Artiklid
- Üksikasjad
Statistikaameti andmetel saavad mehed Eestis naistest kõrgemat palka ligikaudu 80% ametites. Kõige enam erinevad naiste ja meeste palgad keskeale lähenevate ja keskealiste seas. Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra suuremat palka.
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul näitavad 2024. aasta viimase kvartali andmed statistikaameti palgarakenduses, et Eestis on suures osas ametites meeste palk kõrgem kui naistel. Analüüs hõlmas 314 ametirühma, mille puhul nii töötavaid mehi kui naisi oli vähemalt 20. “Meeste palk oli kõrgem 261 juhul ehk 83% ametites,“ tõstis Rootalu esile. “Meeste ja naiste palk on euro pealt võrdne hambaraviõe ja hambaravi keskastme spetsialisti ametis. Naiste palk on kõrgem 52 ametis ehk ligikaudu 17% juhul,” rääkis Rootalu.
Meessoost tervishoiuteenuste juht teenib keskmiselt 2517 euro võrra rohkem
Kuigi paljude ametite puhul pole Rootalu sõnul meeste ja naiste palkade vahe väga suur, leidub ameteid, kus üks sugupool teenib teisest tunduvalt rohkem. 26 ameti puhul ehk 8% juhtudel on naiste palk meeste omaga võrreldes vähemalt veerandi võrra madalam. Näiteks meessoost tervishoiuteenuste juhid teenivad keskmiselt 6653 eurot ja naised 4136 eurot kuus. Vähemalt 25% võrra vähem teenivad naised näiteks ka infotehnoloogia erakoolitajatena (kuupalga vahe on seal 815 eurot) ning toote- ja rõivadisaineritena (vahe on 841 eurot). „Selliseid ameteid, kus naiste palk on võrreldes meeste omaga vähemalt veerandi võrra suurem, on aga vaid üks – meestest keskmiselt 1351 eurot rohkem teenib naissoost personalijuht,“ kirjeldas Rootalu.
Pooltes ametirühmades teenivad mehed vähemalt kümnendiku võrra enam
Ameteid, kus naiste palk on meeste omaga võrreldes kümnendiku kuni veerandi võrra väiksem, on kokku 133. „Saame öelda, et pooltes ametirühmades teenivad naised meestest vähemalt kümnendiku võrra väiksemat palka,“ rääkis Rootalu. „Naised teenivad meestest kümnendiku võrra rohkem 12 ametirühmas,“ lisas ta. Sellised ametid on näiteks personalitöö assistendid (palgavahe on 414 eurot) ning konverentside ja ürituste korraldajad, kus palgavahe on 400 eurot naiste kasuks.
Lisaks soopõhisele võrdlusele vaatles Rootalu palkade muutumist ka erinevates vanuserühmades, võrreldes ametigruppe, kus töötas vähemalt 20 meest ja 20 naist vanuses 25–34, 35–44, 45–54 ning 55–64 aastat. Kokku hõlmas analüüs 123 ametit.
„Kõige kõrgemad palgad on vanusegrupis 35–44 aastat. Selles vanuses mehed saavad kõige kõrgemat palka 53% vaadeldud ametitest ja naised 43% ametitest,“ kirjeldas Rootalu. Vanusegrupis 35–44 on palgatipp näiteks teadus- ja arendusjuhtidel, hambaarstidel või IKT kasutajatoe tehnikutel. Kõigi ametite peale kokku on selles vanusegrupis meeste keskmine palk 2501 eurot ning naistel 2143 eurot ning just selles vanuses on naiste ja meeste palgaerinevus ka kõige suurem. Seega saab Rootalu sõnul öelda, et kõige kõrgemat palka saavad keskeale lähenevad või keskealised mehed.
Veidi enam kui veerand ametitest nii meeste kui naiste puhul on sellised, kus kõrgeimad palgad on kõige nooremas vanusegrupis (25–34). „Kuigi ametite nimekiri siin analüüsis pole kõikne, tundub erinevaid jooniseid võrreldes, et nooremat vanust premeeritakse kõrgema palgaga sagedamini liht- ja oskustööde puhul, seda eriti meeste hulgas,“ rääkis Rootalu.
Pensioni eel palgad langevad
Palgastatistikast hakkab Rootalu sõnul selgelt silma, et vanemates vanusegruppides palgad vähenevad. Vaid 4% ametites saavad mehed kõige kõrgemat palka kõige vanemas vaadeldud vanuserühmas (55–64-aastased). Naised saavad kõige vanemas vanusegrupis kõige kõrgemat palka 6% ametitest. Sellised ametid on meeste puhul näiteks lavastajad ja produtsendid ning ülikoolide ja kõrgkoolide õppejõud. „Naiste seas on lootus vanuse kasvades lõpuks kõige kõrgemat palka saada näiteks treenerina või süsteemianalüütikuna töötades,“ kirjeldas Rootalu.
Süsteemianalüütikute näitest kinni haarates saab Rootalu sõnul näha ka erinevusi meeste ja naiste palgatrajektoorides ehk selles, kuidas palgad aja jooksul muutuvad. Naised alustavad (vanuses 25–34) selles ametis keskmiselt 3500 euro suuruse palgaga ning kõigis järgmistes vanusegruppides on nende palk keskmiselt 3800 eurot, jõudes kõrgeimale (3820 eurot) kõige vanemas vanusegrupis. „Mehed seevastu alustavad samas ametis juba kõige nooremas vanusegrupis 3800 euro suuruse keskmise palgaga, järgmistes vanusegruppides saavad palka juurde (kuni kuupalgani 4400 eurot) ning viimases vaadeldud vanusegrupis langeb nende palk naistega samale tasemele ehk 3800 euro juurde.
Loe edasi: https://www.stat.ee/et/uudised/pooltes-ametites-teenivad-mehed-naistest-vahemalt-kumnendiku-vorra-rohkem
- Üksikasjad
Uue aasta alguses küsitakse analüütikutelt üha sagedamini tööturu olukorra kohta. Kas ja kui kaua peab tööturg vastu majanduslanguse tingimustes? Ehk on juba näha ka tõusu märke? Statistikaameti andmetel vähenes möödunud aastal nii töösuhete kui ka töötajate arv. Samal ajal on langus väiksem kui varem.
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul iseloomustab eelmise aasta tööturgu 2023. aastal alanud langustrendi pidurdumine. Võttes aluseks tööturu kiirstatistika ja võrreldes 2023. ja 2024. aasta viimast päeva, on näha, et kehtivaid töösuhteid oli töötamise registris 2024. aasta lõpus 738 tuhat, mida on 1300 võrra vähem kui aasta varem. Rootalu sõnul on langus aga märkimisväärselt väiksem kui aastatel 2022–2023, kui töösuhete arv vähenes üle kümne korra rohkem ehk 15 000 võrra. „Me näeme töösuhete arvu languse pidurdumist. Samas tõuseb esile, et viimase viie aasta võrdluses suudab 2024. aasta ületada töösuhete arvu poolest vaid 2020. aastat,“ kirjeldas Rootalu.
Kuna inimesel võib olla korraga rohkem kui üks töökoht, tasub Rootalu sõnul vaadata ka töötamise registris kehtiva töösuhtega arvel olevate unikaalsete töötajate arvu. “Me näeme, et viimase kahe aasta jooksul on vähemaks jäänud nii töösuhteid kui ka töötavaid inimesi,” rääkis Rootalu. 2024. aasta lõpus oli töötavaid inimesi 634 tuhat ehk 2300 võrra vähem kui aasta varem. “Töösuhete arvu langusest väiksem töötajate arvu langus viitab sellele, et juurde on tulnud rohkem kui ühe töökohaga inimesi,” märkis Rootalu.
Tööturul ollakse kauem, kõrvale jäävad noored ja naised
Soo ja vanuse järgi tõuseb esile, et töötajate arv on vähenenud eelkõige naiste ja nooremate ehk alla 40-aastaste inimeste seas. Kui 2019. aasta lõpus oli alla 40-aastaseid tööturul 266 tuhat ja isegi 2022. aastal 261 tuhat, siis 2024. aasta lõpus vaid 245 tuhat. Kõige rohkem ehk enam kui 4000 inimese võrra (3%) on viimase aasta jooksul vähenenud töötajate arv vanusegrupis 30–39. Rootalu sõnul on nooremate töötajate vähenemine laias laastus kooskõlas ka rahvastikustruktuuri muutustega. 40-aastaste ja vanemate töötajate arv on viie aastaga aga tõusnud rohkem kui 17 000 võrra (4,8%).
Töökoha asukoha maakonna järgi vaadates oli 2024. aasta esimestel kuudel töötajate arv kõigis maakondades väiksem kui varasemal aastal. Aasta lõpus tuli aga positiivseid uudiseid peamiselt Lõuna-Eestist. Näiteks Tartu maakonnas suurenes töötajate arv aasta varasemaga võrreldes 500 võrra ehk 0,6%. Töötajaid oli aasta varasemaga võrreldes rohkem ka Võru maakonnas (muutus 0,9%) ning Põlva maakonnas (1,2%). Veidi tõusis töötajate arv ka Harjumaal, kus neid oli aasta varasemaga võrreldes 0,1% võrra rohkem. Ülejäänud maakondades on töötajate arv vähenenud, neist kõige rohkem Ida-Virumaal (3,4% võrra).
Majutuses ja toitlustuses tõusis töötajate arv 2000 võrra
Majandussektoritest kasvatasid töötajate arvu möödunud aastal kõige enam majutus ja toitlustus, kus 2024. aasta lõpus oli töötajaid 6,9% rohkem ehk ligikaudu 2000 inimest enam kui aasta varem.
Aastases võrdluses tõusis töötajate arv ka finants- ja kindlustussektoris (tõus 2,1%) ning hariduses (eelkõige kõrghariduse tegevusalal, kus töötajate arv suurenes 5% võrra), aga ka veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal. Ka 2023. aastal töötajate arvu suure kukkumise läbi teinud ehituse tegevusala kasvatas möödunud aastal töötajate arvu. Sellesse kasvu panustas kõige rohkem rajatiste ehitus.
Kõige enam ehk 2230 inimese võrra (2,3%) vähenes aastaga töötajate arv kaubanduses. Samuti kahanes töötajate arv töötlevas tööstuses (langus 1,8%) ning veonduses ja laonduses (1,7%). Kahanes ka info ja side tegevusala töötajate arv. Selle tegevusala sees tabas kõige suurem langus kirjastamist, kus töötajate arv vähenes aastaga 15% ning meediateenuste ala, kus töötajate arv langes 9% võrra.
Milliste ametite pidajaid tuli juurde ja keda jäi vähemaks?
Aastaga on kõige rohkem vähenenud müügitöötajate ning mootorsõidukijuhtide arv. Mõlemas ametis töötas 2024. aasta lõpus ligikaudu 2% võrra vähem inimesi kui aasta varem. Kuigi hariduse tegevusalal üldiselt töötajate arv kasvas, vähenes pedagoogika tippspetsialistina töötavate inimeste arv 1,4% võrra. Nende seas langes kõige enam (9%) lasteaiaõpetajate arv. Nende asemel on juurde tulnud õpetajaabina töötavaid inimesi (aastane tõus 12%). Tööstuses jäi 2,1% võrra vähemaks metallitöötluse ja masinaehituse oskustöölisi ning 2,2% võrra vähenes toiduaine-, puidu- ning rõivatööstuse oskus- ja käsitööliste arv.
