Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Inimesed defineerivad edukust erinevalt ning mõnele piisab lihtsalt õnnetundest. Kuigi enesetäiendamine toob alati kasu, peaks vahel elu lõdvemalt võtma ning tunnustama end ka väikeste saavutuste eest.
The Muse reastas seitse märki, mis näitavad, et oled edukam kui endale võibolla teadvustad.
Sa oled ajaga palju õppinud ja arenenud.
Levinud on ütlus: «Ära mõtle, kui kaugele on sul veel minna. Vaata tagasi ja näed, kui kaugele oled sa juba jõudnud.» Seda mõttetera tasub tõepoolest tõesena võtta. Kujutle oma elu näiteks viie aasta tagusena ning näed, kui palju kogemusi oled selle aja jooksul omandanud ning milliseid õppetunde saanud.
Sa paned paika oma prioriteedid.
Isegi kui sa ei teeni kõrget palka ega ela kuninga kombel, sa siiski naudid seda, mida teed. Ajaga oled ka aru saanud, et raha ei tee õnnelikuks ega kingi sulle aega juurde. Seega eelistad ületundide tegemise asemel veeta aega sõprade ja perega või teha muud meelepärast. Prioriteetide seadmine on juba pool võitu, nendest kinni pidamine näitab juba edukust.
Sulle meeldib õppida.
Sa naudid lugemist ning uute asjade õppimist. Sa julged teha vigu, sest tead, et neistki õpitakse. Miks see nii on? Vead ei pruugi veel olla ebaõnnestumine, vaid annavad võimaluse teha järeldusi ning saada vajalik õppetund, mis aitab sul vaid paremini ennast ja teisi mõista.
Sa sead väikseid eesmärke.
Edu kiputakse mõõtma suurtes asjades – koolilõpp, esimene edutamine tööl, isegi abielu. Suurte eesmärkideni viivad aga väiksed – iga läbitud eksam, produktiivne tööülesanne, õppetund purunenud suhtest -, mida saad kasutada just hüppelauana. Edukas inimene seab just väiksemaid eesmärke, mis on kiiremini teostatavad ning on teekonnal suurte eesmärkide saavutamiseni.
Sa oled omandanud head harjumused.
Pole kahtlust, et eesmärkideni viib visadus. Olenemata, mida püüad saavutada, õiged harjumused aitavad sellele kaasa. Kui suudad hommikuti puhanuna ärgata, trennikavast kinni pidada ning õigeaegselt lõpetada kiireloomulised tööülesanded, näitab see juba visadust ning töötamist eesmärkida nimel.
Sind iseloomustab emotsionaalne intelligentsus.
Keegi ei suuda alati oma emotsioone kontrollida ega vaka all hoida, kuid neist peaks vähemalt aru saama. Kui suudad end analüüsida ning teha tasakaalukaid otsuseid emotsioonidest lähtumata, oled edukam kui arvad.
Sa ei anna alla.
Edu võti on püsivus. Paljud annavad alla enne finišijoone ületamist või eesmärgi saavutamist, millele on nad palju aega ja vaeva pühendanud. Kui sa liigud päev-päevalt, kasvõi aeglaselt edasi, oled samuti teel edu poole.
- Üksikasjad
Toimetas: Romet Kreek, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee
CV-Online’i Baltimaades läbi viidud tasustamise rahulolu-uuringust selgub, et oma palgaga on enim rahul lätlased, kellest 39% leiab, et nende panus ja makstav töötasu on kooskõlas. Eestis on see protsent pisut üle 34 ning Leedus veidi üle 19. Seejuures aga on kolme aasta tagusega võrreldes palgaga rahulolu enim kasvanud just Eestis – 14, Lätis 13, kuid Leedus langenud 2 protsendipunkti võrra, teatas CV-Online.
„Palgaga rahulolu kasvu peamisteks põhjusteks võib pidada tööjõu nappust ja kerget majandustõusu. Eestis tähendab see tööotsijate ja töötavate inimeste jaoks paremaid töötingimusi, sealhulgas töötasude tõusu. Prognoosime selle trendi jätkumist ka veel 2017. aastal, sest lähiajal ei tundu tulevat kiiret leevendust tööjõunappusele, ega drastilisi muutusi majandusolukorras,“ analüüsis tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.
Baltikumi lõikes on oma palgaga enim rahul IT ja värbamise ning põllumajanduse ja keskkonnakaitsega seotud inimesed, kellest vähemasti kolmandik ning Eestis ja Lätis isegi üle poole hindab, et nende tööpanus ja tasu on kooskõlas. Seevastu tervishoiu ja sotsiaaltöö, hariduse ja teaduse ning toitlustuse valdkonnas on leiab üle 70%, et nad on alatasustatud.
“Erinevates Balti riikides on valdkondade puhul küll erinevad palgaga rahulolu protsendid, kuid üldjoontes on suurim rahulolu ja suurimad mured ikkagi kõigis riikides samades sektorites,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.
Eestis vastas 60% tippjuhtidest, 45% keskastmejuhtidest ja 42% müügiesindajatest, et nende töötasu ja panus on kooskõlas. Samamoodi arvab aga vaid ligi veerand liht- ja oskustöölistest ning klienditeenindajaist.
Eestis on uuringu kohaselt 60% tippjuhtidest rahul oma panuse ja tasuga, kuid näiteks oskustöölistest ja lihtöölistest olid samal arvamusel vastavalt 24,3% ja 25,9% küsitletutest. Liiga väikest tasu võrreldes panusega tõidki välja just oskustöölised (75,2%) ja lihttöölised (74,1%), neile järgnesid klienditeenindajad 71,8 protsendiga.
„Tulemusi vaadates tuleb muidugi arvestada ka inimloomusega, et alati on ootused suuremad kui reaalsus. Samas on selgelt näha, osade positsioonide puhul on rahulolematus suurem. Rahulolematuse järgi annab järjestada positsioone, mille puhul on hetkel suurim palgasurve – seda kinnitas ka küsitlusest selgunud klienditeenindajate, lihttööliste ja oskustööliste aktiivne tööotsimine. Keskmiselt iga viies eelnimetatud positsioonidel töötav inimene otsib aktiivselt tööd ja iga teine on avatud uutele väljakutsetele ning selle taga ei ole lihtsalt soov enam teenida, vaid praktiline vajadus igapäevaste kulutustega toime tulla,“ lisas Gross märkusena.
Eestis on valdkondade lõikes kõige rahulolevamad keskkonnakaitse, IT ning personalitöö ja värbamise valdkonna töötajad ning kõige vähem rahulolevad majutuse, hariduse ja teaduse ning tervishoiu ja sotsiaaltöö sektori töötajad.
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
Tunne, et saad oma töö eest vähem palka, kui peaksid, on tõenäoliselt üks masendavamaid külgi ametipostil olles, sest just tasu suurus peaks näitama, kui hästi oma tööga toime tuled ja kas tööpakkuja sind ka väärtustab.
Palkasid pole lihtne võrrelda, sest selle kohta liigub vähe infot, kirjutas Business Insider. Kui sa aga viitsid otsida ja süveneda ja leiad, et sinu vastu on eksitud, siis on kogutud materjali alusel minna lihtsam palka juurde küsima.
Järgnevad 15 punkti annavad märku, et võid saada ebaausalt vähe palka.
1.Sinu omaga sarnane tööpakkumine sama firma veebilehel pakub uuele tööle tulijale rohkem palka.
2.Firma käive kasvab, aga sinu palk mitte.
3.Avalikud uuringud näitavad, et oled alamakstud.
4.Su palk pole su esimesest sarnase töökoha omast kõrgem.
5.Sa teenid vähem kui teised sama tasemega kolleegid.
6.Tööalane vastutus on kasvanud, aga palk mitte.
7.Töötad kohal, kuhu on raske töölisi leida.
8.Kõik su ümber saavad palgalisana boonuseid, aga mitte sina.
9.Sinu suhtumine on: «Ma olen lihtsalt õnnelik, et saan tööd teha».
10.Sinuga pole aasta jagu räägitud su arengutest või palka tõstetud.
11.Sul on tühi tunne ja tunne, et oled rohkem väärt.
12.Sinu firmal on suur kaadrivoolavus.
13.Sa ei osale kunagi palgaläbirääkimisel.
14.Sinu ülemus väldib sind, kui tahad palgast rääkida.
15.Sinu palgatõus on siiani olnud minimaalne, vaid üks kuni kolm protsenti.
