Artiklid
- Üksikasjad
Eleen Laasner,
reporter
Küsimus „Kus sa näed ennast viie aasta pärast?“ ei tundu väga konksuga just olevat, aga sellele vastamine võib anda su tööintervjuu õnnestumisele hoogu juurde või teha hetkega maatasa kõik eelneva, millest oled rääkinud.
Selle populaarse küsimuse eesmärk on teha selgeks, kas kandideerija otsib lihtsalt tööd või tahab ta teha karjääri ja siduda oma tuleviku väljavaateid uue töökohaga, kirjutas Business Insider. Samuti annab see aimduse, kas tööotsija soovid ja plaanid on reaalsed.
Tööpakkujale annab küsimus ka ülevaate sinu tööeetikast, suhtumisest ja aususest ning sinu vastuse põhjal saab tööandja teada, kas oleksid firmale kasulik ka pikas perspektiivis.
Mõned variandid, mida tööandjad tegelikult „Kus sa näed ennast viie aasta pärast?“ küsimuse all mõtlevad:
1.Nad tahavad teada, kas oled oma vastuse mõtestanud. Ära jää selle koha peal toppama, vaid näita, et sul tõesti on tuleviku suhtes mingid ootused. Samas aga anna märku, et oled paindlik ja karjäär ei pea minema nii nagu praegu ette kujutad. Kõik teavad, et plaanid võivad muutuda, seega mõtle välja mingi siht ja anna ka mõista, et see ei pea nii minema, kui pole võimalik.
2.Nad tahavad ühtpidi hullu, aga teistpidi realisti. Ära lenda peale liiga optimistlikult ja suurte plaanidega. On normaalne mainida mõnda ametisisest positsiooni kõrgendamist, aga kohe direktoris saamise plaani letti käimine pole hea mõte, eriti kui oled alustamas firma madalaimalt ametikohalt.
3.Nad tahavad kuulda, et oled nõus endast kõik andma, enne kui hakkad palgakõrgendusele lootma. Personalijuht ei taha kuulda, et ootad juba kõrgemale ametipostile jõudmist järgmise aasta jooksul ja oled siis juba sobiv inimene oma bossi töökohale. Kellegi teise karjääri ähvardamine pole hea tava. Seega anna mõista, et enda ülestöötamine võtab aega ja palju pingutust, aga oled selleks valmis.
4.Nad tahavad veenduda, et oled veel ka viie aasta pärast samas firmas. Asutused panevad hulga raha ja tööjõudu selle alla, et leida uusi töötajaid ning neid koolitada. Nad ei taha, et kahe aasta pärast oma uute teadmistega kuskile mujale tööle asuksid. Seega ära ütle, et näed viie aasta pärast ennast hoopis muu ameti peal ja teises firmas – isegi, kui tegelikult nii plaanid.
5.Nad tahavad teada, kuidas firma ja uus ametikoht sinu pikaajaliste eesmärkidega kokku sobib. Jäta meelde, et eelkõige pead ikkagi rõhutama selle ametiposti olulisust, millele parasjagu kandideerid. Ütle, et sinu eesmärk on sel samal ametil saada nii heaks kui võimalik ja see on ka firmale kasulik. Räägi ka, kuidas oled nõus koos firmaga kasvama. Kui tahad eriti täpselt vastata, siis küsi enne, mida nemad uuelt töötajalt eeldavad ja vasta nende plaani järgi.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
«Meie ettevõttes on palju vanemaealisi tootmistöötajaid, kes kurdavad lihaspingete, väsimuse ja valu üle. Kuidas saaksime nende töötajate olukorda paremaks muuta?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask.
Tööandja peab kujundama töökoha ja töö konkreetsele töötajale sobivaks, arvestades tema vajadustega. Vanemaealiste puhul kiputakse arvama, et nende oskused ja võimekus on langenud. Tõsi, eaga kaasnevad teatud muutused, kuid samas on vanemaealised oma oskuste, kogemuste ja tahte poolest väga vajalikud.
