Artiklid

Eleen Laasner, reporter

Hiljuti toimus mitmekesisuse kokkuleppe liikmetele ja teistele huvilistele seminar, kus käsitleti võõrapelguse ja sallimatuse teemat töökeskkonnas.

Viimase paari aasta jooksul on Eesti tööandjad võõrapelguse teemaga pidanud rohkem kokku puutuma, kirjutas Eesti inimõiguste keskus.

Seminari esimeses pooles toimusid ettekanded, kus ettevõtted jagasid oma kogemusi ning Eesti Pagulasabi juhataja andis laiema pildi pagulaste kohanemisest Eestis. Kogunemise teises osas pakkusid osalejad erinevates töögruppides välja oma 11 soovitust, kuidas võõrapelgusega töökeskkonnas toime tulla ning milliseid samme astuda selle ennetamiseks.

Peamiseks järelduseks oli, et võõrapelguse ja konfliktide lahendus seisneb väärtuspõhises juhtimises ning rahuliku kooseksisteerimise positiivset poolt tuleb organisatsioonis pidevalt meelde tuletada.

Seminaril osalenud tööandjate soovitused ja mõtted, mida võõrapelguse esinemisel või selle ennetamiseks teha:
1.Uut töötajat värvates tuleb talle kohe tutvustada ettevõtte/organisatsiooni põhiväärtusi.
2.Oluline on inimesi ettevõttesiseselt rohkem liita, et nad õpiksid väljaspool tööd üksteist tundma, näiteks ühine söögitegemine, erinevad loovust arendavad koolitused jms. Need aitavad üle saada eelarvamustest ning õpitakse üksteist inimlikul tasandil rohkem tundma.
3.Juba reaalsete võõravaenu intsidentide puhul on vajalik, et ettevõttes oleks üks inimene, kelle poole saaks töötaja oma muredega pöörduda.
4.Küsida rahulolu-uuringus töötajatelt, kas neil on tööl sõber, kellele saab kõik ära rääkida. End üksinda tundev inimene radikaliseerub suurema tõenäosusega või üksinda jäetud inimene võib olla tõrjutud võõrapelguse tõttu.
5.Sallivuse, hoolivuse, inimõiguste ja mitmekesisuse teemal tuleb rohkem rääkida, korraldada infopäevasid, lisada teema ühel või teisel viisil näiteks suvepäevade programmi, koolitustesse, arenguprogrammidesse.
6.Juhtide koolitamine on oluline, juhid peavad mõistma rahuliku kooseksisteerimise kasu organisatsioonikultuurile ja ettevõtte majandustulemustele. Konflikt pole odav.
7.Edulugude rääkimine ning positiivsete kogemusete jagamine teiste juhtidega.
8.Ettevõtjate kogemuste jagamine kogukondades, et edulood jõuaks inimesteni.
9.Tuleb julgelt küsida nõu teistelt organisatsioonidelt. Näiteid, materjale ja ideid on meie ümber palju.
10.Sisekorraeeskirjad ja eetikapunktid erinevates tööandja dokumentides, põhiväärtuste sõnastamine ja kommunikeerimine.
11.Tööandja poolt tugiisik või mentor neile, kes tulevad tööle teistest riikidest. See inimene siis nõustaks nii kultuurikeskkonna kui bürokraatia teemal, aga oleks ka nö esimeseks sõbraks organisatsiooni sees.

Loe täispikka lugu Eesti inimõiguste keskuse kodulehelt

https://humanrights.ee/2016/09/11-soovitust-kuidas-tookeskkonnas-voorapelgusega-hakkama-saada/

Eleen Laasner, reporter

Pärast mõningast vestlust võimaliku uue ülemusega, annab ta sullegi võimaluse küsimusi esitada. See on sinu jaoks võimalus särada või täiega põruda.

Seepärast on oluline küsida õigeid asju ja vältida küsimusi, mis jätaksid sinust ettevalmistamata, laisa või ahne mulje, kirjutas Business Insider. Üks küsimus, mida ei tohiks kohe pärast intervjuu lõppu kindlasti küsida, on «Kas ma sain tööle?».

Sel hetkel pole selline küsimus lihtsalt kohane. See võib jätta sinust küll entusiastliku mulje, mis on hea, kuid võib ka näidata, et tahad või vajad seda tööd väga meeleheitlikult.

Tööpakkujad leiavad, et see küsimus on ebaviisakas, sest peaaegu ükski firma ei saa pärast kandidaadi intervjueerimist kohe öelda, kas just tema tööle võetakse, kuna vaja on ära kuulata kõik soovijad. Seega jätab su küsimus mulje, et sa pole kursis isegi uue töötaja leidmise teekonnaga.

Samamoodi on kehv end väljendada sarnaste küsimustega: «Kuidas mul läks?», «Kas on mingeid kahtlusi minu osas?», «Mida sa tegelikult minust arvad?» ja «Kas kujutaksid ette mind siin töötamas?». Sellist tagasidet võid küsida pärast seda, kui firma on sinuga uuesti ühendust võtnud ning tulemuse teatavaks teinud.

Selle asemel, et küsida, kas tööle said, uuri parem, kas saaksid midagi veel endast rääkida, et otsustamine lihtsamaks teha, või küsi, millal võiksid neilt tagasisidet oodata. Intervjuule ilusa lõpu andmise idee seisneb selles, et sa ei jätaks endast kannatamatut muljet või muljet, et sa pole tegelikult töökohaks valmis.

Maria Reinik, reporter

«Üks mu töötajatest sai hiljuti autojuhiload ning tegi selleks läbi ka ettenähtud esmaabikoolituse. Kas võin ta määrata esmaabiandjaks? Kas pean suunama ta veel täiendavale väljaõppele (16 tundi) või piisab sellest, et suunata täiendõppele (kuus tundi)?» küsib lugeja

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:

«Sotsiaalministri määrus ütleb, et esmaabiandjate väljaõpe peab olema kestusega 16 tundi ja seda võib läbi viia Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutus. Registreeritud koolitusasutuste nimekiri on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt www.sotsiaalministeerium.ee rubriigist Eesmärgid, tegevused – Töö – Töökeskkond - Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused. Iga kolme aasta tagant peab esmaabiandja läbima vähemalt kuuetunnise täiendõppe. Täiendõpe tuleb samuti läbida registreeritud koolitusasutuses.

Juhul, kui töötaja autokoolis läbitud esmaabikoolitus kestis vähemalt 16 tundi ja koolituse läbiviijaks oli Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutus, võib töötaja tegutseda esmaabiandjana. Muudel juhtudel peab töötaja läbima väljaõppe. Kui väljaõppest on möödunud üle kolme aasta, tuleb töötajale korraldada täiendõpe.»

Triin Ärm
reporter

Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi saavad tööandjad võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga.

Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt, teatas valitsus.

Samuti ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu 4.-8. haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada.

Teiseks ei loeta eelnõu kohaselt erisoodustuseks terve rida töötaja tervise edendamiseks tehtud tööandja kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis. Sinna hulka kuulub näiteks avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulu; tööandja spordirajatiste ülalpidamise kulu, kuid samuti kulud taastusarsti, füsioterapeudi ja muudele sarnastele teenustele. Muudatus ei tekita tööandjale kohustust töötaja tervise edendamise tarbeks kulutusi teha või neid töötajale hüvitada, vaid tegemist on võimalusega, mille kasutamine sõltub konkreetse tööandja ja tema töötajate vahelisest kokkuleppest.

Mõlemad muudatused kehtestatakse viieks aastaks, pärast mida hinnatakse nende meetmete mõju.

Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse pensionide täiendavat maksuvaba tulu 2832 euroni aastas. Koos üldise maksuvaba tulu tõusuga 180 eurole annab see maksuvabalt saadava pensioni suuruseks 416 eurot kuus, tagades keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ka 2017. aastal.

Eelnõuga laiendatakse tulumaksuvabastust hüvitistele ja toetustele, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või

töövõime vähenemise korral. Eelnõuga ühtlustatakse nendele isikutele makstavate hüvitiste maksukäsitlus, et tagada isikute võrdne kohtlemine.

Sajaeurose maksusoodustuse kulu riigieelarvele on 2018. aastal 11,3 miljonit, 2019 11,4 miljonit ning 2020. aastal 11,6 miljonit eurot. Sotsiaalmaksuvaba haigushüvitise muudatus on eelarveneutraalne, kuna toob kaasa suurema tulumaksu laekumise füüsilise isiku tulu suurenemise tõttu, samas väheneb sotsiaalmaksu laekumine seni hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu mitte laekumisest.

Pensionide maksuvaba tulu suurendamine vähendab füüsilise isiku tulumaksu laekumist 2017. aastal ligi 3,2 miljoni euro võrra.

Marek Mühlberg, Edu & Tegu Startercreative programmijuht Tallinna Ülikoolis
Kasulik.ee

Inimesed on erinevad. Mis tundub ühele ületamatu takistusena, võib olla teisele justkui lapsemäng. Nii on ka enese ja oma ideede esitlemise oskusega. Marek Mühlberg kirjutab liftikõnest, mis on üks levinumaid viise oma idee esitlemiseks. Tema sõnul piisab liftikõne kunsti valdamiseks julgest pealehakkamisest, headest näpunäidetest ja harjutamisest.

"Liftikõne" (inglise keeles pitching) all peetakse tavaliselt silmas piiratud aja jooksul oma idee tutvustamist inimestele, kes sind ei tunne. Aga mitte alati, sest tegelikult peame me omamoodi liftikõnesid iga päev. Olgu kuulajaks tulevane tööandja, kellele soovid end “maha müüa” või lihtsalt sõber, keda soovid veenda õhtul kinno tulema. Oluline on, et räägitu oleks piisavalt paeluv, et tekitada kuulajas huvi ja soovi vestlust jätkata. Sulle on antud võimalus teha kuulajatest enda poolehoidjad, meeskonnaliikmed või lausa investorid. Hea uudis on see, et suur osa sellest poolehoiu võitmisest on enda teha ning liftikõne formaati ja võimalusi saab kenasti kasutada ka tööintervjuul.

Liftikõnede ajalugu ulatub 1990. aastatesse. Ajakirja Vanity Fair toimetaja Michael Caruso avastas, et tal on äärmiselt raske pääseda oma ülemuse jutule. Ainus võimalus uute ideede esitlemiseks, oli loetud minutite vältel asutuse liftis. Sellest tulenevalt vormistas Michael oma ideed lühidalt ja konkreetselt. Michaeli elukaaslane Ilene Rosenzweig tavatses pärast tööpäeva kodus uurida, kuidas mehe “liftikõned” läksid, sellest pärineb ka täna kasutuses olev termin. Tüüpiline liftikõne on 1-3 minutit, sõltuvalt liftikõne eesmärgist.

Viis sammu eduka liftikõneni

Liftikõne peab olema umbes täpselt nii kiire ja konkreetne, et saaksid olulise info ära rääkida vaid liftisõidu jooksul. See on võimalik vaid siis, kui oled eelnevalt läbi mõelnud teemad ja küsimused, millele tähelepanu pöörata. Täpselt sama kehtib ka tööintervjuude puhul. Alljärgnevalt on toodud mõned näpunäiteid, mille abil tööintervjuudel natukene edukam olla.

1. Miks just sina?

Mõtle, kuidas anda tööandjale 30 sekundi jooksul ülevaade endast ja sellest, miks just sina oled parim kandidaat. Too kindlasti välja, millised on sinu tugevad küljed just selle ametikohta jaoks. Kas on midagi sellist, mida sina saad pakkuda, kuid teised mitte? Kas oled kõnealuse valdkonna vastu aastaid huvi tundnud, koolitusi läbinud, erialase hariduse omandanud, suuri projekte juhtinud või aastaid sarnast tööd teinud? Mainitu kirjeldab sinu varasemat kogemust tööandja valdkonna probleemide lahendamise.

Ühtlasi pea meeles, et paberile pandud loetelu oskustest ei anna tööandjale vajalikku infot, parem kirjelda, kuidas oled need oskused saanud. Ühtlasi pea meeles, et ajavaru enda ja oma tugevuste tutvustamiseks võib iga tööintervjuu puhul erineda. Mõtle läbi, mis infot tahad alati edasi anda ja kuidas seda rohkema ajavaru puhul täiendada võiks.

2. Räägi oma lugu

Kui tööintervjuu küsimused seda võimaldavad, siis räägi kuulajatele “oma lugu” - selgita, mis on motiveerinud sind just seda tööd ja valdkonda valima. Esimesel kohtumisel ei tunne sind keegi, mis tähendab, et kuulajatele tuleb anda põhjus sinu vastu huvi tundmiseks. Kõige lihtsamini saab seda teha läbi emotsioonide, seejärel võib kuulajatele esitleda fakte ja numbreid.

Emotsioone tekitavad lood, millega ka teised oskavad suhestuda. Püüa rääkida mõni lugu või probleem, mis sind tööandja valdkonnani on juhatanud (nt automehaanik, kes on aastaid ehitanud oma unistuste autot tükk tüki haaval või arvutispetsialist, kes aastaid pere ja sõprade arvutite parandamisega taskuraha teeninud). Püüa kirjeldada ka seda, mis sind valdkonna juures köidab, milliseid probleeme tahad lahendada või milliseid ülesandeid täita. Püüa räägitavat juttu ühtlustada tööandja pakutava töö ülesannete kirjeldusega.

3. Enesekindlus on otsus

Enesekindlus ei tule kõigi jaoks kergelt, sageli kulub inimestel aastaid, et leida endas vajalik tugevus. Küll aga võib proovida “lihtsalt otsustada olla enesekindel” ning hakata vastavalt käituma. Inglise keeles on tuntud väljend “fake it until you make it” (teeskle, kuni selle saavutad) ning tõsi ta on, kuulajad ei saa aru, mis toimub sinu sees, nad näevad lihtsalt enesekindlat inimest ning suhtuvad sinusse vastavalt. See nõuanne ei pruugi kõigile sobida, kuid on palju neid, kes seda tulihingeliselt kaitsevad.

4. Keskendu kuulajatele

Tööandjat huvitab ennekõike see, kuidas ta oma (klientide) probleemidele lahenduse leiab ja mis kasu tal kandideerijast on. Nendele küsimustele vastuse saamiseks viiakse tööandja poolt läbi vestlused erinevate huvilistega. Mida paremini mõistab kandideerija tööandja probleeme ja võimalikke lahendusi, seda suurem on tööandja huvi tema vastu.

Liftikõnes keskendutakse sellele, mis probleemi esineja oma idee ja meeskonna abil lahendada püüab, kellel see probleem on ning milline on pakutav lahendus. Tööintervjuu puhul aga oleks paslik end kurssi viia tööandja tegevusvaldkonnaga (sh levinumad probleemid ja lahendused), päevakajaliste tegemistega (nt suuremad projektid ja viimane meediakajastus) ja kliendiprofiiliga (st kelle probleeme tööandja oma teenuse või tootega lahendab).

Selline tausta tundmine näitab, et oled oma kodutöö ära teinud, tunned valdkonda ja võtad pakkumist tõsiselt. Täiendavaid punkte annab tööandja konkurentide ja valdkondlike trendide tundmine maailmas.

5. Hea ettevalmistus on pool võitu

Selleks, et enda ja oma ideede esitlemine tööintervjuul hästi õnnestuks, võiks räägitava teksti (näiteks 30-sekundilise iseenda lühitutvususe) kõigepealt paberile kanda. Kas kogu vajalik info sai kirja või peaks hoopis midagi ära kustutama? Täiendavalt võiks teksti kõva häälega endale ette kanda, nii muutub kõne loomulikumaks ja sisu selgemaks. Kui tekst on suupärane ning oled esitlusformaadiga harjunud, on ka iga järgnev tööintervjuu selle võrra lihtsam. Olgugi et iga tööintervjuu on võimalus harjutamiseks, võiks harjutada end ja oma tugevusi tutvustama ka vabal ajal, erinevatel sündmustel ja kus iganes see võimalus avaneb. Iga selline esitlus tähendab ka tagasisidet ning võimalust oma liftikõnet lihvida.