Üksikasjad

Avaldatud: 07 juuli 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

Äsja valitsuse ette jõudnud analüüs riigiasutuste pealinnast välja viimisest on palju poleemikat põhjustanud, kuid CV Keskuse küsitluse kohaselt on tervelt 75 protsenti eestimaalastest valmis töötama väljaspool pealinna.

«Väide, et rahvusvaheline kogemus näitab, et kolimise tõttu vahetub asutuses välja üle 90 protsendi töötajaid, kuna enamik pole nõus töö pärast väikelinna või maale kolima, ei pruugi Eestis paika pidada,» sõnas CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

1372 vastanuga küsitluses leidis koguni 75,1 protsenti neist, et väikekohta tööle minek pole probleemiks, kui seal leitakse endale senisega võrdväärne töö või kui tööandja töökorraldust paindlikumaks muudab.

Auväärti sõnul ei ole seejuures tegemist lihttöölistega, kes on valmis pealinnast lahkuma – CV Keskuse andmebaasis on tänase seisuga 20 375 kõrgharidusega inimest märkinud, et eelistaks töökohta väljaspool Harjumaad.

«Andmebaasis leidub ka 7899 magistrikraadiga inimest, kes eelistaks tööd, mille asukoht on väljaspool Harjumaad. Samas asub vähem kui kümme protsenti tänasest tööpakkumistest väljaspool tõmbekeskuseid – seega peavad paljud tööotsijad kolima linnadesse ainult töö pärast. Seega võiks riigireformi puhul rääkida ka tagasirändest maapiirkondadesse, kus paljud töövõtjad saaksid naasta oma kodukohta,» tõdes Auväärt.

Ta nimetas, et näiteks erasektorist on kõnekas näide olemas, miks ei peaks kõik töökohad Tallinnas asuma - üks tuntud IT-ettevõte pidi laienemise käigus hoopiski Tartusse suurema kontori tegema, sest inimesed lihtsalt ei olnud nõus Tallinna kontorisse tööle tulema.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 juuli 2016

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Ärileht

Maksuamet suvel ei puhka, vaid otsib töötajate registrit takseerides üritustel ja toitlustusasutustes maksudega patustajaid.

Üks musta majandusse kalduv valdkond, mida maksuamet ka tänavu teravdatud pilguga jälgib, on suvised üritused, kirjutab Äripäev.

Maksuametnike loogika on lihtne – suveüritustel osalevad ettevõtted vajavad ajutiselt rohkem töötajaid ja see peab paistma välja ka töötajate registrist. Kui ei paista, juhib maksuamet sellele tähelepanu.

Näiteks oli Pärnus hiljuti restoranide nädal, kus osalenud ettevõtjad said maksuametist telefonikõne, milles amet tuletas meelde, et ka ajutine tööjõud tuleb registreerida.

Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/uudised/2016/07/06/maksuameti-too-on-toonud-juba-miljoni.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 juuli 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Aivar Õepa
ärileht.ee

Viru Keemia Grupp (VKG) taaskäivitab kaks aasta algusest madala nafta hinna tõttu konserveeritud Kiviter-tehnoloogial töötavat põlevkiviõli vabrikut (4. ja 5. gaasigeneraatorjaama).

VKG juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul suurendab konserveeritud vabrikute taaskäivitamine kontserni töötajaskonda ligikaudu 350 inimese võrra. "Eelkõige pakume tööd meie endistele töötajatele, kellest paljudega on tänaseks eelkokkulepped juba olemas," ütles ta ettevõtte pressiteate vahendusel.

Asmanni sõnul on vabrikute taaskäivitamine põhjalikult kaalutletud otsus, mis toetub kontserni sisemistele finantsarvutustele ning ka valitsuse sammudele nafta maailmaturu arvestava paindliku maksusüsteemi loomisel.

"Loodame, et sektori ettevõtete ning riigi vaheline konstruktiivne dialoog jätkub ning et selle tulemusena luuakse uus toimiv maksusüsteem, mis toetab Eesti põlevkiviõli konkurentsivõimet maailmaturul ja tagab riigile pikaajalise maksutulu," ütles Asmann.

"Tagasihoidliku optimismi annab äritegevuste planeerimisel ka maailma kütusteturu jätkuv aeglane paranemistrend," lisas Asmann.

Taaskäivitamiseks vajalikke ettevalmistustöid ning kõikide süsteemide põhjalikku kontrolli on juba alustatud, teatas VKG. Vabrikute töö stabiilsel täisvõimsusel loodab ettevõte saavutada septembri alguseks.

Selle aasta 18.veebruariks oli Viru Keemia Grupp töötukassale esitanud kõik töölepingute kollektiivse ülesütlemise teated. VKG Grupp koondab kolmest ettevõttest (VKG OIL, OÜ Viru RMT ja VKG Kaevandused) kokku 390 töötajat, seda on ligi viiendiku vähem kui esialgu plaanitud.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuli 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Triin Üksvärav
Terhi Pääskylä-Malmström

Vaimse tervise häirega inimestel on raske tööd leida, sest haigust ümbritsevad häbi ja teadmatus.

Kas vaimse tervise häirega inimeste koht on metsas linnulaulu kuulamas ja taimi kasvatamas või linnas tavaelu juures? Kas psüühilise erivajadusega inimesed on tööturule oodatud või on töökoha leidmiseks targem häiret sootuks varjata?

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel kogeb ligi neljandik inimesi elu jooksul mõnda vaimse tervise probleemi. Sotsiaalkindlustusameti 2014. aastal kogutud andmete järgi elab Eestis umbes 32 500 tööealist inimest, kellel on tuvastatud töövõimekadu ja kelle dokumentidel on märge psüühika- või käitumishäire kohta.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.