Vananedes väheneb inimese aeroobne võimekus, liigesliikuvus ja lihasjõud ning vastupidavus. See tähendab, et tööandjal tuleks läbi mõelda, kuidas tööd muuta nii, et see ei oleks töötaja kehale liiga koormav. Hea oleks, kui töötaja saaks ise valida oma töötempo, töös oleks sagedasi lühikesi pause taastumiseks ning üldiselt vaba aega taastumiseks.
Võimalikult palju peaks vältima sundasendeid ja ühesuguseid korduvaid liigutusi. Töökoht võiks soodustada liikumist, mida saab teha näiteks tööülesannete vaheldamise abil. Selliselt saab vähendada ka sundasendite ja -liigutustega seotud probleeme.
Samuti tasub mõelda, kas töövahendid on konkreetse tööülesande ja kasutaja jaoks sobivad (hea haardega, vajadusel reguleeritavad). Olenevalt töölõigust võivad abiks olla ka tehnilised abivahendid. Näiteks raskusi saab teisaldada erinevate vahendite abil, et vähendada füüsilist koormust. Tähtis roll on ka töötajate juhendamisel ja väljaõppel, et kasutataks õigeid töövõtteid, mis ei tekitaks töötajate kehale liigset koormust.
Kui töötajad kaebavad lihaspingete, väsimuse ja valu üle, siis tuleb tööandjal sellele kindlasti reageerida ja töökoht ning -korraldus üle vaadata. Seejuures soovitame pidada nõu töötajate endiga, et aru saada, mis tegevused ja tingimused neile täpsemalt probleeme põhjustavad. Heaks abiks tööandjale on töötervishoiuarsti tagasiside tervisekontrollidele. Arst teeb ettepanekuid töökeskkonna muutmiseks, et vältida terviseprobleemide teket.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi
Tööinspektsioon kontrollis ööpäev läbi avatud tanklate teenindusjaamu ja vaid ühes ei avastatud ühtegi rikkumist.
Kontrolliti 12 ettevõtte 24 tanklat ja ühes ettevõttes ei avastatud ühtegi rikkumist, ülejäänud tanklates märkasid inspektorid mitmeid tegematajätmisi, teatas tööinspektsioon. Kokku tuvastati 60 erinevat rikkumist.
Suurimad kontrolli käigus tuvastatud probleemid said alguse puudulikust riskianalüüsist. «Nimelt oli sageli alahinnatud riske, mis seotud füüsilise koormusega ja vähese puhkamisvõimalusega,» ütles tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja. Samuti tuvastati vajakajäämisi töötajate tervise kontrolliga ja töötajate juhendamisega. Mitmel puhul tuli teha märkus liikumisteede korrasolu ja puhtuse kohta.
Parem oli olukord töötajate ohutuse tagamisel. Mitmes tanklas teenindati kliente öisel ajal vaid luugi kaudu, et paremini tagada töötajate turvalisus. Töötajad olid juhendatud tegutsemiseks häireolukorras. Kiireks abi kutsumiseks olid olemas ka paanikanupud. Samuti oli tööandja sõlminud lepingu turvafirmaga.
- Üksikasjad
Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist
ärileht.ee
Tööhõive kasv selle aasta esimesel poolel aeglustus, kuid püsis siiski kiirem, kui oli prognoositud. Tööstussektoris hõive kahanes veidi, teenindussektoris aga kasvas. Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes ja palgakasv oli laiapõhjaline. Tööjõukulude osakaal SKPs on alates eelmisest aastast kiiresti suurenenud, mis viitab tasakaalustamatusele majanduses.
Hoolimata aeglasest majanduskasvust püsis tööjõunõudlus majanduses suur: tänavu esimesel poolel kasvas koguhõive 1,8% ja keskmise palga kasv kiirenes 7,8%ni eelneva poolaasta 6,7%lt.
Erinevusi tööturu ja majanduse olukorra vahel saab osaliselt selgitada erinevustega majandussektorite käekäigus. Kapitalimahukas tööstussektoris hõive veidi kahanes ning palgakasv oli majanduse keskmisest väiksem; tööjõumahukas teenindussektoris samal ajal hõive kasvas ja palgakasv kiirenes.
Osaliselt tänu suurele nõudlusele, mille mõjul kasvasid palgad jõudsasti, kuid teisalt ka tänu tööturu struktuurireformidele kasvas tööturul aktiivselt osalevate inimeste hulk enam kui protsendi võrra.
Töötuse määr jäi selle aasta esimesel poolel 6,5% juurde, umbes samale tasemele kui aasta varem: lühiajaline töötus kasvas, pikaajaline aga kahanes. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitasid, et suurenes nende inimeste arv, kes registreerisid end töötuna eelneva töösuhte lõpu tõttu, kuid samal ajal kasvas ka nende arv, kes lahkusid registrist tänu töö leidmisele.
Keskmise palga kasv selle aasta esimesel poolel aasta võrdluses kiirenes. Palgad kasvasid kiiremini erasektoris: esimeses kvartalis välisomanikega ja teises kvartalis Eesti omanikega ettevõtetes. Avalikus sektoris palgakasv samal ajal aeglustus.
Kuigi miinimumpalga tõstmine mõjutab otseselt vaid väikest protsenti palgasaajatest, võib see koos palgakasvuga avalikus sektoris mängida olulist rolli palgakasvuootuste kujunemisel. Üldine suur palgakasvuootus muudab ettevõtjale raskemaks palgakulusid oma ettevõtte käekäigu järgi seada.
Võrreldes 2015. aastaga kahanes 2016. aasta esimesel poolaastal veidi erinevus tööjõukulu ja tööjõu tootlikkuse vahel. Tootlikkuse langus oli varasemast väiksem ja palgafondi kasv ühe töötaja kohta aeglustus mõnevõrra. Võrreldes eelnevate aastatega kasvas 2015. ja 2016. aastal palgafondi osakaal majanduses loodavast lisandväärtusest aga märksa kiiremini.
Kui 2013. aastal moodustas see SKPst 45%, siis viimase nelja kvartali keskmisena juba 48%. See näitab, et olukord tööturul on jätkuvalt pingeline ja tööjõupuudus tekitab palgasurvet. Tööjõukulu osakaalu kasv tähendab, et ettevõtete kasumimarginaal väheneb ja teistel võrdsetel tingimustel muutub Eesti tootmise asukohariigina vähem atraktiivseks.
Arvestades aga seda, et viimastel aastatel on varasemaid hinnanguid palgafondi suuruse kohta allapoole ja samas SKPd peamiselt üles revideeritud, ümbritseb ka 2015.–2016. aasta tööjõu ühikukulu kasvu hinnangut ebakindlus.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Töötukassa hakkab rohkem panustama töötavate inimeste koolitamisse, et ka nappide või vananenud oskustega töötajatel oleks tööturul kindlam olla.
Lähiaastail suureneb töötukassa roll töötuse ennetamisel ja tööjõupuuduse leevendamisel, kirjutab töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa sotsiaalministeeriumi blogis. Töötukassa on koostöös sotsiaalministeeriumi ja partneritega ette valmistanud tööhõiveprogrammi, mis võimaldab järgmise aasta kevadest pakkuda koolitusi ka töötavatele inimestele.
Viimastel aastatel on tööpuudus jõudsalt vähenenud ja tööandjad kurdavad üha enam, et sobivate oskustega töötajaid on keeruline leida. Mitmed uuringud kinnitavad, et äritegevuse laiendamist ja töötajate palkamist takistab sobivate oskustega töötajate põud. Tööealise rahvastiku vähenemine ja vananemine pingestab olukorda veelgi.
Oskuste põud puudutab ka tänaseid töötajaid. Mullu ei olnud rohkem kui veerandil töötajatest eri- või kutsealast haridust ning üle kolmandiku oli selle omandanud enam kui kaks aastakümmet tagasi, mil lõputööd trükiti veel kirjutusmasinaga. Oma eesti keele oskust pidas väheseks ligi viiendik töötajatest.
Tehnoloogia kiire areng on muutnud kasutuks nii mõnedki varem omandatud oskused. Kehvema hariduse, nappide või vananenud oskustega töötajatel on suurem risk töö kaotada. Läbi aastate on Eestis olnud töötuse määrad kõrgemad erialase hariduseta, ebapiisava eesti keele oskusega, vähese töökogemusega, aga ka terviseprobleemidega inimestel. Uue tööhõiveprogrammi keskmes ongi töötajate oskuste arendamine, arvestades muutuva vajadusega.
Oskuste arendamiseks saavad toetust taotleda nii töökaotuse ohus töötajad kui ka tööandjad tööjõu leidmiseks või ettevõttes ümberkorralduste tegemiseks. Uute meetmete toel võiks prognoosi kohaselt alustada oskuste täiendamisega ligi 3500 inimest 2017. aastal ning 13 000 inimest 2018. aastal.
Töötajatele täienduskoolitus või tasemeharidus
Töötajatele lisandub oskuste arendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks kaks uut võimalust: täiendusõpe koolituskaardiga ja tasemeõppes osalemise toetus. Need on mõeldud eelkõige neile, kel on puuduvate või vananenud oskuste tõttu suurem risk töö kaotuseks - näiteks inimesed, kellel pole eri- või kutsealast haridust või kelle oskused on aegunud või kes on terviseseisundi tõttu sunnitud ametit vahetama.
Tööelus jätkamist toetava koolituse vajadust hindab ja aitab sobivat koolitust leida töötukassa karjäärinõustaja. Töötaja saab kokkuleppel töötukassaga valida sobiva kursuse töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate täienduskoolituste seast. Töötukassa tasub töötaja koolitus(t)e eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. Toetatakse siiski vaid sellistel koolitustel osalemist, millel omandatavate oskuste järele on tööturul nõudlus.
Karjäärinõustamisel võib ka selguda, et tööturul hakkamasaamiseks on vaja uusi oskusi tasemehariduses. Sel juhul toetab töötukassa töötaja õppimist riigieelarvelisel õppekohal kutse- või rakenduskõrghariduses, makstes talle igakuiselt 130 euro suurust toetust. Sarnaselt täiendusõppele toetatakse ka tasemehariduse omandamist vaid juhul, kui vastava kutseala töötajate järele on tööturul nõudlus.
Tööandjale koolitustoetus
Tööandja saab järgmisel aastal taotleda töötukassalt koolitustoetust nii töötajate värbamiseks tööjõupuuduses valdkondadesse kui nende oskuste täiendamiseks seoses ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise või kvalifikatsiooninõuete muutumisega.
Kuna töötaja koolitamine on esmajoones tööandja vastutus, antakse toetust juhul, kui see nõuab tööandjalt lisakulusid võrreldes mõistlike kuludega ehk tegemist on vähemalt kümnepäevase koolitusega. Tööandja saab valida juba olemasoleva täienduskoolituse või kui sobivat ei pakuta, siis luua koostöös täienduskoolitusasutusega sobiva õppekava ja sellele vastava koolituse.
Töötaja koolituskulude katmisel on tööandjal ka omavastutus. Üldjuhul hüvitab töötukassa tööandjale koolituskulust poole, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot töötaja kohta. Soodustamaks tööturul keerulisemas olukorras inimeste, näiteks üle 50-aastaste värbamist või töötamise jätkamist, võib töötukassa hüvitada ka kuni 80 protsenti, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta.
Märkimisväärne investeering töötajate oskustesse
Arvestades uute meetmete avanemisega järgmise aasta mais, investeeritakse prognoosi kohaselt töötajate oskuste arendamisse 2017. aastal ligi kolm miljonit eurot ja 2018. aastal kuni 15 miljonit eurot. Tulemusena tõuseks tööturuteenuste kogukulu 2018. aastal samale tasemele kui kümneprotsendilise töötuse määra juures 2012. aastal.
Uuringud kinnitavad, et investeeringud töötajate oskuste arendamisse aitavad kaasa majanduse struktuurimuutustele ning parandavad konkurentsivõimet üldiselt. Samuti jääb oskajam töötaja väiksema tõenäosusega töötuks ja kogeb harvem vaesust. Seega võiks oodata, et need investeeringud on tulusad ja toovad kasu nii töötajatele kui ka majanduse konkurentsivõimele laiemalt. Jääb veel soovida, et töötajatel jätkub õpihuvi ja tööandjad neid selles toetavad.
Lehekülg 853 / 1655