Artiklid
- Üksikasjad
Helen Mihelson, reporter
Kui nii mõneski riigis lükatakse nädalavahetusele langenud riigipüha edasi ning tööl käiv inimene saab seetõttu esmaspäeva vabaks, siis Eestis ei ole valitsus seni selleks põhjust näinud.
Aeg-ajalt kerkib ikka üles küsimus, kas juhul, kui mõni riigipüha langeb nädalavahetusele, ei võiks püha n-ö edasi lükata ning selle asemel töötajatele hoopis vaba esmaspäev anda. Nii on paljudes riikides, sealhulgas Suurbritannias, Luksemburgis ja Venemaal.
Näiteks Uus-Meremaal on selliste pühade kohta oma väljendki - Mondayised holiday. Sellised pühad on näiteks jõulud ja aastavahetus. Kui viimane langeb nädalavahetusele, saab töötaja, kes nädalavahetusel töötama ei pea, esmaspäeva või teisipäeva vabaks.
Ka Eestis tänavu tulevad riigipühad langevad just nädalavahetusele: augustikuine taasiseseisvumispäev on laupäeval, ka jõulupühad langevad just laupäevale ja pühapäevale.
Sama teema üle arutlesid möödunud nädalavahetusel Kuku raadio saates ka riigikogu liige Kalle Muuli (IRL) ja ajakirjanik Anvar Samost. Muuli sõnul pooldaks ta seda, kui nädalavahetusele langenud riigipüha tähendaks töötajale vaba esmaspäeva.
«Minu meelest on see mõistlik,» sõnas Muuli. «Teatud suuremad puhkepausid ränga töö ajal on igati asjakohased.»
«Tegelikult peaks sedapidi vaatama, et inimesed saaksid igal juhul kätte need riigipühad, mis on seaduseandja poolt ette nähtud, sõltumata sellest, kas need on nädalavahetusel või mitte,» lisas Muuli.
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsler Kai Härmand meenutas, et ministeeriumis oli puhkepäevade küsimus viimati arutusel mõni aasta tagasi, kui valmistati ette avaliku teenistuse seadust, mis hakkas kehtima 2013. aasta kevadel.
Tõsisemalt arutleti selle üle, kas tööandja võiks saamata puhkpäeva kuidagi kompenseerida. «Ühest küljest saab tööandja seda alati ise teha,» ütles Härmand Postimehele. «Nii palju kui mina tean, siis paljud tööandjad seda ka kasutavad.»
Just see, et tööandjal on vabad käed ise otsustada ongi seni olnud põhiline argument, miks ei ole mõtet puhkepäevade regulatsiooni ümber vaadata.
«Kindlasti oleks sel oma mõju ka majandusele,» lisas Härmand, juhtides tähelepanu sellele, et riigipühal töötamine tähendab tööandjale üldjuhul topelttasu maksmist töötajale. Kui suur see majanduslik mõju aga olla võiks, on väga raske hinnata.
Ka kümmekond aastat tagasi jõudis valitsuse töölauale opositsioonipoliitikute samalaadne eelnõu, mis võimaldanuks nädalavahetusele langevale riigipühale järgneva tööpäeva puhkepäevaks muuta. Valitsus toona eelnõu siiski ei toetanud.
«Tõsise teemana see laual ei ole,» võttis Härmand teema täna kokku. See tähendab, et vähemalt lähiajal ei ole tõenäoliselt oodata, et nädalavahetusele langenud riigipüha esmaspäeval vaba päeva annaks.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Minu suviseks tööks on mitmete haljasalade ja mõisaparkide hooldamine, seega suurema osa tööst teen murutraktoriga. Millised on selle töö puhul kõige suuremad ohud?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.
Arvatakse, et muru niitmisel on suurim oht see, kui töötaja jalg või käsi jääb masina lõiketera ette. Tööõnnetusi analüüsides on paljud juhtumid hoopis seotud murutraktori transportimisega, näiteks olukorras, kus seda on vaja paigutada autole või haagisele, et sõita teise kohta niitma. Näiteks juhtus tööõnnetus, kui auto kasti sõites libises kaldtee murutraktori ratta alt ära ja töötaja jäi kukkudes traktori alla. Kaldtee peab olema teostatavaks tööks piisavalt tugev, stabiilne ning sobiliku kaldega, nii nagu kasutusjuhendis ette on nähtud (üldjuhul kümme kraadi).
