Artiklid
- Üksikasjad
«Soovin teada, et kuhu peab pöörduma, kui inimesel on tööstress? Internetist leian igasugu võimalusi ennetamiseks, aga kui stress juba käes on, mis siis saab? Perearst soovitas puhkust võtta, kuna puhkusegraafik on paigas ja selle järgi puhkus alles poole aasta pärast, kas siis peab inimene pool aastat veel süvendama oma stressi?» soovib lugeja teada.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask vastuse.
Tööstress on pingeseisund, mis tekib siis, kui inimene tajub olukordi ja väljakutseid töös suuremana kui nendega toimetuleku võimalusi. Tööstress on seotud töö sisu, töökorralduste ja töökeskkonnaga. Töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine ja tööstressi ennetamine on küll tööandja kohustus, kuid selle juures on oluline roll ka töötajal. Nimelt on töötaja oma töö parim asjatundja – st töötaja saab anda tööandjale infot selle kohta, mis tema töös konkreetselt stressi tekitab.
Kui töötajal on tööstress tekkinud ja ta tunneb, et tema töövõime on langenud, siis on samuti oluline suhelda tööandjaga. Töötaja saab tööandjaga rääkida läbi tekkinud probleemid ja leppida kokku lahendused. Tööandja ja töötaja saavad omavahel kokku leppida, kuidas näiteks ajutiselt töötaja töökoormust vähendada või tööst puhkust võimaldada, et töötaja saaks taastuda. Seega soovitame Teil pöörduda murega tööandja poole, et leida koostöös sobiv lahendus. Tööandjal on võimalus vajadusel tööd ümber korraldada või lubada muutusi puhkuste ajakavas.
Stressiga tegelemiseks võib olla vajalik ka spetsialisti abi. Abi saavad pakkuda näiteks perearst, psühholoog, psühhiaater või terapeudid. Kindlasti saavad toeks olla perekond, sõbrad ja kolleegid. Kuna tugevas stressis inimene võib näha maailma negatiivselt nn moonutatud kujul, siis on tähtis, et teda ümbritsevad inimesed oleksid positiivsed ja aitaksid koos muredest üle saada. Ka tööandjal on võimalus pakkuda töötajatele spetsialistide abil psühholoogilist nõustamist ja tuge. Tööandja ei ole selleks küll kohustatud, kuid see on hea võimalus tööstressi ennetamiseks ja tööstressiga seotud probleemide vähendamiseks.
Kui tööstressi allikaks on töösuhetest tulenevad probleemid, on töötajal võimalik pöörduda Tööinspektsiooni juristide poole – anname vastuseid töölepingut, töö- ja puhkeaega ning puhkust puudutavatele küsimustele. Tööandjate teadlikkuse tõstmiseks pakub Tööinspektsioon tööandjatele tasuta töökeskkonna konsultatsiooni, sh konsultatsiooni tööstressi ennetamise ja vähendamise teemal. Lisaks leiab kasulikke matarjale tööstressi ja psühhosostsiaalsete ohutegurite teemal Tööelu portaalist.
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Eesti Päevaleht
Ettevõtted on hakanud ka puhkuste asendajaid julgemalt väljast värbama, see lisab ajutisi töökohti.
Mais otsis Circle K Eesti Statoili Tallinna teenindusjaamadesse ligi sadat suveabilist. Pealinna kandis töökäsi teeninduses ja kaubanduses napib. Seetõttu suunati tööpakkumine kaugemale: tule suveks tööle ning saad tasuta majutuse ja sõidukompensatsiooni.
Kokkuvõttes tuli ettevõttele parasjagu nii palju avaldusi, et oli võimalik töötajaid valida, nentis Circle K Eesti personalidirektor Maarika Lember. Kusjuures ainult veidi üle 10% värvatud hooajatöötajaid on kaugemalt, ülejäänud tulid ikka Tallinnast ja selle lähiümbrusest.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Eleen Änilane, Kasulik.ee reporter
Kasulik.ee
Kasulikule kirjutas lugeja, kes tegeleb hetkel aktiivselt tööotsingutega ning soovis teada, millised on tema õigused seoses ületunnitasude ja proovipäevade tasustamisega.
"Otsin praegu tööd ja vaatan läbi palju tööpakkumisi portaalides ja ajalehtedes. Leidsin Tartu Ekspressist kuulutuse, et hotell vajab toateenijat ja administraatorit. Olen 50+ vanuses ja arvasin, et toateenindaja töö sobiks, seega helistasin ja mind kutsuti järgmisel päeval Tartu lähistel asuva hotelli töövestlusele," kirjutab lugeja.
Töövestlust pidas hotelli omanik, kes rääkis, et toateenijad töötavad keskmiselt 6 tundi päevas ja umbes 120 tundi kuus.
