Üksikasjad

Avaldatud: 09 august 2016

• Ärileht
• TÖÖVÕIMETOETUSE SEADUS

Agne Narusk,
Eesti Päevaleht

Iseasi, kas ettevõtmine ilma selge tervisliku põhjuseta vaeva tasub, sest asjaajamist on üksjagu.

Juulis võttis töötukassa vastu esimesed töövõime hindamise taotlused inimestelt, kel pole varem töövõimetust tuvastatud või kellel tehti seda viimati 2010. aastal.

Põhimõtteliselt võib oma töövõimet lasta hinnata igaüks, kes tunneb, et tervis segab juba pikemat aega täiel määral töötamist. Niisama lihtsalt see muidugi ei lõppe. Kõigepealt peab oma hinnangu andma perearst, eriarst või töötervishoiuarst. Ehk siis nagu ütles töötukassa töövõime hindamise juht Monika Aasa uut korda tutvustades: „Selleks et inimene võiks töövõime hindamist taotlema tulla, on tal eeldatavasti mingi tervisehäda, probleem, mis takistab töötamist.”

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 august 2016

• Vanemahüvitise seadus
• Postimees

Anneli Ammas, reporter

Vanemapalka võiks pere senise poolteise aasta asemel kasutada kolme aasta jooksul ning vanemad võiks lisaks vanemapalgale jätkata senist tööd, kui see on väikelapse kasvatamise kõrvalt võimalik. Just selline punkt seisab sotsiaalministeeriumi kavas, mille minister Margus Tsahkna (IRL) teeb täna avalikuks.

Sotsiaalkaitseminister Tsahkna hinnangul on vanemapalk senisel kujul ajale jalgu jäänud ning ei täida ka esialgset eesmärki kasvatada demograafilisi näitajaid.
«Vanemahüvitise süsteem on paindumatu, vaid üheksa protsenti isasid jääb lastega poolteise aasta jooksul koju. Naised on jäänud lõksu, sest nad on aastaid tööturult eemal, mis võimendab meeste ja naiste vahelist palgalõhet ja paneb naised tööturul ebavõrdsesse seisu. Kui pere on otsustanud järjest kaks last saada, siis on naine pikalt töölt eemal,» loetles Tsahkna põhjuseid, miks oleks vaja senist süsteemi muuta.

Artikkel jätkub...

Kõigi artiklite lugemiseks liitu tasulise Postimehega.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Lauri Teder,
Eesti Päevaleht

End suhtlussaidiks nimetav GoWorkaBit viib kokku kähku tööjõudu vajavad firmad ning tööotsijad.

Kolm aastat tagasi Eesti äriideede konkursil „Ajujaht” finaali jõudnud töövahendusportaal GoWorkaBit (GWB) kiitles jaanuaris ettevõtte mulluse 300% käibekasvuga ja sihib tänavu miljonieurost käivet.

GoWorkaBit ei pea end Eesti tööjõupuuduse lahendajaks, teenust turundatakse tööpakkujatele pigem kui kiiret ja lihtsat vahendit puhuks, kui püsitöötaja näiteks haiguse tõttu mõneks päevaks töölt eemale jääb. GoWorkaBit meelitab tööotsijaid kogemuste ja paindlikkusega. Tasust rääkides kasutavad GoWorkaBiti juhid pigem sõna „lisaraha”, sest tööpakkumiste brutotunnitasu jääb vahemikku 3,50–5 eurot. See on küll rohkem kui miinimumpalk, ent pole siiski piisav, et tööotsija jääks üksnes portaali vahendatud töö eest saadud sissetulekule toetuma. Pole ka garantiid, et tööotsija ehk tööampsaja, nagu neid portaalis nimetatakse, leiab töö igaks päevaks. Samuti pole kindlust, kas tööpakkuja leiab töötegijale päeva täitmiseks piisavalt ülesandeid.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eleen Laasner, reporter

Väga vähesed küsimused on seadusevastased, kirjutas Business Insider. Palju on aga neid küsimusi, mida saab hiljem tööle kandideerija vastu ära kasutada. Kuna mõistlik on arvata, et kandideerimisel esitatavaid küsimused arutatakse läbi mingi kindla eesmärgiga ja selle põhjal tehakse ka hilisem valik, siis tuleks kohati olla ettevaatlik.

1. Millega su elukaaslane tegeleb?

See on üks võimalus diskrimineerida tulevasi töötajaid. Kellegi perekonna või perekonnaseisu tõttu ei tohiks ühte inimest teisele eelistada, see on ebaseaduslik. Tööandja võib küsimust esitada ka teises formaadis: «Kas sa oled abielus?», «Kas sa plaanid abielluda?» või «Mis on su abikaasa nimi?».

2. Kas sa oled rase?

Seda küsimust küsitakse tihti meeste eelistamiseks naistele, aga on samuti ebaseaduslik. Seepärast poleks hea vastata ka küsimustele: «Kui palju lapsi sul on?», «Kui vanad su lapsed on», «Kas sa plaanid lapsi saada?» või «Kuidas on planeeritud lapse elu töö ajal?».

3. Kas sul esineb mingisugust võimetust, mis võiks tööd segada?

Selle küsimusega püütakse enne töö sobivuse väljaselgitamist saada teada, kas kandidaat on ikka täiesti terve inimene, kuigi tema võimetus ei pruugi antud töö tegemist üldse mõjutadagi. Sarnased küsimused samas rubriigis võivad olla: «Kas sul on südamehaigusi?», «Kas sul esineb astmat või muid hingamisraskusi?», «Mitu päeva sa eelmisel aastal haige olid?», «Kas sinuga on tööõnnetust juhtunud?» või «Milliseid ravimeid sa praegu kasutad?».

4. Kas sind on arreteeritud?

Tööandjal ei tohiks sinu minevikuga mingit asja olla, juhul kui kuritegu pole just kuidagimoodi seotud uue töökohaga, kuhu parasjagu kandideerid. Aresti või muu väiksema väärteo pärast ei tohiks sind kandidaatide seast välja arvata.

5. Mis aastal sa kooli lõpetasid?

See küsimus pole taas nii süütu kui tundub, sest kooli lõpetamise järgi on üsna lihtne vanust arvutada, mis võib tööandja jaoks olla määrava tähtsusega.

6. Mis ühendustesse sa kuulud?

Töötajatele peab alles jääma õigus kuuluda ükskõik millistesse ühendustesse, seda ei tohi kuidagi pärssida ning selle põhjal laiaulatuslikke järeldusi teha.

7. Kust su nimi pärit on?

Nime päritolu küsimine võib pigem olla populaarne suurtes välisriikides. Samas ei tohiks seda teha kuskil, sest ka selle järgi on väga lihtne inimest hiljem tema päritolu pärast diskrimineerima hakata. Sarnast eesmärki võivad täita ka küsimused «Mis keeli sa räägid?» või «Mis on sinu emakeel?».

8. Kui palju sa praegusel töökohal teenid?

Palga ajalugu pole ilus uuelt töötajalt küsida, professionaalid soovitavad sellisel puhul vastata: «Ma arutan meeleldi raha teemadel, aga praegu on olulisem näha, kas meie koostöö sujuks ja ma usun, et ka sina oled selle sama peal väljas».