Artiklid
- Üksikasjad
Toimetas: Triinu Laan,
Maaleht
Töötajate mediaan netotöötasu, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli käesoleva aasta aprillis 800 eurot. Eelmise aasta aprillis oli mediaan netotöötasu 768 eurot, aastane kasv on olnud 4,2%, selgub täna avaldatud Palgainfo Agentuuri ja partnerite tööturu- ja palgauuringu tulemuste väljavõttest.
Uuring viidi läbi tänavu mais ja selles osales 10 773 töötajat, 1829 tööotsijat ning 380 organisatsiooni esindajat.
Avaldatud töötajate netotöötasu sisaldab põhipalka ja lisatasusid töötamisel põhiametikohal, andmete korrastamisel on võetud arvesse töötatud tunnid ning osaajaga töötajate töötasu on ümber arvutatud täistööajale.
Töötajate mediaan palgaootus on aastaga kasvanud 9.1% ehk 1100 eurolt 1200 eurole netos, olles samal tasemel, mis pool aastat tagasi sügisel.
Oktoobriks prognoosivad uuringus osalenud töötajad 3,8%-list töötasu kasvu, mis tähendab mediaan netotöötasu tõusu 830 eurole.
Võrreldes möödunud aasta sügisega on suurenenud oma töötasuga majanduslikult hästi toimetulevate töötajate osatähtsus küsitlusele vastajate seas. Kui pool aastat tagasi tuli oma töötasuga majanduslikult hästi või väga hästi toime 14% uuringus osalenutest, siis mais hindas oma toimetulekut heaks 20% küsitletutest.
Keskmine töötasu muutus ei tähenda, et töötasu on tõusnud kõigil töötajatel. Uuringus osalenud töötajatest 41% märkis, et nende töötasu ei ole aastaga kasvanud, 6,5%-l oli töötasu langenud ning 8% ei töötanud aasta tagasi. Töötasu oli tõusnud 44,5% töötajatest.
Töötasude muutusi mõjutab oluliselt töötajate liikumine tööturul – 43% töötasu muutustest oli oluliselt mõjutatud töökoha vahetusest. Suuremale osale töötajatest tähendas töökoha vahetus põhipalga kasvu, aga oli ka neid, kelle töötasu selle tulemusel kahenes. Üle poolte töötajate (51%) töötasu muutuse taga oli kõigi töötajate töötasude regulaarne korrigeerimine organisatsioonis, riikliku töötasu alammäära muutus oli mõjutanud oluliselt veerandi (25%) töötajate töötasu kasvu.
Uuringus osalenud organisatsioonidest oli töötajate põhipalkasid korrigeerinud eelmisel kuuel kuul või kavandas seda teha järgmisel kuuel kuul 65%, üle kolmandiku (35%) organisatsioonidest ei olnud põhipalkasid muutnud ega kavandanud seda teha või ei osanud muutust prognoosida.
Viimasel kuuel kuul organisatsioonides toimunud põhipalga muutus jäi 3-9% vahemikku, mediaan muutus oli 5%. Järgmisel kuuel kuul kavandatud põhipalga muutus jääb vahemikku 4-9%, prognoositud mediaan muutus on 5%.
- Üksikasjad
Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht
Seda, kas töötaja kasvatab väikest last, tasub lepingut üles öeldes uurida ka siis, kui koondatav on mees.
Sergei (isik toimetusele teada) töötas kuni eelmise aasta augustini Eesti Energia Kaevandused AS-i logistikaettevõttes vedurijuhi abina. Kuna raudteevedude maht vähenes, tahtis tööandja panna mehe kuuks ajaks tööle raudtee monteerijana. Selleks aga pidi Sergei augustis sooritama teemehaaniku kutseeksami.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
29. juunil saab viimast päeva Soome maksunumbri kätte veel maksu- ja tolliameti Tallinna teenindusbüroost, edaspidi jätkab maksunumbri väljastamist vaid Soome maksuamet.
Kahe riigi ametite pilootprojekti käigus sai pea 550 Soome tööle siirduvat ehitusobjekti töötajat numbri kätte juba Eestist. „Senine kogemus näitas, et selliseid piiriüleste teenuste vastu on inimestel huvi olemas ja võimalusel neid ka kasutatakse ning kindlasti otsime sarnaseid koostöökohti ka tulevikus,“ selgitas maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann.
Rohkem infot ehitussektori maksunumbri ning selle taotlemise kohta leiate Soome maksuameti kodulehelt eestikeelsest juhendist.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib:
„Palun selgitage puhkuse aegumise teemat. Kui kaua saab näiteks selle tööaasta eest ettenähtud puhkust veel kasutada? Kas viie varasema aasta puhkused on praeguseks juba aegunud? Igal aastal puhkasin umbes nädala jagu vähem, kui seadus ette näeb, ja tahaksin sel aastal kõik vanad jäägid välja võtta.”