- Üksikasjad
Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht
Riigikohus saatis asja uuesti arutada maakohtusse, kes määrab ka menetluskulude jaotuse.
Kohtutee sai alguse mitte autojuht-ekspediitorina töötanud Jalmarist, vaid tema tööandjast AS Tallinna Toiduveod, kus Jalmar töötas tähtajatu töölepingu alusel.
Esialgu pöördus tööandja tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole, sest Jalmar oli töölepingu erakorraliselt üles öelnud, põhjendades, et tööandja pole teenitud palka välja maksnud.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
BNS
CV-Online’i Baltimaade klientide seas läbi viidud töötasu rahulolu-uuringust selgus, et palgaga rahulolu on enim kasvanud Eestis, aga siiski on oma palgaga rohkem rahul lätlased.
Oma palgaga on enim rahul lätlased, kellest 39 protsenti leiab, et nende panus ja makstav töötasu on kooskõlas, teatas CV Online BNS-ile. Eestis on see protsent pisut üle 34 ning Leedus veidi üle 19 protsendi. Kolme aasta taguse ajaga võrreldes on palgaga rahulolu kasvanud Eestis 14 ja Lätis 13 protsendipunkti, kuid Leedus langenud kahe protsendipunkti võrra.
«Palgaga rahulolu kasvu peamisteks põhjusteks võib pidada tööjõu nappust ja kerget majandustõusu. Eestis tähendab see tööotsijate ja töötavate inimeste jaoks paremaid töötingimusi, sealhulgas töötasude tõusu. Prognoosime selle trendi jätkumist ka veel 2017. aastal, sest lähiajal ei tundu tulevat kiiret leevendust tööjõunappusele, ega drastilisi muutusi majandusolukorras,» analüüsis tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.
Baltikumi lõikes on oma palgaga enim rahul infotehnoloogia ja värbamise ning põllumajanduse ja keskkonnakaitsega seotud inimesed, kellest vähemasti kolmandik ning Eestis ja Lätis isegi üle poole hindab, et nende tööpanus ja tasu on kooskõlas. Seevastu tervishoiu ja sotsiaaltöö, hariduse ja teaduse ning toitlustuse valdkonnas on leiab üle 70 protsendi, et nad on alatasustatud.
«Erinevates Balti riikides on valdkondade puhul küll erinevad palgaga rahulolu protsendid, kuid üldjoontes on suurim rahulolu ja suurimad mured ikkagi kõigis riikides samades sektorites,» kommenteeris Gross.
Eestis vastas 60 protsenti tippjuhtidest, 45 protsenti keskastmejuhtidest ja 42 protsenti müügiesindajatest, et nende töötasu ja panus on kooskõlas. Samamoodi arvab aga vaid ligi veerand liht- ja oskustöölistest ning klienditeenindajaist.
«Tulemusi vaadates tuleb muidugi arvestada ka inimloomusega, et alati on ootused suuremad kui reaalsus. Samas on selgelt näha, osade positsioonide puhul on rahulolematus suurem. Rahulolematuse järgi annab järjestada positsioone, mille puhul on hetkel suurim palgasurve – seda kinnitas ka küsitlusest selgunud klienditeenindajate, lihttööliste ja oskustööliste aktiivne tööotsimine. Keskmiselt iga viies eelnimetatud positsioonidel töötav inimene otsib aktiivselt tööd ja iga teine on avatud uutele väljakutsetele ning selle taga ei ole lihtsalt soov enam teenida, vaid praktiline vajadus igapäevaste kulutustega toime tulla,» lisas Gross märkusena.
Eestis on valdkondade lõikes kõige rahulolevamad keskkonnakaitse, infotehnoloogia ning personalitöö ja värbamise valdkonna töötajad ning kõige vähem rahulolevad majutuse, hariduse ja teaduse ning tervishoiu ja sotsiaaltöö sektori töötajad.
CV-Online viis küsitlust läbi septembris ja oktoobris kõigis Balti riikides ning selles osales üle 10 200 inimese. Eesti vastajaid oli 6620, kellest üle 82 protsenti töötasid täistööaja või osaajaga. Statistika on tehtud täis- ja osaajaga töötavate inimeste vastuste põhjal.
Lehekülg 856 / 1655
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee