Artiklid

Üksikasjad

Maiken Mägi

Tuttav olukord: tööintervjuu lõppedes küsib potentsiaalne tööandja, kas sul on kokkuvõtteks veel küsimusi. See on mõeldud pigem formaalsusena, kuid ühtlasi on see võimalus jätta meeldejääv mulje ning kohtumisel otsad kokku tõmmata.

On tähelepanuväärne, kui suudad seda võimalust kasutade ja mõne asjaliku küsimuse esitada. Tavaliselt küsivad kandidaadid küsimusi intervjuu jooksul ning unustavad lõppsõna, mistõttu annab see sulle šansse juurde, vahendab Muse.

Näiteks on hea lõplik küsimus selline: «Tahtsin veel teada, milline on olnud seni teie tähtsaim moment või kogemus selles ettevõttes?» Tegu on lihtsa küsimusega, mis näitab sinu huvi ettevõtte vastu, kuid samal ajal annab sulle olulist infot seal kehtivate väärtuste kohta.

Nimelt on selle plussiks see, et tööandja vastusest saad välja lugeda, milliseid kogemusi ja hetki ta väärtustab. See annab ka märku, millised võiksid olla sinu töösuhted antud firmas. Kui ta jääb vastusega hätta, võib see viidata sellele, et ta kas ei huvitu väga oma töötajate ja ettevõtte käekäigust või ei olegi tal olulisi saavutusi ette näidata.

Tõenäoliselt ei taha keegi minna tööle ettevõttesse, kus töötajaid ei väärtustata, ei toetata nende arengut või kus juhatuse liikmete prioriteedid on kahtlustäratavad.

Seega kui järgmisel korral käid tööintervjuul, anna sellele küsimusele enne lahkumist võimalus, sest see võib ainult kasuks tulla.

Üksikasjad

Ettevõtetel võib tekkida võimalus hakata kolmandatest riikidest pärit võõrtöölistele vähem raha maksma.

Eestis on valmimas eelnõu, mille järgi peavad ettevõtted senise 1,24kordse keskmise palga asemel hakkama maksma kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu pärit võõrtöölisele keskmist palka, kirjutab Äripäev.

Rakvere Aqva Hotelsi juhi Roman Kusma sõnul on nende spaahotellis tööl 10 inimest Filipiinidelt ja üks Indiast.

Kuigi Kusma peab võimalikku seadusemuudatust heaks, siis ei muuda see tema sõnul võõrtööjõu palkamist siiski hoobilt lihtsamaks. „Aga muudab asja äkki õiglasemaks,“ rääkis ta.

Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/uudised/2016/10/21/voortoolisele-voib-varsti-vahem-palka-maksta

Üksikasjad

Äsja avalikustatud 42 000 tööandjat hõlmanud Manpower Grupi uuringu kohaselt on oskustööjõu puudus maailmas pärast 2007. aastat kõrgeimal tasemel ning koguni 40% tööandjatest kurdab väljaõppinud töötajate nappust.

Võrreldes mulluse uuringuga on jätkuvalt kõige suurem puudus oskustöölistest, näiteks elektrikutest, keevitajatest ja ehitajatest, aga eelmise aastaga võrreldes on tööjõunappuse edetabelis tõusnud üheksandalt kohalt teisele IT-valdkond. Selles sektoris on tõsine puudus nii spetsialistidest kui juhtidest. Defitsiidi edetabelis järgnevad oskustöölistele ja IT-ekspertidele müügiesindajad, insenerid ja tehnikud.

24% tööandjatest kurdavad, et tööle kandideerijaid pole üldse või on neid liiga vähe, 19% ütlevad, et kandideerijatel napib oskusi ja kogemusi ning 14% tõdevad, et potentsiaalsed töötajad küsivad rohkem palka kui neil pakkuda oleks.

"Kui vaadata Eestit ja neid riike, kus eestlased tööl käivad, on pilt küll sarnane, aga mitte päris sama," kommenteerib uuringutulemusi Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. "Näiteks võiks Põhjamaades ja Baltikumis tööjõupuuduse edetabelisse paigutada ka meditsiinitöötajad ning restoranide ja hotellide teenindava personali."

Kaldra sõnul on uuringutulemused noortele vihjeks, mida tasub õppida, aga teisalt tööandjatele indikaatoriks, et tööturg on pöördumatult muutunud.

"Inimesed ei oota juba ammu järjekorras tööandjate ukse taga. Väärt spetsialistide palkamisele peab lähenema paindlikult ning pakkuma nii väljaõpet kui kindlasti ka konkurentisvõimelist motivatsioonipaketti," tõdeb Kaldra.

Uuringu kohaselt püüavad tööandjad probleemile lahendusi leida mitmel moel, näiteks 53% on hakanud ise tööjõudu välja koolitama, 26% on valmis maksma kõrgemat palka ning 19% mõtlevad paindlikumatele töövormidele.

Maailmas kõige teravamalt professionaalse tööjõuga kimpus olevad riigid on Jaapan, Taiwan ja Rumeenia, meie lähiriikidest on see enim mureks Poola, Soome ja Rootsi tööandjatele.

Tööjõudefitsiidi TOP10:

1) Oskustöölised: elektrikud, puusepad, keevitajad, müürsepad, santehnikud jne

2) IT-spetsialistid: arendajad, programmeerijad, administraatorid, juhid

3) Müügiesindajad

4) Ehitus-, mehaanika- ja elektriinsenerid

5) Tootmis- ja hooldustehnikud

6) Auto- ja bussijuhid (sh kullerid ja raskeveokite juhid)

7) Raamatupidajad, finantsjuhid, finantsanalüütikud

8) Tippjuhid

9) Tootmisoperaatorid

10) Tugiteenistujad: sekretärid, assistendid, administraatorid

Üksikasjad

Palun selgitage, milliseid maatöid võivad alaealised teha. Ja millised tööd on neil keelatud. Kas vastab tõele, et näiteks taimekaitsevahenditega ei tohi alla 18aastane tööd teha?

Olen kuulnud sedagi, et enam ei tohi lapsed suvel umbrohtu ka kitkuda. Miks? Palun selgitage, millised on need ohud, mis laste töötamisega maal põllumajanduses või talus võivad kaasneda.

Jurist:

"Vabariigi valitsuse määrus määratleb ohutegurid, mille puhul ei tohi tööandja alaealist tööle lubada. Kui taimekaitsevahendid on alaealise tervisele ohtlikud ning kuuluvad määruse loetellu, siis alaealine nendega oma töös kokku puutuda ei tohi.

Eelkõige on alaealistel lubatud teha kergeid töid põllumajanduses, näiteks aia või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine."

Edasi lugemiseks telli Maaleht

Üksikasjad

Kuigi töökätepuudus on müügi- ja teenindussektoris valdav, ei ole ükski rahvusvahelise rändekava alusel Eestisse jõudnud pagulane veel püsivat tööd leidnud. Samas hindab 25 neist ennast igati tööturuküpseks. Mõnedel neist on esimesed luhtunud katsed nüüdseks seljataga, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Töötukassal on koostöölepingud 28 ettevõttega, kes vajavad pidevalt uus töökäsi. Nende hulgas on nii jaekaubanduskette kui puhastus- ja turvateenuste pakkujaid, samuti meditsiiniasutusi ja tööstusettevõtteid, kelle vajadused on väga erinevad, alates madalast kvalifikatsioonist kuni erihariduseni välja. Üühisnimetaja on alaline tööjõuvajadus. Töötukassa on eesmärgiks seadnud, et kõigi põhivaldkondade suurte ettevõtetega tuleks sisse seada lepingulised suhted, mis hõlbustaks koostööd - pakkuda inimestele tööd ja ettevõtetele töötajaid.

Kõik ettevõtted räägivad kui ühest suust, et suurim on tööjõupuudus Tallinnas ja Harjumaal. Selle nimel ollakse valmis töötajaid majutama ja transportima nii Ida-Virumaalt kui Lätistki. Töötukassalt oodatakse pidevalt uute kandidaatide kontakte: antagu ainult ette, küll nad siis tööandja poolt välja koolitatakse.

Luhtunud katsed

Teisalt aga on Eestisse jõudnud tasapisi rahvusvahelise rändekava alusel ümber asustatud sõjapõgenikke ehk nn kvoodipagulasi. Alates märtsist on vastu võetud 60 inimest, neist 27 on lapsed. 25 täiskasvanut aga tunneb end juba jupp aega piisavalt kohanenuna, et tööle asuda. Tõde on see, et tänase päevani pole keegi neist püsivalt tööle asunud, ehkki katseid on mõned neist teinud. Kõik töölepingud on tänaseks lõppenud.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.

http://uudised.err.ee/v/majandus/5a4d9ccc-dd09-46d6-b7f7-e3c559cc979f/paradoks-ettevotted-vajavad-tookasi-kuid-pagulased-tood-ei-leia

  1. Nädalavahetuse harjumused, mis rikuvad uue töönädala
  2. Anonüümne CV - kas vahend diskrimineerimise vastu?
  3. Uuring: tervishoiutöötajate palk aina kasvab
  4. Tööjõupuuduses Maxima toob inimesi nii Lätist kui Ida-Virumaalt