Nõlvadel niites tuleb sõita sujuvalt, pöörates tähelepanu küngastele ja lohkudele ning niita nõlvaga risti. Ka siis tuleb olla ettevaatlik, sest juht võib kaotada masina üle kontrolli ja seade võib ümber paiskuda, mille tagajärjel võib töötaja saada traktorilt löögi või jääda selle alla. Viimane lõppeb tavaliselt raskete kehavigastustega, sest murutraktorid kaaluvad ligikaudu 200 kilogrammi.
Tänapäevased murutraktorid on varustatud erinevate ohutusseadistega, et vältida kasutaja kokkupuudet lõiketeradega. Kasutaja peab jälgima ohutusseadiste korrasolekut ning keelatud on nende eemaldamine. Murutraktoriga töötades tuleb kindlasti kasutada ka kuulmiskaitsevahendeid, sest töötamise ajal võib müratase ulatuda kuni 100 dBA. Selline müra võib kahjustada kuulmist juba veerand tunniga.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi, Tarbija24 juhataja
Kuigi Eestis on võrreldes muu Euroopaga vähe vabu või lühendatud tööpäevi, siis sel nädalal on põhjust rõõmustamiseks ka Maarjamaa inimestel.
Vastavalt töölepingu seaduse § 53 ning pühade ja tähtpäevade seadusele on uusaastale, vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev kolme tunni võrra lühem. Kuna ka võidupüha ja jaanipäev langevad sel aastal tööpäevadele, siis on sel nädalal tööpäevi kõigest kaks ja pool.
Lühendatud tööpäevad
23. veebruar (teisipäev)
22. juuni (kolmapäev)
23. detsember (reede)
31. detsember (laupäev)
Kui mullu langes 10 riigipüha nädalapäevadele, siis sel aastal on neid kuus. Ülejäänud kuus riigipüha langevad nädalavahetusele ja ekstra vabu päevi ei too.
Riigipühad
1. jaanuar – uusaasta (reede)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (kolmapäev)
25. märts – suur reede (reede)
27. märts – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (pühapäev)
15. mai – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (neljapäev)
24. juuni – jaanipäev (reede)
20. august – taasiseseisvumispäev (laupäev)
24. detsember – jõululaupäev (laupäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (pühapäev)
26. detsember – teine jõulupüha (esmaspäev)
- Üksikasjad
Eesti Ametiühingute Keskliit saatis sel nädalal Sotsiaalministeeriumile kuus ettepanekut töölepinguseaduse muutmiseks, mis suurendavad töötajate õiguskindlust ja lihtsustavad töölepinguseaduse igapäevast rakendamist.
Ametiühingud soovivad muuta ennekõike töölepingute ülesütlemisega seotud punkte, sealhulgas töötajate hoiatamist ja töötajate esindajate tõhusamat kaitset. Ettepanekud ei puuduta tööaja ja palgaregulatsioone, mille osas on kaalumisel eraldi läbirääkimisi tööandjatega.
Ametiühingute hinnangul on töölepinguseaduse puudused viimaste aastate jooksul settinud ning on aeg vigade parandamiseks. „Täna kehtiv seadus on vastu võetud 2008. aastal. Aeg on tublisti edasi läinud, kohtupraktikat on kogunenud piisavalt ning on põhjust hakata ka riiklikult tegelema seaduses leiduvate puuduste kõrvaldamisega,“ rääkis ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.
Petersoni sõnul on olulisel kohal töötajate esindajate kaitse. Ametiühingute ettepaneku kohaselt ei saa tulevikus usaldusisikute töölepingut üles öelda ilma ametiühingu või töövaidluskomisjoni nõusolekuta. „Täna on kahjuks liiga palju tööandjaid, kes vaatavad mööda usaldusisikukaitse reeglitest ja kui kunagi töövaidluskomisjon tuvastab tööandja seaduse rikkumise, on kahju juba pöördumatu. „Neid asju peab arutama töövaidluskomisjon enne, kui usaldusisikud oma esindatavatest eraldatakse,“ selgitas Peterson ametiühingute seisukohti.
Töölepingute ülesütlemisega on ametiühingute hinnangul ka teisi probleeme, tihti jäetakse ülesütlemisavaldused põhjendamata või kasutatakse ülesütlemisel aegunud hoiatusi. Samuti on töövõime vähenemise korral ülesütlemine põhjendamatult jäetud hüvitamata, mistõttu puudub rahaline motivatsioon töökoha kohandamiseks halvenenud tervisega töötajatele.
Kevadel küsis sotsiaalministeerium sotsiaalpartnertite arvamust alaealiste töötingimuste ja IT-sektori ja tervishoiutöötajate valveaja regulatsiooni osas. Ametiühingute hinnangul tuleks töölepinguseadust vaadata laiemalt, sest muutmist ootavaid kohti on seal teisigi.
Ametiühingute keskliidu esimehe sõnul on kaalumisel ka töö- ja puhkeaja reeglite muutmisettepanekud, kuid nende osas kaaluvad ametiühingud läbirääkimiskutse esitamist tööandjate keskliidule tänavu sügisel.
Allikas: Eesti Ametiühingute Keskliit
- Üksikasjad
Toimetas: Aive Mõttus,
Maaleht
Lugeja küsib:
Saime tööinspektsioonilt nõusoleku võtta tööle 13-aastane tüdruk, kelle ülesandeks on lillepeenarde rohimine ning peenraäärtest muru lõikamine (need kohad, mida niidukiga niita ei saa), kas meil peab veel olema mingeid dokumente lisaks tööinspektori nõusolekule?
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:
Nagu kõikide ettevõtte tööde ja tegevuste kohta tuleb läbi viia töökeskkonna riskianalüüs, peavad ka alaealise poolt tehtava töö riskid olema tuvastatud ja hinnatud. Hinnates riske millega alaealised töökohal kokku puutuvad, tuleb arvesse võtta töötajast tulenevaid eririske, mis võivad olla tingitud kogemuste puudusest või vähesusest.
Kõikidest töökohal esinevatest riskidest tuleb töötajat teavitada, samuti meetmetest, mis on kasutusele võetud riskide vähendamiseks (kasutatakse isikukaitsevahendeid vms). Alla 15-aastase alaealise töötamise puhul tuleb teavitada ka alaealise seaduslikku esindajat (vanemat) tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.
Kui riskianalüüsis on ette nähtud isikukaitsevahendite kasutamine, siis tuleb alaealisele töötajale väljastada talle sobivad isikukaitsevahendid. Näiteks, kui töötaja peab tööd tehas kasutama kindaid, peavad kindad olema töötajale parajad. Samuti nagu teiste töötajate puhul viiakse ka alaealise juhendamine läbi kirjaliku ohutusjuhendi alusel. Alaealisele juhendamiseks mõeldud ohutusjuhend peab olema alaealisele arusaadav, st juhendis ei tohiks olla keerulist erialast või raskesti mõistetavat teksti, millest alaealine aru saa.
Pärast juhendamist tuleb alaealisele töötajale korraldada väljaõpe, mis on praktiline õpetus, kuidas tööd ohutult teha. Väljaõppe ajal teeb alaealine töötaja tööd kogenud töötaja juhendamisel ja jälgimisel. Väljaõppe kestuse määramisel ja väljaõpetamisel tuleb lähtuda alaealise töötaja vähestest või olematutest teadmistest töö spetsiifika ja ohtude kohta. Seetõttu on eriti oluline, et juhendajal oleks aega väljaõpet läbi viia.
Samuti tuleks arvestada, et juhendajate arv oleks piisav tagamaks kõikidele alaealistele töötajatele vajalik väljaõpe. Juhendaja määramisel tuleb ka arvesse võtta, kas juhendajal on olemas vajalikud isikuomadused, et alaealisi töötajaid välja õpetada (kannatlikkus, oskus oma teadmisi edasi anda). Samuti peab juhendajal olema laitmatu ohutusalane käitumine sest alaealisele töötajale ei tohi väljaõppe käigus jääda mulje, et näiteks isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik ning tehes tööd lühikest aega, ei pea isikukaitsevahendit kasutama.
Nagu täisealise töötaja puhul, tuleb ka alaealistele töötajatele läbiviidud juhendamine ja väljaõpe registreerida vastavas päevikus või andmebaasis, kus töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet oma allkirjaga. Kui alaealine lubatakse iseseisvale tööle, tuleb ka see fikseerida. Kuid on ka võimalus, et alaealine ei asugi iseseisvalt tööle vaid töötab vanema kolleegi juhendamisel ja jälgimisel.
Lehekülg 880 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee