Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2016

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Delfi

Juuli alguses jõustub üle 100 õigusakti. Kuigi see number võib tunduda hirmuäratavalt suur, on see siiski üle kahe korra väiksem kui aasta tagasi. Ühtlasi ei avalda suurem osa muudatustest olulist mõju ettevõtjate igapäevasele tegevusele. Üle poole 1. juulil jõustuvatest muudatustest on seotud töövõimereformi rakendumisega.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatus, mis vähendab bürokraatiat

Kui ettevõtja on võtnud tööle osalise või puuduva töövõimega inimese ning soovib, et riik maksaks sotsiaalmaksu selle töötaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt, siis ei pea tööandja alates 1. juulist esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu. Edaspidi piisab ühest taotlusest osalise või puuduva töövõimega isiku eest sotsiaalmaksu maksmiseks.

Olulisemad muudatused käibemaksuseaduses

1. juulist jõustuvad ka mitmed muudatused käibemaksuseaduses. Ühe uuendusena korrigeeritakse reegleid, mis puudutavad teenuse piiriülesel pikaajalisel osutamisel käibe tekkimise või teenuse saamise aega juhul, kui teenuse eest tasumist ei toimu. Varasemalt loeti käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgneva kalendri aasta lõpus. Uue regulatsiooni kohaselt loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks iga kalendriaasta lõpus. See tähendab, et juhul, kui teenuse osutamine algab aasta keskel, siis esimene periood, mil käive loetakse tekkinuks või teenus saaduks, lõpeb teenuse osutamise alguse aasta 31. detsembril.

Kui varasemalt hinnati kauba impordilt käibemaksu deklareerimisel maksukohustuslase vastavust tingimustele tollideklaratsiooni esitamise ajal, siis 1. juulist hinnatakse seda kirjaliku teavituse esitamise ajal maksuhaldurile. Ühtlasi on edaspidi maksuhalduril tingimustele vastavuse kohta tagasiside andmiseks aega 30 päeva.

Käibemaksuseaduses täpsustatakse muudatustega ka põhivara võõrandamisel sisendkäibemaksu korrigeerimise tingimusi ning antakse edaspidi võimalus lisaks tollile ka politsei- ja piirivalveametil teostada füüsilise isiku poolt väljaviidava kauba kontrolli.

Töövõimereformi rakendumisega seotud muudatused

Juuli esimesel päeval jõustub töövõimetoetuse seadus, mis on üks osa töövõimereformist. Selle seaduse eesmärgiks on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja tööle saamist ning tagada neile sissetulek. Selle seadusega muudetakse rohkem kui 40 seadust, sh tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust ning muudetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) lisasid 1 ja 2.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

«Töötan riidepoes kassapidajana ning küsisin ülemuselt, kas meil võiks olla vahel toetamiseks selline kõrge pukk. Vastati, et puhkamiseks on ette nähtud puhkepausid. Töö mulle meeldib, aga kahjuks vaatamata puhkepausidele väsivad mu jalad ikkagi ära ja hakkavad valutama,» kirjeldas lugeja.

Vastab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier.

Töötajal on õigus küsida tööandjalt tervisliku töökeskkonna kujundamist. Pidev püstijalu töötamine ja pikad tööpäevad nõuavad regulaarset asendite vahetamist ja võimalust istuda, milleks võib töötaja küsida tööandjalt ka (seisu)tooli.

Tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tervist mittekahjustavad töötingimused. Selleks peab tööandja hindama töötajale tööga kaasnevaid terviseriske ja rakendama abinõusid tema tervise tagamiseks. Tööandja peab oma kulul andma töötajale tööks sobivad töövahendid, kui töö seda nõuab. Selliseks vahendiks võib olla ka tool. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab töö korraldamisel arvestama tema kehaliste, sooliste ja ealiste ning tervise iseärasustega ning töövõime muutumisega vahetuse jooksul ning võimaldama tööaja hulka vaheajad.

Tööandja määrab kindlaks töökorralduse ning selle, missugune töökorraldus sobitub paremini tema ettevõtlustegevusega. Tööandja peab kujundama ja sisustama töö, töökoha ja -korralduse nii, et on võimalik vältida tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töökoht peab olema kujundatud viisil, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2016

• Maaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Tänavu 1. juulist hakkab töötukassa hindama nende inimeste töövõime kaotust, kel varem pole töövõimetust tuvastatud või kellel tehti seda viimati enne 2010. aasta juulit.

Uues süsteemis hakatakse senise töövõimetuse asemel hindama säilinud töövõimet, töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust ning kogu süsteemi hakkab korraldama töötukassa. Reformi esimene osa ehk uued töötamist toetavad teenused käivitusid juba käesoleva aasta jaanuarist. Uuendus ei hakka siiski kehtima kõigile korraga. Alates 1. juulist on töötukassasse oodatud uued hinnatavad.

Edasi lugemiseks telli Maaleht
Oled juba lugeja? Logi sisse

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Noorte Hääl

18+ ei ole veel kukkunud, ometi tahaksid saada esimest töökogemust? Küllap tuleb sobiv tööandja leida ja loota, et ka sina konkurentsisõelast läbi saad. Esimene tööleping on tõenäoliselt sinu senise elu tähtsaim dokument. Tekst on kuiv ja juriidiline? Seda kindlasti. Kuid sisuliselt on tegu kirjaliku kokkuleppega sinu ja tööandja vahel, nii et loe väga tähelepanelikult. CV-Online’i värbajad annavad nõu, mida töölepingule alla kirjutades silmas pidada.

Palgakokkulepe peab olema kirjalik

Nii mõnelgi noorel on juhtunud, et tööandja on suuliselt nimetanud ühesuguse töötasu, töölepingu lugemine on kiiruga kuidagi ununenud ning seejärel on palgapäeval tabanud ebameeldiv üllatus – oodatud töötasu ei ole üldsegi nii suur, kui alguses tundus. Just selliste olukordade vältimiseks tuleb võtta töölepingu läbilugemiseks aega.

Esimene palgaootus võiks olla realistlik, liiga suuri lootusi ei maksa hellitada. Samas võib näiteks ettekandjatöö puhul palk pigem positiivne üllatus olla, sest suure osa töötasust moodustavad tipid, mis on suvel tavalisest suuremad.

Töölepingus peaksid tööülesanded olema lahti kirjutatud

Tööleping seab selged piirid, mis on ja mis ei ole sinu töökohustused. On tööandjaid, kes kipuvad neid piire ületama ja kergem on töövaidlusi võita siis, kui tööülesanded on selgelt kirjas. Kui siiski kahtled, kas pead täitma kõiki tööülesandeid, mis on sulle pandud, siis konsulteeri näiteks vanematega või kellegagi, kel tööl käimisega rohkem kogemusi. Vajadusel ära karda tööandja ees suud lahti teha – kuigi olukord tundub keeruline, siis lahendus võib olla sinu jaoks hoopistükkis positiivne. Kui lahendust siiski ei tule, tasub helistada Tööinspektsiooni juristi nõuandeliinile.

Kui oled töölepingule alla kirjutanud, siis tuleb töö ka ära teha

Igal otsusel on alati alternatiivkulud – midagi jääb teise asja arvelt tegemata. Enne võimalikule tööandjale kandideerimisdokumentide saatmist mõtle hoolega järele, kas oled selleks ikka valmis, et suvine rannailm võib nautimata jääda ning nii mõnelgi sõprade peol on sinu koht laua ääres tühi. Ja veel – kui sõlmid töölepingu 31. augustini, siis sisuliselt astud töölt otse koolipinki tagasi – kaaluda tasub sedagi, kas suudad õppida teistega võrdselt, kui suvine puhkus on vahele jäänud.

Samas on varasel tööturule sisenemisel mitmeid plusspooli: kui näitad ennast heast küljest, võid saada väga hea soovituse, millega hiljem on kergem juba püsivat töökohta leida ja oma osa on ka tööharjumuse kujunemisel ning maailmapildi realistlikumaks muutumisel. Ühes vanalinna restoranis ettekandjana töötav Sirle ütleb, et noortelt kolleegidelt oodatakse eelkõige kohusetundlikkust. „Kohusetundest jääb puudu just selle koha pealt, et eelmisel õhtul on pidu pikale läinud ja siis järgmisel päeval ei jõuta kohale. Instagrammis on samas peopildid üleval,” muigab ta. Just selliste olukordade vältimiseks tasubki enne tööleminekut oma ootusi suvele realistlikult kaaluda. Vaata ringi ka oma tutvusringkonnas – kas oled ainus töölemineja või plaanib enamik sõpru teha sama sammu?

Kui töökoht asub kodust kaugemal ja pead sinna liikuma nt ühistranspordiga, siis kontrolli aegsasti, kas üldse ja kuidas õigeks ajaks hommikul tööle ja õhtul koju saad.