Üldjuhul aegub põhipuhkus ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks 2015. aasta puhkus või selle osa tuleb aegumise vältimiseks välja võtta tänavu enne 31. detsembrit. Samas nõuab töölepinguseadus, et puhkuste ajakavas oleks märgitud ka kasutamata puhkuseosa. 2010. aasta kasutamata puhkuse nädal võidi viia 2011. aastasse, 2011. aasta puhkusenädal 2012. aastasse jne. Nii võis küsija enese teadmata igal aastal kasutada ka eelmise aasta puhkuseosa ja nii aastast aastasse. Sel juhul ehk ei olegi aegumata puhkust. Soovitan üles otsida kõigi viie aasta puhkuste ajakavad, sealt peaks selguma, mis aja eest täpselt puhkust kasutati ja milline osa on üle viidud järgmisse aastasse. Kui sellist üleviimist ei ole tehtud, on nõudeõigus enne 2015. aastat välja teenitud puhkuseosadele aegunud.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning lapsendajapuhkuse ajaks puhkuste aegumine peatub, st seda aega aegumise aja hulka ei arvata.
- Üksikasjad
Maria Reinik, reporter
Suvetööle asudes tasub meeles pidada, et ees ootab töösuhe nagu iga teinegi.
Suvetööle asudes tasub meeles pidada, et ees ootab töösuhe nagu iga teinegi. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Suvi on käes ja järjest enam pakutakse hooajatööd. Paljud ettevõtted vajavad täiendavaid abikäsi või asendajaid puhkuste ajaks ning mitmed inimesed otsivad omakorda lisateenistust.
Praktika aga näitab, et nii mõnelgi korral jäävad kokkulepped hooajatöö tegemiseks pealiskaudseks ning vaid suuliseks. See omakorda võib tagantjärgi kaasa tuua vääritimõistmist või suisa pahatahtlikku tõlgendamist.
Põhilisteks probleemideks on vaidlused töötasude ning töökoormuse üle. Näiteks ei saa kuu aega teenindajana töötanud noor oodatud töötasu ning puhkusehüvitist, sest lepingutingimused jäid fikseerimata või tekib lahkarvamusi töökoormuse ja ületunnitöö tasustamise osas. Tööandjatel tuleb omakorda silmitsi seista olukorraga, kus kindla eesmärgi nimel värvatud inimene otsustab ühel hommikul enam mitte kohale ilmuda ja teha midagi muud.
Ilma kirjaliku lepinguta tööle asudes peaks tööandja selle esitama töötaja nõudmisel hiljemalt kahe nädala jooksul. Siiski esineb praktikas, et lepingu tegemine võib jääda venima. Hea on teada, et kirjaliku vormi puudumine ei muuda poolte omavahelist kokkulepet olematuks. Hetkest, kui töötaja asub tööülesandeid täitma, tekib tal tööandjaga lepinguline suhe ja töölepingu seadus kehtib võrdselt mõlemale poolele. Seega võib töölepinguline suhe tekkida ka ilma lepingut sõlmimata, tööle asumisel. Ühtlasi ei muuda suuline kokkulepe töötajaga töösuhte ülesütlemist tööandja jaoks lihtsamaks.
Suvisele või hooajalisele tööle asudes tasub meeles pidada, et ees ootab töösuhe nagu iga teinegi. Ka tähtajaliselt ametit vastu võttes peaks pöörama tähelepanu sisukatele lepingueelsetele läbirääkimistele. Siinkohal tasub kindlasti tähele panna ka seda, millist lepinguliiki tööandja pakub – kas töölepingut või hoopis töövõtulepingut. Võib tunduda et kaht lepinguliiki eristab üksnes nimi, kuid tuleb silmas pidada, et võlaõiguslik leping (töövõtuleping, käsundusleping jne) ei anna samasugust kaitset ja õigusi nagu seda teeb tööleping.
Tööandja peaks läbi mõtlema, millised ülesanded vajavad täitmist ning milliseid hüvesid saab ta töötajale lubada. Töötaja peaks omakorda paika panema, mida ja millistel tingimustel ta soovib teha ning kas esineb mingeid piiranguid. Omavahel tuleks läbi arutada kõik olulised punktid nagu näiteks töökoht ja ülesanded; kas ja kuidas toimub väljaõpe; kas kohaldatakse katseaega; töötasu ja selle arvestamise viis; lepingu kestvus; varaline vastutus; tööaeg jne.
Sisukad läbirääkimised ja leping on kasulikud nii tööandjale kui töötajale, sest panevad ka lühiajalise töösuhte puhul paika mõlema poole ootused ning võimaldavad juba ette ära lahendada tõenäolised konfliktikohad. Tulemusliku töösuhte aluseks on selgus.
Lehekülg 881 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee