Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Mitu tööandjat ütles noorele tööotsijale ära, kuna tema pahkluul olev väike tätoveering osutus nende jaoks probleemiks.
Austraallanna Chontelle McGoldrick oli 18-aastane, kui tegi oma esimese tätoveeringu – väikse ankru oma pahkluule, vahendab news.com.au. See on umbes kümnesendise mündi suurune. Tema teine tätoveering on veel väiksem merelaine ülakehal. Seni ei põhjustanud need talle probleeme, kuniks naisele öeldi mitmele töökohale kandideerides tätoveeringute tõttu ära.
21-aastane naine kandideeris Qantasi ja Emiratesi lennufirmadesse stjuardessi positsioonile ning mõlemast kohast öeldi, et oleksid hea meelega nõus talle tööd pakkuma, kuid pahkluul oleva tätoveeringu tõttu ei saa nad siiski seda teha.
«Nad ütlesid, et mõne kultuuri või usu esindajad peavad seda solvavaks. Seega paluti mul tagasi tulla, kui olen tätoveeringu eemaldanud ning sel kohal ei esine mingit löövet ega armi. Olen varem töötanud ortodondi assistendina ja ökopoes ning kummagi koha jaoks polnud tätoveering probleem,» kirjeldas naine.
Emiratesi lennufirma esindaja kinnitas, et lennukipersonalil ei tohi olla riiete alt nähtavaid tätoveeringuid ning ka Qantas märkis, et kõik tätoveeringud peavad olema kaetud. Lennufirmad lisasid, et tätoveeringu eemaldamine annab naisele suurema potentsiaali ka mujal tööd saada. Samas pole olemas seadust, mis keelaks töötajal tätoveeringud.
Austraalia õiglase töö ombudsmani kinnitusel pole tööandjal õigust (potentsiaalset) töötajat diskrimineerida tema rassi, soo, seksuaalse eelistuse, vanuse, suhtestaatuse, usu jm suhtes, kuid välimuse osa on seadusega reguleerimata.
Austraalia inimõiguste komisjoni esindaja märkis, et tööandjad võivad töökohal kehtestada reegleid, mis mõjutavad ettevõtte kuvandit, kuid kahtlemata ei tohi töötajaid seejuures solvata ega diskrimineerida. See puudutab eriti inimesi, kellel on etnilise tausta tähendusega tätoveering, mille puhul võib töölevõtmast keeldumine mõjuda rassilise diskrimineerimisena,
- Üksikasjad
Anna-Maria Uulma, reporter
Töötule pakub hämmingut töötukassa poolt määratud stipendium, mis ulatub vaevu nelja euroni päevas.
Ingrid (58), kes on lõpetanud Tartu ülikooli, on Võrumaalt pärit pikaajaline töötu. Hiljuti asus naine praktikale saalitöölisena Maximas, mille võttis vastu kartuses sealsete töötingimuste suhtes. Tema sõnul oli kergenduseks asjaolu, et tunnipalk on 3,80 eurot, kuid ta ei mõelnud sellele, et antud summa oli töötukassa poolt lubatud päevastipendium.
«Olen hämmingus Võru töötukassa ametnike suhtumisest. Üks selgitas, et 3,80 eurot on tunnitasu, aga hiljem selgus, et tegelikult see ongi kogu tasu kaheksa tunni eest päevas,» kaebas naine.
Ingridi arvates ei olene asi Maximast, kuid ta ei saa aru rohkearvulistest sotsiaalministeeriumi ametnikest, kes jagavad tema sõnul töötutele lubadusi. Teisalt on mõistmatu praktikakord, kui töö tegemise eest on tegelikkuses vaja maksta vähemalt miinimumtasu ning keelustatud on ka tasuta proovipäevad. Tema sõnul ei olnud tal vormistatud ka lepingut praktika tegemise kohta, selle kohta on tõendiks vaid praktikapäevik.
Postimehele kättesaadavast naise ja töötukassa vahelisest meilivestlusest selgus, et Ingridile on tegelikult antud infot, et ta on siiani töötuna arvel ning omandab praktika käigus saalitöötaja-klienditeenindaja kogemust, mistõttu on ka tasu just selline ning eraldatakse stipendiumina.
Töötukassa teenuste osakonna peaspetsialisti Kati Kadaka sõnul selgub tööpraktika vajadus kliendi ning konsultandi koostööst, võttes arvesse inimese varasemat töökogemust, oskuseid, teadmisi ning töösoove.
«Ka tööpraktika päeva pikkus lepitakse tööandjaga kokku vastavalt inimese praktikavajadusele ja õpitava ameti nõudmistele. Enamasti on praktikapäeva pikkus kaheksa tundi nagu tööpäevadelgi, eesmärgiga õppida päeva lõikes tehtavaid töid ja saada ülevaade tööprotsessidest,» sõnas Kadaka.
Kadaka märkis, et kui kliendil tekib küsimusi seoses praktikapäeva pikkusega, siis soovitaksid nad tal pöörduda oma konsultandi poole töötukassas, kellega koos vaadatakse üle tingimused praktika kestuse osas ja leida sobiv lahendus.
«Tööpraktika kestel maksame registreeritud töötule stipendiumi, mille määr on 3,84 eurot päevas. Töötasu nagu tavalistele töötajatele praktika kestel tõepoolest ei maksta, sest tööpraktika on eeskätt juhendamisel õppimine, tehes praktilisi tööülesandeid,» põhjendas Kadaka.
Kadaka sõnas, et kui tööülesanded saavad kiiresti selgeks ning inimene saab iseseisvalt kõigi ülesannetega hakkama ega vaja enam juhendamist, siis on töötukassa ja tööandja kokkuleppel võimalik tööpraktika varem lõpetada ja tööandja saab inimese sobivusel juba tööle vormistada.
Maxima kommunikatsioonijuhi Katja Ljubobratetsi sõnul kestab töötukassa praktika neil vaid neli päeva, mille kestel pakuvad nemad praktikandile enda poolt alati tasuta toitlustust.
«Taoline tööpraktika on üks võimalustest, mida pakume tööotsijatele meie jaeketi ja Töötukassa vahelises koostöös. Antud koostöö tingimuste kohaselt tasub praktikandile tööpraktika eest stipendiumi Töötukassa,» sõnas Ljubobratetsi.
Praktikatingimused on Ljuboratetsi sõnul alati eelnevalt praktikandiga kokkulepitud ning kui töö sobib, annab firma ka võimaluse jätkamiseks.
- Üksikasjad
Tiina Normak
Kuidas ja mis tingimustel saab moodustada õpilasfirmat? Kas need õpilased, kes on mingi äriühingu, õpilas-üliõpilasfirma rajanud, peavad makse maksma?
Õpilasfirma on gümnaasiumiõpilastest koosnev mitteametlik firma, mis on moodustatud majandusõppe programmi käigus.
Õpilasfirma puhul ei ole tegu ettevõtlusvormiga, vaid õppeprotsessiga. Kui õpilasfirma maksab töö eest palka, tekib õpilasfirmal samuti maksude arvestamise ja tasumise kohustus.
Edasi lugemiseks telli Maaleht
- Üksikasjad
Eleen Laasner, reporter
«Meie ettevõtte peakontor asub Tallinnas, aga kontorid asuvad mitmes Eesti paigas. Just kuulutati välja töökeskkonna voliniku valimised. Kas piisab, kui volinik on vaid Tallinnas või peaks iga kontor oma voliniku valima?» uuris lugeja.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal:
Töökeskkonna volinik esindab töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Töökeskkonna volinik tunneb oma üksuse töötajaid ja töötingimusi, ta jälgib, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded oleksid täidetud ning vahendab tööandja ja töötajate vahelist suhtlust.
Territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuste töötajad ning vahetustega tööl käivad töötajad ei pruugi teise struktuuriüksuse või vahetuse töötajatega kokku puutuda. Seetõttu võivad töötajad valida oma töökeskkonnavoliniku. Üksuse oma voliniku valimine on võimalus, mitte kohustus.
Õigustatud on eraldi töökeskkonnavoliniku valimine struktuuriüksustesse, mis asuvad näiteks eri maakondades ja üksustes töötab rohkem kui kümme töötajat. Samuti võivad töötajad valida oma töökeskkonnavoliniku samas linnas olevatesse struktuuriüksustesse, kus kummaski on üle kümne töötaja. Kindlasti peaks volinik olema üksustes, kus töökeskkonnas esineb ohutegureid, mille ohjamiseks peab tööandja rakendama abinõusid.
Samas ei ole seadusega vastuolus ka olukord, kus üks volinik esindab mitme struktuuriüksuse või vahetuse töötajaid. Küll peab sel juhul olema tagatud, et volinik tõepoolest teaks erinevate üksuste töötajaid ning töökeskkonda.
Töökeskkonnavoliniku valivad töötajad ning tööandja peab looma võimaluse valimiste läbiviimiseks. Kui ettevõttes on moodustatud töökeskkonnanõukogu, peab seal olema töökeskkonnavolinikke võrdsel arvul tööandja esindajatega. Näiteks kui ettevõttel on kümme kontorit ja igast kontorist on valitud üks volinik, peab nõukogus olema ka kümme inimest, kes esindavad tööandjat.
- Üksikasjad
ANNI RAIGNA
Meie tööandja on mulle ja mitmele teisele töötajale teinud ettepaneku, et me teeks ära sama töö, aga 10% madalama palga eest kui seni. Ta väidab, et see on seotud firma majanduslike raskustega.
Nii töötajal kui tööandjal on võimalus töölepingus kokku lepitud tingimuste üle läbirääkimisi pidada. See tähendab, et ettepanekuid võib alati teha, kuid tingimusi, sealhulgas töötasu, saab muuta üksnes kokkuleppel. Töötasu vähendamisega kaasneb automaatselt ka proportsionaalselt tööaja vähendamine.
Edasi lugemiseks telli Maaleht
Lehekülg 874 / 1652