Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuli 2016

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Töötukassa

Lisatud 29.03.2016 | Uuendatud 05.07.2016

1. juulil 2016 muutub vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus) saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti Töötukassalt.

Kui praegu tuleb sotsiaalmaksu maksmise taotlus esitada iga kuu, siis alates 01.07.2016 on vaja esitada taotlus üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt: näiteks kui tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. augustil 2016, hakkab töötukassa maksma sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega inimese eest samuti alates 10. augustist 2016. See tähendab, et inimese eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päev, mis ei saa olla varasem kui töösuhte alguse päev või töötaja osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40%-lise püsiv töövõimetuse tuvastamise päev. Et üleminek uuele süsteemile oleks sujuv, saab erandina 2016. aasta juulikuu eest esitada sotsiaalmaksu soodustuse taotluse 01.07.2016 - 02.08.2016.

Riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt (2016. aastal on see 390 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.

Näide:

Vähenenud töövõimega töötaja töötab osalise tööajaga ning tema kuupalk on 250 eurot. Sellisel juhul maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi kehtivalt kuumääralt, st 390 x 33% = 128,70 eurot kuus.

Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus;
töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

Kui vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus on esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega tööandjale ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Näide:

1. Vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes tööandjatega A ja B.

2. Kuna töötaja on esitanud maksuvaba tulu arvestamise avalduse Sotsiaalkindlustusametile (ehk pensionimaksjale), mitte kummalegi tööandjatest, peab ta valima ühe tööandja, kelle eest riik hakkab maksma sotsiaalmaksu.

3. Töötaja valib tööandjaks, kelle eest riik hakkab maksma sotsiaalmaksu, tööandja A. Selleks peab töötaja esitama tööandjale A (digi)allkirjastatud avalduse, kus ütleb: Olen valinud tööandja A selleks tööandjaks, kellel on õigus Eesti Töötukassast minu eest sotsiaalmaksu soodustust taotleda.

Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ning tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu järgnevatel kuudel ilma taotlust esitamata automaatselt. Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Tööandja poolt töötukassale esitatud riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluses näidatakse ära osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40%-lise püsiva töövõimetusega töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguse kuupäev ning kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu või kui inimene ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega valinud nimetatud tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Taotluse saab esitada
* posti teel aadressil Lasnamäe 2, 11412 Tallinn
* e-posti teel digiallkirjastatuna aadressil
* kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või
* töötukassa portaali iseteeninduses: www.tootukassa.ee/iseteenindus.

Alloleval aknal klõpsates käivitub sotsiaalmaksu hüvitamist kirjeldav audiofail.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuli 2016

• Eesti Päevaleht
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Eleen Änilane, reporter
Eesti Päevaleht

Värskelt avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksilt jääb Eesti Soomest ja Rootsist kaugele maha.

Hiljuti avaldatud raportit „Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2015” ja Eesti kohta selles arutati Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) eestvedamisel 29. juunil Tallinnas. Eesti näitajad pole eelmise, 2013. aastal avaldatud edetabeliga võrreldes paremuse poole liikunud: 100 võimalikust punktist sai Eesti napilt alla poole ehk 49,8 punkti ja on 28 riigi järjestuses alles 14. kohal. Kõige võrdsemad ühiskonnad on Taani, Holland, Rootsi ja Soome ning punase laterna kohta hoiab Rumeenia.

EIGE kommunikatsioonijuhi Mira Banerjee sõnul on Eesti ja Euroopa Liidu üks suuremaid kitsaskohti naiste vähene esindatus neil juhtivatel ametikohtadel, mis kontrollivad raha liikumist.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuli 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Merike Teder, reporter

Tööandjad olid töötukassasse esitanud esmaspäeva õhtuks 1500 avaldust ning töötukassa oli teinud ligi 900 otsust tööandjale sotsiaalmaksu hüvitamiseks.

Kõige enam esitasid avaldusi tööandjad vähenenud töövõimega inimeste eest sotsiaalmaksu hüvitamiseks. 98 protsenti avaldustest esitasid tööandjad läbi töötukassa portaali iseteeninduse.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse avaldusi oli eile õhtuks saabunud kokku 79.

Avaldusi saab täita koos juhtumikorraldajaga töötukassa maakondlikus esinduses, milleks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida. Samas julgustab töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel inimesi esitama avaldusi elektrooniliselt töötukassa iseteeninduse kaudu. «Töövõime hindamise taotlus on küll mahukas, kuid iga sammu järel saab tehtu salvestada ja niimoodi taotluse täitmise pikema aja peale ära jagada. Praegu oleme esimesed töövõime hindamise avaldused juba ka ekspertarstidele eksperdiarvamuse koostamiseks edastanud,» sõnas Paavel.

«Tööandjatele tuletame meelde, et uude süsteemi sujuvamaks üleminekuks saab sotsiaalmaksu soodustust juulikuu eest taotleda kuni 2. augustini,» lisas Paavel.

1.juulil alanud töövõimereformi teise etapi sujuvaks läbiviimiseks käivitas töötukassa uued infosüsteemid töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks ning tööandja eest sotsiaalmaksu tasumiseks.

Avalduste kiiremaks menetlemiseks ja kliendisõbraliku paberivaba asjaajamise tagamiseks on töötukassa loonud uutesse infosüsteemidesse 29 uut andmevahetusteenust teiste riiklike registritega.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuli 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

«Ülemus kohustas mind redelit kasutades nelja meetri kõrgusel vihmavee torustikku paigaldama. Pean redelil töötamist ohtlikuks. Kas tööandja võib kohustada mind redelit kasutama või mul on õigus tööst keelduda ja nõuda ohutumaid töötingimusi?» tunneb lugeja huvi.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi.

Töödel, mida tehakse vähemalt kahe meetri kõrgusel maapinnast, võib redeleid kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta.

Näiteks võib olla redeli kasutamine ainus võimalus kitsastes tingimustes, kui telling, töölava või inimese tõstmiseks ettenähtud tõstuk töötamiskohta ei mahu. Töövahendi, sealhulgas redeli valikul arvestatakse tehtavate tööde laadi ja eripäraga, töötamiskoha ja ilmastikutingimustega. Silmas tuleb pidada, et redelil seistes ei tohi töötada rohkem kui kolmandiku tööpäeva pikkusest ning korraga mitte kauem kui 30 minutit. Ettenähtud piirang vähendab redelilt kukkumisi väsimuse tõttu. Kui redelit kasutades kolmandiku tööpäeva pikkusega töid valmis ei jõuta, tuleb neid jätkata järgmisel päeval või jätkavad tööd teised töötajad.

Redel tuleb paigaldada nii, et see kasutamise ajal seisaks kindlalt püsti ja redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Toetuspinna valikul tuleb tähelepanu pöörata selle stabiilsusele, suurusele ja pindade hõõrdetakistusele. Redel paigutatakse võimalikult töötamiskoha lähedale, et töötamisel keha raskuskese püsiks redelipostide vahel. Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla- või alaosa kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega. Redelit peab saama kasutada nii, et sellest saaks kogu aeg kinni hoida ja kindlalt toetuda ka siis, kui redelil olles midagi kantakse. Kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal või astmel ei ole lubatud seista.

Keeruline on ette kujutada vihmaveetorustiku paigaldamist nii, et tööde tegemisel saab töötaja sellest kogu aeg kinni hoida. Ainuüksi seetõttu peab tööandja võimaldama töötamist korv- või käärtõstukilt, töölavalt või tellingult ning erandjuhul lühikest aega kohapealsete olude tõttu redelilt. Seadusest tulenevalt on töötajal õigus nõuda töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi. Kui tööülesannete täitmine seab ohtu tervisele, on õigus keelduda tööst või peatada töö tegemine, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale.