Artiklid

Maiken Mägi, reporter

Kui istud päevast päeva kaheksa tundi kontoris, tuleb arvestada, et vältimaks pideva istumise mõju tervisele peaksid liikuma vähemalt tunni päevas.

WHO suunitluste kohaselt peaks iga inimene tegema trenni umbes 150 minutit nädalas, et terve püsida, kuid hiljutise uuringu järgi jääb sellest väheks, vahendab Guardian.

Rahvusvahelistest ekspertidest koosnenud meeskond jälgis noori vanuses 2-18 aastat, kes istusid paigal rohkem kui kaheksa tundi päevas, olles väheaktiivse eluviisiga. Nende suremusrisk oli 9,9 protsenti, samas kui alla nelja tunni istujate ning aktiivse eluviisiga noorte suremusrisk oli 6,8 protsenti.

Lisaks võib tulemustele tuginedes öelda, et päevas tuleb olla minimaalselt ühe tunni vältel aktiivne ning ringi liikuda. «Sa ei pea isegi sporti tegema, vaid piisab ka jalutamisest, mille kestuse võib päeva jooksul hajutada,» märkis uuringut juhtinud professor Ulf Ekelund.

Autorid leidsid, et tunniajasest mõõduka koormusega spordist, näiteks 5,6 km/h kiirusel jalutamisest või 16 km/h jalgrattaga sõitmisest piisab täiesti, et korvata istuva eluviisi mõjud.

Ekelund tõdes, et kuigi iga töötunni kohta soovitatakse võtta 10-20 minutit pausi puhkamiseks ja liikumiseks, on see paljude ametikohtade juures ebareaalne. «Ei pruugi küll olla kerge end päevas tunni aja vältel liikuma sundida, kuid samas on Suurbritannias keskmiseks päevaseks telerivaatamise ajaks kolm tundi ja kuus minutit,» tõi ta võrdluseks.

Siiski märkis Ekelund, et igasugune liikumine tuleb kasuks – olgu see kasvõi viieminutiline kõndimine printeri juurde ja tagasi.

Ege Tamm, reporter
Eesti Päevaleht

Pea pooltel seni hinnatutel on osaline töövõime. Üle neljandiku on hinnatud täieliku töövõime vääriliseks.

Töötukassa juhtumikorraldajal Ülle Veljendil on Tõnismäe büroos esimese kliendi vastuvõtuni jäänud viis minutit. Juhtumikorraldaja on see ametnik, kelle juures ja abiga saab täita koguni 82-leheküljelise avalduse, et lasta hinnata oma töövõime ulatust. Avalduse saab esitada ka internetis, kuid paljud tulevad seda täitma töötukassasse. Selleks peab enne aja kokku leppima. Veljendi päeva esimene klient pani endale mõni päev varem aja kinni ja istub nüüd peaaegu täielikult täidetud avaldusega juhtumikorraldaja ees.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Lauri Teder
ärileht.ee

Statistikaameti eelmise aasta andmed näitavad nii töötuse kui vaeste hulga langust. Samas rõhutas analüütik Siim Krusell tänasel pressikonverentsil, et tööjõukulud Eestis on Euroopa Liidu keskmisest tuntavalt väikesmad.

2015. aastal tõusis 15-74-aastaste tööhõive määr kümne aasta kõrgeimale tasemele: 65,2%. Teisalt on tööealise elanikkonna arv alates 2001. aastast sujuvalt vähenenud. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti töötuse tase üpris madal.

Mullu tõusid palgad kõikidel tegevusaladel, enim kinnisvaras ja kõige vähem ehituses. Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk 1105 ja erasektoris 1050 eurot. Palga ostujõudu näitava reaalpalga kasv on olnud püsiv, ent ei tähenda Kruselli hinnangul järele jõudmist lääneriikide tasemele. Olukorra päästab Eesti madal hinnatase, mis on ligi veerandi võrra pisem kui EL keskmine.

Vaatamata positiivsetele suundumustele teeb Krusellile muret nähtus, kus "töötamine on eeldus toimetulekuks, aga see ei pruugi tegelikult toimetulekut tagada."

Leen Lindam, reporter
ärileht.ee

Ettevõtted peavad tervitatavaks kooskõlastusringile saadetud sotsiaalmaksuseaduse muudatust, millega tulevast jaanuarist saaksid tööandjad maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest.

Sellisel nõul olid nii Maxima, Telia, Swedbank kui ka Prisma Peremarket. Firmade sõnutsi üritatakse juba praegu panustada võimalikult palju oma töötajate heaolusse. Näiteks võimaldab Telia haigestumise korral võtta kuni viis erakorralist vaba päeva aastas töötasu säilitamisega.

Siiski on veel vara öelda, millises mahus uut muudatust kasutama hakatakse. “Kuna veel ei ole meile teadaolevalt neid mõtteid eelnõuks formuleeritud, siis on ka keeruline midagi detailsemalt kommenteerida,” ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Muudatuse analüüsimise vajadust toonitasid ka teised küsitletud firmad.

Palju jääkski tööandja enda otsustada, kuna seadusemuudatus ei kohustaks tööandjat maksma hüvitist teise ja kolmanda kalendripäeva eest vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva puhul, vaid summa jääks tööandja enda otsustada. Samas laieneks sotsiaalmaksuvabastus kuni 100 protsendini töötaja keskmisest palgast.

«Minu tudengist tütar soovis GoWorkaBiti kaudu juhutööd saada ja küsis minult nõu, kas kasutada selle firma abi. Mina olen saanud töökeskkonnaspetsialisti koolituse, kuigi ma pole sellel alal töötanud,» kirjutas lugeja. «Kirjutasin GoWorkaBitile ja küsisin järele, kas nende kaudu tööd saanule tagatakse töökaitse ja tööohutusalane koolitus enne tööle suunamist ja kes selle läbi viib. GoWorkaBit vastas mulle, et koolituse peab läbi viima see firma, kes juhutöölise tööle võtab, kuid neil pole firmadega mitte mingeid lepinguid, mis seda tagaks.»

Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu:

«Selleks, et küsimusele vastata, pean alustama kaugemalt ehk kehtivast õiguslikust regulatsioonist.

Tööandja kohustusest rääkimisel selliste omavahel põimunud suhetes, tuleb eristada töövahendusega tegelevaid ettevõtteid, tööjõurenditeenust pakkuvaid ettevõtteid ja kasutajaettevõtteid ehk neid, kus siis lõppude lõpuks tegelikult tööd tehakse.

Töövahendus on seaduse mõistes töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. See tähendab, et töövahendusettevõte pakub nii tööotsijale kui ka töötajat otsivale ettevõttele teenust, mis aitab kaks osapoolt omavahel kokku saada. Ainult töövahendusega tegelev ettevõte ei sõlmi kunagi tööotsijaga ise töölepingut, tööleping sõlmitakse omavahel kokkuviidud ettevõtte ja töötaja vahel. Sellises suhtes ei ole tööjõu vahendusega tegeleval ettevõttel töötaja ees mingeid töökeskkonnaga ehk tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhetega seotud õigusi või kohustusi.

Hoopis teine lugu on aga renditööjõu vahendajana tegutsemisel. Renditöö vahendaja ehk rendiettevõte sõlmib ise töötajaga töölepingu ja saadab ta seejärel tööle oma lepingupartneri ehk kasutajaettevõtte juurde. Tekib kolmepoolne töösuhe, kus töötajaga seotud õigused, kohustused ja vastutus on teatud osas rendiettevõtte ehk tegeliku tööandja ja kasutajaettevõtte vahel jagatud ning mõlemal on töötaja ees teatud kohustused.

Kui klassikalises töösuhtes, kus on kaks poolt – tööandja ja tööaja, vastutab töötingimuste nõuetekohase täitmise eest tööandja, siis kolmepoolsetes töösuhetes ehk renditöö puhul annab tööandja osaliselt oma õigused ja kohustused üle kasutajaettevõtjale, kuid seda piiratud ulatuses ning ainult selleks ajaks, kui töötaja tegelikult kasutajaettevõttes tööd teeb.

Selleks, et tegeleda töövahendusega või pakkuda tööjõurendi teenust, peab ettevõte olema esitanud majandustegevuse registrisse (MTR) vastavasisulise teate. Registrist saab ka kontrollida, millisest tegevusest ettevõte on teatanud.

GoWorkaBit Estonia OÜ on MTRi teatanud nii töövahenduse kui tööjõurendi teenusega seotud tegevusest. Seega peab selle ettevõtte kaudu töö leidnud inimene ise selguse saama, kas talle pakuti parasjagu töövahenduse teenust või sõlmis ettevõte temaga töölepingu, mille alusel ta hakkas renditöötajana kasutajaettevõttes tööle. Ehk peamine küsimus on – kes on tööandja? Millise ettevõttega sõlmitakse või sõlmiti tööleping?

GoWorkaBit senine praktika ja kanded töötamise registris näitavad, et pigem pakutakse lühiajalise töö vahendamise teenust, mitte tööjõu rendi teenust. Seega võib eeldada, et töötegijal tekib õigussuhe ettevõttega (või miks mitte ka füüsilise isikuga), kelle juures või kelle heaks töö tehtud saab. Sellisel juhul ei ole tööd vahendanud GoWorkaBit’il töötaja töökeskkonna osas mingeid kohustusi, töötaja juhendamise ja väljaõppe peab läbi viima tegelik tööandja.

Tähelepanu tasub aga pöörata ka veel sellele, mis õigussuhe ikkagi töötegija ja töötamist võimaldanud isiku vahel tekib. Sageli toimuvad sellised lühiajalised töötamised suuliste kokkulepete alusel ja lepingu tingimusi peale tööülesannete ja töötasu eriti ei täpsustata. Kui kirjalikku lepingut ei vormistatud, tasub üle vaadata, mis kanne tehti töötamise registrisse, kas sinna märgiti töötamise alusena tööleping või muu võlaõiguslik kokkulepe. (Oluline on ka see, et kanne oleks kindlasti tehtud. Enda kohta töötamise registrisse tehtud kandeid saab iga inimene kontrollida e-maksuameti kaudu.)

Sellestki oleneb, millised kohustused seoses töökeskkonnaga ja kellel on. Kui töötamist võimaldanud isik kinnitab, et poolte vahel on töölepinguline suhe, siis on ta kohustatud täitma kõiki töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel ettenähtud tööandja kohustusi, sh läbi viima töötaja juhendamise, väljaõppe, tutvustama töökeskkonna ohutegureid, vajadusel väljastama isikukaitsevahendid jne. Ehk vastutus töötaja tööohutuse eest on tööandjal.

Kui aga töötamise registrisse on tehtud kanne, et tegevus toimub muu võlaõigusliku lepingu alusel ehk siis teenuse osutamisena käsundus- või töövõtulepingulise suhte raames, siis peab töö tegija aru saama, et ta on nagu ettevõtja, kes pakub teenust ja vastutab oma tegevuse eest täiel määral ise. Ehk sellisel juhul vastutab ta Eestis kehtivate seaduste kohaselt ka oma töökeskkonna ehk tööohutuse ja töötervishoiu eest ise ja keegi teine teda selles küsimuses juhendama otseselt ei pea. Erandid on ainult ehitustöödel, kus konkreetse ehitusobjekti ohutuse eest vastutab objektijuht ja tema asi on ohutusreegleid tutvustada kõigile, olenemata sellest, mis lepingu raames töö tegemine toimub.

Selliseid töövahenduse teenuse pakkujaid on Eestis veel, paljud neist suunavad inimesi tööle ka välismaale. Seega on eriti oluline aru saada, millisel ettevõttel, mis kohutused töötegija ees ikkagi on.

Selle loo juurde meenub üks eelmise aasta kaebus, kus Eestis tööd otsinud ehitaja saadeti Soome ettevõte juurde, siin lubati talle maad ja ilmad kokku küll elukoha, töökoha ja töötasu osas. Soomes võttis teda vastu teise ettevõtte esindaja viis ta hotelli ja jättis nö ootele. Kui nädal oodatud sai ja hotell mehelt elamise eest raha nõudma hakkas, alles siis taipas ta uurima hakata, millised on Eesti ja millised teda vastu võtnud Soome ettevõtte kohustused. Eestis tegutsev vahendaja teatas, et tema poolt on kõik tehtud, ta on Soome saadetud, aga edasi pidi juba Soome ettevõte temaga töölepingu sõlmima. Paraku jäi see aga tegemata ja Soome ettevõte teatas, et kuna mees ei tulnud õigel päeval tööle, siis nemad temaga lepingu sõlmimisest huvitatud ei ole. Kokkuvõttes pidi mees ise nii laevasõidu kui ka hotellis elamise kinni maksma, sest kummagi ettevõttega töösuhet tekkinud ei olnud.

Sarnane olukord võib juhtuda ka Eestis, seega tasub alati enda jaoks selgeks teha, kellel millised kohustused on ja kes mille eest vastutab ning soovitav on sõlmida kirjalikke kokkuleppeid või pidada kokkulepete teemal vähemal e-kirjavahetust.»

Lisainfot:

https://www.sm.ee/et/toovahendus

http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/paindlikud-toovoimalused/Renditoo

http://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/lepingueelsed-labiraakimised

Tarbija»Töö