Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Eesti tööandjate keskliidu parima praktikandi konkursi «Praktik Cum Laude» finaali jõudis seitse noort, kelle arvates tagab praktikal edu huvi valdkonna vastu, initsiatiivikus ja julgus esitada küsimusi.
Saku Õlletehases toidutööstust ja tootearendust praktiseerinud Sten Sild ja Stora Enso AS metsanduspraktikant Juhan Püü soovitavad noortel valida praktikakoht vastavalt reaalsele huvile.
«Praktika sooritamisel tuleb huvi üles näidata, olla töökas, kohusetundlik ja sotsiaalne ning alati küsida, kui miski jääb arusaamatuks. Lisaks soovitan enne praktikat ennast praktikaettevõtte tegevusalaga kurssi viia,» rääkis Sild.
Nurme Production OÜ inseneripraktikant Egle Kadastik soovitab aga enda jaoks mõtestada ka tüütuna tunduvad praktikaülesanded. «Mina püüdsin praktikal kõike tehes endast maksimumi anda ja seda ka selliste ülesannete puhul, mis polnud kõige meelepärasemad. Kõige ebameeldivamad tegevused on need, milles me pole kõige tugevamad, kuid nendega tegeledes saab ka nõrgemaid külgi arendada,» arvas ta.
Ka Rimis müügitööd praktiseerinud Kaidi Parv rõhutab entusiasmi ja initsiatiivi, aga ka töörõõmu tähtsust. «Praktika on edukas, kui see valmistab rõõmu ning noor peab meeles, et kõik õpitu ja kogetu on parema tuleviku nimel. Ka aktiivne suhtlus kaastöötajatega on väga oluline,» sõnas ta.
RMK metsamajanduspraktikant Marili Laas toonitab eeltöö olulisust. «Enne praktikale minekut tasub selgeks mõelda, kuhu minna ja miks just sinna. Samuti tasuks mõtestada praktika eesmärk ja ootused. Soovitan teha praktikaorganisatsiooniga eeltutvust, et esitada juba praktikal olles asjakohaseid küsimusi ja jätta endast juhendajale hea mulje,» soovitas ta.
OÜ Promodernis rätsepatöö praktikant Zinaida Popova innustab olema julge ning alati küsida, kui miski jääb arusaamatuks. «Ainult niimoodi saab teha oma töö õigesti ja ühtlasi aitab see arengut kiirendada.»
«Praktik Cum Laude» konkursi võitjad selguvad 17. oktoobrini kestva Facebooki hääletuse ja seejärel koguneva hindamiskomisjoni otsuse tulemusena. Parima praktikandi tunnustuse saanud õppurid saavad auhinnaks Estonian Businessi Schooli karjäärinõustamise ja võimaluse läbida üks kursus omal valikul (kuni 6 EAP).
- Üksikasjad
KATRIN VÄLLING
Olen talupidaja. Töötan FIEna, sündinud olen oktoobrikuu alguses 1954. aastal. 1954 sündinud inimestel on õigus vanaduspensionile jääda siis, kui nende vanus on 63 aastat ja kolm kuud.
Mina aga sooviksin nüüd kohe jääda ennetähtaegsele vanaduspensionile ehk eelpensionile. Kas mul on õigus jääda eelpensionile pärast oma sünnipäeva näiteks juba oktoobrist ja samas tegutseda edasi ka füüsilisest isikust ettevõtjana, nimelt talupidajana?
Jurist: "Töötamise korral ei saa inimesele maksta ennetähtaegset vanaduspensioni. Töötamiseks loetakse muu hulgas tegutsemist ettevõtjana, selle hulka kuulub ka ettevõtlus füüsilisest isikust ettevõtjana ehk FIEna."
Edasi lugemiseks telli Maaleht
- Üksikasjad
Adele Johanson, reporter
Need, kel palgalise elust isu täis, võivad hakata leiba teenima FIEna või ühemehe-osaühinguna korstnaid puhastades. «Laua taga istumine tüütas ära. Hea, kui saab ka päriselt midagi teha,» rääkis korstnapühkija Aigar Kalm, kelle teine eriala on finantskontroller.
Kalmi kinnitusel pole viga sellestki, et esimestel aastatel sissetulek kindlasti kannatab ja aasta peale teenib küll iga kuu välja miinimumpalga, aga palju rohkem mitte. Selleks et korstnate pühkimisega ilusti ära elada, peab mitu aastat kätt harjutama ja tuntust koguma. Kalm on korstnapühkija olnud napilt poolteist aastat. Sel sügisel on aga temalgi tööjärg pikalt ees.
Valdavalt tegutsevadki korstnapühkijad ühe- või kahekaupa ja maksavad aasta peale tööjõukuludeks alla 10 000 euro. On aga ka suuremaid ettevõtteid, nagu Korsten Puhtaks OÜ, kellel on viis-kuus korstnapühkijat ning kel mullu kulus palkadeks üle 60 000 euro. Korsten Puhtaks teenis eelmisel aastal kasumit 21 456 eurot, müügitulu oli 268 450 eurot.
Artikkel jätkub...
Kõigi artiklite lugemiseks liitu tasulise Postimehega.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Kuulsin, et meie naaberkülas asuvas puidufirmas käis keegi tööinspektsioonist, kes andis nõu ja ettekirjutusi ei teinud. Kas ettevõttesse on nõuannete saamiseks võimalik kutsuda tööinspektor, kes ei tee ettekirjutusi ega trahvi?» tunneb lugeja huvi.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.
Ettevõttesse võite kutsuda nõu andma töökeskkonna konsultandi. Oleme tööinspektsioonis juba aastaid teinud lisaks järelevalvele ka teavitustööd. Kui varem korraldasime koolitusi ning andsime välja juhiseid ja brošüüre, siis eelmisest aastast lisandus ka ühe ettevõtte konsulteerimine.
Konsulteerime sageli just väiksemaid ettevõtteid, kus pole tavaliselt tööl inimest, kelle põhitegevus oleks tegeleda töötervishoiu ja -ohutusega ning nii jääb napiks teadmisi ja kogemusi heast töökeskkonnast. Kui ettevõte on juba mitu aastat töötanud, võidakse ka töökeskkonnaga niivõrd ära harjuda, et probleeme ei panda enam tähelegi. Siis on hea, kui keegi tuleb ja vaatab töökohti teise pilguga. Nõustamistel saab arutada põhjalikumalt mingi tegevuse, näiteks ohutusjuhendite ja töötajate juhendamise üle.
Järelevalve ja nõustamine on tööinspektsioonis kaks eri tegevust. Kui tööandja soovib nõustamist ettevõttes, ei tule kohale mitte tööinspektor, vaid töökeskkonna konsultant. Konsultant tõesti piirdub nõuandmisega ja tal puudub õigus teha ettekirjutust või trahvi. Ettevõttes vaatab konsultant koos tööandja esindajaga üle töökohad ja dokumendid ning annab soovitusi, kuidas muuta töötamist ohutumaks ja tervist hoidvamaks.
Konsultandid on valmis tulema ettevõttesse kõikjal üle Eesti ning konsulteerimine on tööandjale tasuta. Konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri aadressile
- Üksikasjad
Enne 2002. aastat kehtinud ravikindlustusseadus nägi töötajatele ette aastas kolm tervisepäeva. Tervisepäevade vastu tuntakse huvi ka praegu, kuid kehtivates seadustes kohustuslikke tervisepäevi ette nähtud ei ole ja nende andmise üle otsustab tööandja.
Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Selle peamiseks eesmärgiks on motiveerida haiget inimest tööle mineku asemel ennast kodus ravima, et sel viisil võimalikult kiiresti tema töövõime taastada.
Tervisepäevi ei tohiks segi ajada seadusest tuleneva haiguslehega, mille 1.-3. päev on tasustamata, 4.-8. päeva eest maksab 70% ulatuses palgast töötajale hüvitist tööandja ja alates 9. haiguslehe päevast maksab 70% ulatuses palgast hüvitist haigekassa.
Tervisepäevade andmine on üks moodus töötajaid motiveerida. Tavapäraselt tuleneb õigus tervisepäevale tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitest, kus muuhulgas selgitatakse, kui mitu tervisepäeva on ette nähtud, kuidas toimub nende hüvitamine, kas tervisepäev aegub ja kuidas tervisepäeva kasutamisest teada tuleb anda.
Seega on tervisepäev sarnane näiteks pulmade või 1. septembriga, mille puhul tööandjal seadusest tulenevalt vaba aja andmise kohustust ei ole, kuid ta võib selle oma ettevõttes töökorralduse reeglites kehtestada.
Kui taolisi soodustusi ettevõttes ei ole, siis käib vaba aja andmine vastavalt seadusele. Tööandjal on kohustus anda töötajale mõistlikus ulatuses aega ja mõistlikus ulatuses see ka hüvitada. Sel moel on töötajal võimalus näiteks tööpäeval (lapsega) arsti juures käia või teha muid edasilükkamatuid toiminguid. Tööandja on kohustatud näiteks anda vaba aja rasedale arsti või ämmaemanda määratud sünnituseelseks läbivaatuseks.
Mõistlik ajakasutus tähendab, et töötajal peab isiklike toimetuste kõrvalt (arstlik kontroll või muu asjaajamine) jääma piisavalt aega ka töötada. Vastasel juhul on õigustatud töötasu maksmata jätmine. Näiteks juhul, kui töötaja käib mitme nädala vältel iga päev mitmetunnistel raviprotseduuridel. Sel puhul on õigustatud, et tööandja ja töötaja lepivad kokku ajutise tööaja või töökohustuste ja tasu muutmise.
Töölepingut sõlmides tasub seega alati läbi rääkida kõik tööandja pakutavad võimalused – võib-olla on just tasulised tervisepäevad ja peresõbralik ettevõte see, mis on töötaja jaoks määravad.
Lepingueelsete läbirääkimiste kohta leiab rohkem infot aadressilt www.tööelu.ee
Lehekülg 856 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee