Üksikasjad

Avaldatud: 20 Oktoober 2016

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Maiken Mägi

Võitluses diskrimineerimisega tööturul kogub järjest enam tähelepanu anonüümse CV kasutamine, kuid seegi pole veatu lahendus.

Anonüümne CV võib vähendada diskrimineerimist värbamisel, kuid uuringud on näidanud, et sellega ei saa ära hoida kõiki diskrimineerimise vorme, kirjutab tööinspektsiooni infokiri Tööelu.

Mitmede riikide, näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi ja Rootsi eksperimentide tulemused on näidanud anonüümse CV kasutamise kõrget potentsiaali diskrimineerimise vähendamisel nii vähemuste kui ka teiste vähemate võimalustega gruppide seas. Samas tuleb tõdeda, et anonüümse CV kasutamine värbamisel võimaldab saavutada diskrimineerimise vähendamise esmased eesmärgid, kuid sel on siiski nõrku kohti.

Kuigi vähemustel on suurem võimalus saada anonüümse CV abil tööintervjuule, siis sageli diskrimineeritakse neid järgmises voorus. Anonüümset CV-d ei tohiks võtta kui universaalset lahendust, mis on kasutatav igas kontekstis ja millega saab ennetada igasugust diskrimineerimist.

Anonüümse CV plussid:

•Võib ennetada diskrimineerimist värbamise algfaasis
•Võib võimendada vähemustele suunatud tööpakkumiste arvu
•Anonüümse CV aktsepteerimine tööandja poolt saadab signaali kandideerijaile, et tööandja arvestab värbamisel ainult inimese oskusi ja kvalifikatsiooni
•Standardiseeritud anonüümsete CV-vormide kasutamine on värbamisel lihtne
•Tööle kandideerijaid on lihtsam võrrelda

Miinused:

•On potentsiaal diskrimineerimist vähendada ainult juhtudel, kui diskrimineerimine värbamisel on suur
•Lükkab diskrimineerimise edasi järgmisesse värbamise etappi
•Anonüümse CV täielik potentsiaal saab avalduda vaid juhtudel, mil kandideerivad grupid on hariduse ja töökogemuse poolest võrdsed
•Harjumuspärasest erinev väramisprotsess võib tööandjale olla kulukam, aeganõudvam ega pruugi olla veakindel lahendus
•Konteksti spetsiifilist informatsiooni võidakse tõlgendada kandidaadile ebasoodsalt, kui tema identiteet on teadmata

Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Jaemüügikett Maxima, kes on hädas töötajate leidmisega, sõidutab inimesi Tallinnasse ja Harjumaale tööle lausa Lätist ja Ida-Virumaalt.

Maximat kummitavad samasugused tööjõuprobleemid kui kõiki teisigi kauplusekette: inimesi sellele pingelisele ja madalapalgalisele tööle lihtsalt ei jagu, kirjutab ERR Uudised.

Kuna suurim tööjõupuudus valitseb Tallinnas ja Harjumaal, on Maxima asunud tötöajaid sinna sõidutama nii Ida-Virumaalt kui Lätistki. Sellega kõrvu juurutab jaekett üha enamates kauplustes ka iseteeninduskassasid ning võimaldab Tallinna piirkonnas teha oste e-poes.

"Töötajaid napib, otsime neid kogu aeg. Kõige suurem põud on kassapidajatest," tunnistab Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Triin Ärm

Tervishoiutöötajate tunnipalk on võrreldes 2015. aastaga tõusnud, selgus tervise arengu instituudi (TAI) märtsis läbiviidud tervishoiutöötajate palgauuringust.

Arstide kogutunnipalk (ehk põhipalk koos erinevate lisatasudega) oli märtsis 13,48, õendustöötajatel 6,69 ja hooldajatel 4,05 eurot, teatas TAI. Aastaga kasvas see arstidel 9,3 protsenti, õendustöötajatel 10,7 ja hooldajatel 15,1 protsenti.

Osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli 11,87 eurot ja mediaan 10,23 eurot. See tähendab, et pooltel arstidel on põhitunnipalk madalam kui 10,23 eurot. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine põhitunnipalk oli vastavalt 5,91 ja 3,43 eurot ning mediaantasud 5,60 ja 3,31 eurot. Kõige kõrgemat keskmist tunnitasu tervishoiuteenuse osutaja liigi lõikes teenisid arstid ja õendustöötajad ambulatoorsetes eriarstiabi asutustes.

Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule on alates 1. jaanuarist 2016 arstide tunnitasu alammäär 10 eurot, õdedel, ämmaemandatel 5,5 eurot ja hooldajatel 3,3 eurot. Võrreldes eelmise aastaga on alla alammäära tasustatud ametikohtade arv veelgi tõusnud. Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 594, see moodustab 16,8 protsenti arsti ametikohtadest. Õendustöötajate seas on alla alammäära tasustatud ametikohti 720, moodustades 9,1 protsenti õendustöötajate ametikohtadest.

Täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2471 eurot, kasvades aastaga 9,8 protsenti. Selle teenimiseks töötati keskmiselt 8 tundi kuunormist rohkem. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk koos lisatasudega oli 1244 eurot ja hooldajatel 773 eurot, kasvades vastavalt 9,1 protsenti ja 14,6 protsenti.

Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,1 protsenti, jäädes mõnevõrra alla tervishoiutöötajate palgakasvule. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,3 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 14 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 71 protsenti.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2016

• Vanemahüvitise seadus
• Postimees

Eleen Laasner, reporter

Viimase üheksa kuuga on sotsiaalkindlustusametis registreeritud 568 piiriülest perehüvitiste enammakset summas 426 000 eurot. Enammaksed tekivad üldjuhul siis, kui toetuse saaja kolib välismaale ja unustab sotsiaalkindlustusametit teavitada.

Riikidevaheline infovahetus on aeglane ja nii võibki juhtuda, et inimene saab samaväärset toetust kahest riigist. Kuigi võiks arvata, et palju esineb seda probeelmi just Soome eestlastega, siis tegelikult on rohkem probleeme nende riikidega, kellega sotsiaalkindlustusametil pole nii tihedaid suhteid, näiteks nagu Norra, Ühendkuningriigid ja Iirimaa.

Enamus mullu riigi poolt tagasi nõutud summadest jäid 100 euro piiridesse, aga oli ka mitmetuhande euro suuruseid nõudeid. «Suurem osa enammakseid tuvastatakse kohe pärast selle tekkimist, kuid on ka juhtumeid, mis tulevad päevavalgele aastaid hiljem. Mida pikem on topelt makstud perehüvitiste aeg, seda suurem on enammakse summa, mis tuleb tagastada,» ütles sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste juht Evelyn Hallika. Ta toonitas, et perehüvitiste saajal on kohustus teavitada sotsiaalkindlustusametit kõigist asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste saamist. «Näiteks ka sellest, kui üks vanem on tööle läinud teise riiki või on teisest riigist saanud samaväärseid perehüvitisi,» rääkis Hallika.

Seda, kas pigem on asi tahtmises või unustamises, ei tea amet öelda. «Meie ei saa öelda, et see on tahtlik, pigem inimesed ei tea, et nad peaksid sotsiaalkindlustusametit sellest teavitama,» ütles ametnik.

Välismaal elavatele ja töötavatele eestlastele makstakse perehüvitisi töökoha riigis samadel alustel ja samas suuruses nagu oma riigi kodanikele. «Kui aga perehüvitiste saaja ei ole meid teavitanud ja hilisemas riikidevahelises infovahetuses selgub, et pere saab sama toetust ka teisest riigist täismääras, tekkib perel enammakse ja alusetult makstud hüvitised nõutakse tagasi,» ütles Hallika.

Enammaksete vältimiseks tuleb teise riiki elama või tööle minnes teavitada esimesel võimalusel elukohariigi sotsiaalkindlustusasutust. «Kui perele on makstud hüvitisi täismääras kahest riigist, otsustavad riigid omavahel, millises riigis on tekkinud enammaks ja kumb neist peab oma osa tagasi küsima,» lisas ta.

Eestis makstakse perehüvitisi Eesti alalisele elanikule. Kui terve pere lahkub Eestist, siis maksab perehüvitisi täies mahus pere uus elukohariik. Kui osa pereliikmeid jääb elama Eestisse, selgitavad sotsiaalkindlustusasutused omavahelises infovahetuses välja, milline riik maksab perele perehüvitisi ja millises summas.