Mitme ameti pidajaid oli lõppenud aastal aga ülemöödunud aastaga võrreldes rohkem. Rootalu sõnul paistavad silma tervishoiu tippspetsialistid, keda lisandus aastaga 650 (tõus 3%). Aasta varasemaga võrreldes oli 2024. aastal rohkem tööl ka isikuhooldustöötajaid, kelle hulka kuuluvad lisaks tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooldustöötajatele ka näiteks õpetajaabid. Selle ametigrupi töötajate arv tõusis 1020 võrra ehk 5,9%. Juurde tuli ka IKT-tippspetsialiste (tõus 1,4%), elektri- ja elektroonikavaldkonna töölisi (tõus 1,9%) ning isikuteenindajaid (näiteks kokad, ettekandjad ja iluteenindajad), keda oli varasemaga võrreldes 0,7% võrra rohkem.
Loe edasi:
https://www.stat.ee/et/uudised/tooturul-uha-rohkem-pikema-toostaaziga-inimesi
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kas tööpäev enne suurt reedet on lühendatud tööpäev? Kas töötamine tööpäeval, mis langeb suurele reedele, on tasustatud?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Suur reede püha langeb kokku reedega enne lihavõttepühi, tavaliselt märtsi lõpus või aprilli alguses. Sel aastal on suur reede 18.04.2025
Töölepingu seaduse § 53 kohaselt lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. Suur reede ei kuulu nende riigipühade hulka, millele eelnevat tööpäeva peaks tööandja kolme tunni võrra lühendama.
Seega ei ole tööandja kohustatud lühendama tööpäeva enne suurt reedet kolme tunni võrra. Samas töötaja ja tööandja võivad omavahel kokku leppida, et töötaja saab enne suurt reedet lühendatud tööpäeva. Mitmed tööandjad on kehtestanud lisasoodustusi nagu tööpäeva lühendamine enne kõiki pühasid näiteks ühe tunni võrra. Tegemist on tööandja vabatahtliku soodustusega, milles lepitakse kokku üldjuhul töösuhte alguses või ettevõtte töökorraldusreeglites. Soovitame uurida ehk on ka Teie töökohas nii juba tehtud.
Suur reede on riigipüha ning riigipühal töötatud tundide eest tuleb töötajale maksta kahekordset töötasu, sõltumata sellest, kas talle makstakse töötasu kuu- või tunnitasuna, töötab ta tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel. Kui töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud sama vahetuse töötunnid, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, tasustatakse aga tavalises korras.
- Üksikasjad
Advokaat selgitab: kui palju maksab palgata puhkus?
Töötaja ja tööandja saavad kokku leppida tasustamata puhkuses, millest võivad võita mõlemad. Palgata puhkuse tingimuste kokku leppimisel tasub aga jälgida, et töötaja ravi- ja pensionikindlustus ei katkeks.
Advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same selgitas, et töötaja võib tasustamata ehk palgata puhkust soovida isiklikel põhjustel, õpingutega seoses või kui põhipuhkusest jääb väheks. „Tööandja jaoks võib see aga olla võimalus tööjõukulude säästmiseks ja koondamise vältimiseks. Palgata puhkusega kaasneb aga mitmeid nüansse, mida ebameeldivate üllatuste ja vaidluste vältimiseks on oluline teada nii töötajal kui ka tööandjal,“ selgitas ta.
Palgata puhkuse kokkulepe tasub vormistada kirjalikult
Kuigi töölepingu seadus seda ei nõua, soovitas advokaat palgata puhkuse kokkulepe ja selle tingimused vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-posti teel. „Kokkuleppes tuleks fikseerida vähemalt palgata puhkuse algus- ja lõppkuupäev, kuid lisaks on pooltel võimalik kokku leppida ka muudes tingimustes, mis on töötajale töölepingu seaduses sätestatust soodsamad,“ ütles Tael-Same.
Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et erinevalt töölepingu seaduses sätestatust teenib töötaja palgata puhkuse ajal põhipuhkust. Vastava kokkuleppe puudumisel peab aga töötaja arvestama, et palgata puhkus vähendab tema põhipuhkust.
Lisaks saab kokku leppida, et tööandjal ei ole töötaja nõusolekuta õigust puhkust katkestada või edasi lükata, kui selleks tekib ettenägematu hädavajadus. „Kui tööandja siiski katkestab või lükkab töötaja palgata puhkuse edasi, peab ta hüvitama puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest töötajale tekkinud kulud,“ rõhutas Tael-Same. Lisaks on tööandja sellisel juhul kohustatud võimaldama töötajal kasutada kasutamata jäänud puhkuse osa hiljem.
Hedmani advokaat rõhutas, et pooled ei saa aga omavahel kokku leppida tingimustes, mis kahjustavad töötaja huve ja on töölepingu seadusega ettenähtust kehvemad.
Nimelt ei saa kokku leppida selles, et töötajal puudub õigus palgata puhkust katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada näiteks ajutise töövõimetuse, emapuhkuse või streigis osalemise tõttu. „Kui töötaja jääb palgata puhkuse ajal haiguslehele, peab ta sellest tööandjat teavitama ning tööandja peab töötamise registris tühistama kande töölepingu peatumisest ja registreerima töötaja haiguslehe. Vastasel juhul jääb töötaja haigushüvitisest ilma,“ tõi Tael-Same näite.
Töölepingu peatumine tasustamata puhkuse ajaks
Töötamise registris peab tööandja töölepingu peatumise märkima siis, kui töötaja on palgata puhkusel terve kalendrikuu või kauem. „Sel juhul palgata puhkuse perioodi eest töötuskindlustusmakset ei tasuta ning puhkust ei arvestata töötuskindlustusstaaži hulka,“ selgitas Kristel Tael-Same ning lisas, et töölepingu peatamine tuleb registreerida kümne päeva jooksul alates töötamise peatamise päevast.
Lühema pikkusega palgata puhkust ei ole vaja töötamise registris märkida. Erandiks on aga juhtumid, kui töötaja soovib palgata puhkuse ajal saada erivajadusega lapse vanema toetust.
Mida teha, et töötaja ravi- ja pensionikindlustus ei katkeks?
Nagu nimigi ütleb, ei maksta töötajale palgata puhkuse ajal töötasu, kuid tööandjal tuleb vaatamata sellele tasuda sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. See on vajalik selleks, et palgata puhkusel oleva töötaja ravi- ja pensionikindlustus ei katkeks.
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2025. aastal 820 eurot. Seega töötaja pealt deklareeritava ja makstava sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 270,60 eurot kuus.
Kui töötaja soovib töölt eemal olla pikema perioodi jooksul ja tööandja on sellega nõus, võivad pooled alternatiivina kokku leppida töölepingu täitmise lõpetamises. „Sellisel juhul ei pea tööandja sotsiaalmaksu tasuma, kuid töötaja jaoks on oluline teada, et tema ravi- ja pensionikindlustus sellisel juhul katkeb,“ tõi Tael-Same välja.
Sotsiaalmaksu minimaalne kohustus kehtib ainult töölepinguliste töötajate palgata puhkuste korral. Töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötav inimene peab paraku aga arvestama võimalusega, et tema ravikindlustus ja sotsiaalsed garantiid nn palgata puhkuse ajal katkevad.
Kui töötajal on aga mitu tööandjat ning ta soovib jääda palgata puhkusele kõigi tööandjate juurest, peab ta palgata puhkuse kasutamises iga tööandjaga eraldi kokku leppima. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse osas tasuks sel juhul konsulteerida personalispetsialistiga.
Loe edasi: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120357726/advokaat-selgitab-kui-palju-maksab-palgata-puhkus
- Üksikasjad
Töötaja küsib: Tööandja ütles, et soovib meie töösuhet lõpetada ning uuest nädalast ma tööle tulema ei pea. Mina sellega ei nõustunud, kuid tööandja märkis juba töötamise registrisse, et töösuhe on lõppenud. Kas niimoodi saab lepingut lõpetada?
Lehekülg 7 / 1654
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee