitööd jms.
  • Kohandatud töö perioodiks kokkulepitud kuutöötasu peab olema vähemalt 50% inimese keskmisest kuutöötasust enne esmase TVL-i algust.

Loe edasi: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1432/oluline-teadmine-tooandjatele-tootasu-markimisest-toovoimetuslehele

Üksikasjad

1. aprillil tõusis pensionide indekseerimise tulemusel keskmine vanaduspension 817 euroni ja rahvapensioni määr 393 euroni. See muudatus võib mõjutada töötavate pensionäride maksuvaba tulu arvestust.

Sotsiaalkindlustusameti pensionivaldkonna juhi Alla Himma sõnul arvestatakse 1. aprillist vanaduspensioniealise inimese (sündinud 1960 ja enne seda) pensionilt maksuvaba tulu 776 euro ulatuses. „Kui inimese pension jääb alla 776 euro, saab ta ülejäänud maksuvaba tulu osa kasutada teistelt tuludelt, näiteks töötasult. Kuid kuna pensionide suurus tõuseb, võib juhtuda, et töötasult arvestatav maksuvaba tulu osa väheneb,“ selgitas Himma.

Näiteks kui pension tõusis 600 eurolt 700 euroni, väheneb maksuvaba tulu jääk 176 eurolt 76 euroni (776 – 700 = 76). Kui pensionär on seni kasutanud töötasult maksuvaba tulu 176 eurot, tuleks see nüüd vastavalt uuele jäägile muuta, et vältida hilisemat enammakstud tulumaksu tagastamist.

 

Loe lisaks: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/tootav-pensionar-vaata-ule-oma-maksuvaba-tulu-avaldus-parast-pensioni-indekseerimist

Üksikasjad

Soodustingimustel vanaduspension annab õiguse minna pensionile enne vanaduspensioniiga. Selle õiguse saad näiteks vähemalt kolme lapse või puudega lapse kasvatamise eest või kui oled töötanud tervistkahjustavatel kutsealadel. Kui jääd neil tingimustel varem vanaduspensionile, siis sinu pensioni suurus ei vähene.

 

Siinkohal tuleb aga tähele panna, et tööandja peab Soodustingimustel vanaduspensioni töötasust kinni pidama ka töötuskindlustuse makse, mida muudel pensioniliikidel kinni ei peeta.

 

Pikemalt saab tutvuda:

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid/soodustingimustel-vanaduspension

 

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023111

 

Üksikasjad

Tööandjate keskliit kutsub ettevõtjaid viitama neile õigusaktidele ja regulatiivsetele nõuetele, mis tekitavad tarbetuid kulusid, raiskavad aega või takistavad paindlikku toimetamist. 

Tööandjate keskliit on aastaid seisnud selle eest, et vähendada tarbetut halduskoormust ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda. Nullbürokraatia projekt oli selles vallas oluline samm, kuigi tänaseks on Nullbürokraatia projekt lõpetatud, on halduskoormuse probleem endiselt aktuaalne. Nii Euroopa Komisjon kui ka Vabariigi Valitsus on seadnud halduskoormuse vähendamise lubaduse oma tegevuskavadesse, mistõttu on praegu õige aeg juhtida tähelepanu konkreetsetele kitsaskohtadele.

Käesolevaga kutsume üles ideedega panustama – aitame riigil üles leida võimalused, kuidas ja millist halduskoormust vähendada!

Kuna aprill on vanarahva järgi suurpuhastuse kuu, siis on just nüüd sobiv hetk ettevalmistusi teha ja siis ka bürokraatia osas korda luua ning ebavajalikud kohustused välja rookida ja enne suurt reedet valitsusele edastada. Ettepanekuid ootame kuni 4. aprillini. 

Anna teada ebaproportsionaalselt koormavatest aruandlusest ja muudest regulatsioonidest tulenevatest kohustustest

Allikas:

https://maksumaksjad.ee/maksu-uudised/tooandjate-uleskutse-anna-teada-tarbetust-burokraatiast/

  1. Paindlikum tööõigus aitab tööturule kaasata neid, kes ei taha või saa täiskoormusega töötada.
  2. 2026 aastal lõppeb ennetähtaegse vanaduspensioni maksmine.
  3. Kas tööandja saab nõuda ületunnitöö tegemist?
  4. Mida teha kui tööandja ei maksa lõpparvet?