"Kuna arvasin, et võib ka osalise tööajaga töötada, siis küsisin veel täpsustavaid küsimusi," räägib lugeja. Palga kohta uurides näitas hotelli omanik tööotsijale kaustikut, kuhu administraator toateenijate töötunnid kirja paneb, ja näitas ka töögraafikut sama kuu kohta, kust oli näha, et sel kuul töötasid kaks toateenijat 126 tundi ja üks ca 80 tundi.
"Küsisin, et kui on vaja töötada üle 120 tunni, kas siis saab ülejäänud tundide eest ületunnitasu, kui tööleping on sõlmitud kolmveerand kohale." Selle peale vastas juhataja, et mingeid ületunde ei ole, kuna see jääb alla täiskoha koormuse. Lisaks sellele ütles hotelli omanik väidetavalt, et tööotsija peaks tööd proovima tulema mitmeks päevaks ning ilma tasuta. Väidetavalt keeldus omanik ka igasugusest kirjalikust lepingust.
Suheldes antud hotelli omanikuga, ütles ta Kasulikule, et tegemist on miskommunikatsiooniga ning välja pakutud proovipäev ei ole tegelikult proovipäev, kuna tegemist on "tööülesannetega tutvumise", mitte n-ö päris tööga. "Selgitasin [tööotsijale], et ületunde ei saa toateenijana töötajal tekkida, sest kella 14-ks peaksid olema numbritoad uute klientide vastuvõtuks korras. Kui aga kvartaalses arvestuses peaks tekkima ületunde (seni ei ole tekkinud), siis muidugi läheb see tasustamisele," kommenteeris omanik.
Kasulikule vihje saatnud lugeja soovib teada, kas tal on õigus nõuda proovipäevade eest lepinguga raha ning kuidas reguleerib seadus ületundide puhul tasu sel juhul, kui tööaeg jääb alla täistööaja tundide arvu. Palusime seadusandluse selgitamiseks abi tööinspektsiooni juristilt.
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep:
"Enne töölepingu sõlmimist peavad tööandja ja töötaja läbirääkimisi töölepingu tingimuste osas. Kui mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe on saavutatud, siis sõlmitakse kirjalik tööleping. Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lõikele 2 sõlmitakse tööleping kirjalikult. Kui mõlemaid osapooli rahuldavaid töötingimusi ei suudeta kokku leppida, siis tasub läbi mõelda, kas soovitakse asuda tööle kui tingimused ei ole vastuvõetavad.
Kui töötaja asub tööle ilma kirjalikku töölepingut sõlmimata, siis ei muuda see töösuhte olemasolu kehtetuks. Sellisel juhul on tegemist suulise töölepinguga, kuid vaidluste korral on kokkuleppeid oluliselt keerulisem tõendada kui kirjaliku töölepingu korral. Lisaks on töötajal õigus igal ajal töösuhte kestel nõuda kirjalikku töölepingut ning tööandja on kohustatud selle andma kahe nädala jooksul alates nõude saamisest (TLS § 5 lõige 3).
Kui töötaja asub tööle, siis üldjuhul rakendatakse 4-kuu pikkust katseaega, mille jooksul tööandja saab hinnata töötaja sobivust vastavale ametikohale (TLS § 6 lõige 1). Proovipäevade tegemist töölepingu seadus ette ei näe. Lisaks kui töötaja asub tööle ja täidab tööülesandeid (ka juhul kui tööle asumine toimub nn proovipäeva nime all), siis makstakse selle eest tasu (TLS § 1 lõige 1).
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida osalises tööajas, nt 0,75 töökoormuses. Sellises juhul arvutatakse normtundide arv igal kuul eraldi vastavalt tööpäevade arvule (nt aprillikuu normtundide arv 0,75 koormusega töötajal oli 126h, maikuus 132h). Kui töötaja töötab üle kokkulepitud tööaja, siis seda loetakse ületunnitööks. Ületunnitöö tehakse ainult kokkuleppe olemasolul (TLS § 44 lõige 1) ja see hüvitatakse tasustatud vaba aja või 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lõiked 6 ja 7). Ületunnitöö selgub arvestusperioodi lõpus. Enamasti on arvestusperiood 1-kuu pikkune, kuid summaarse tööajaga töötava töötajaga on võimalik kokku leppida kuni 4- kuu pikkuses arvestusperioodis.
Seega juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud osalises tööajas, siis osalist tööaega ületav tööaeg arvestusperioodi lõpus loetakse ületunnitööks, mis tuleb hüvitada seaduses sätestatud korras."
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: „Kas töötaja peab ise endale asendaja otsima, kui haigestub või läheb puhkusele? Kas asendaja peab alati saama asendustasu ja kas tasu on rahaline? Kui asendaja tuleb palgata väljastpoolt, siis millise lepingu peab temaga sõlmima ja kas temast tuleb teada anda ka töötajate registrisse?”
Asendamise kord on avaliku teenistuse seadusega sätestatud ainult ametnikele, töölepingu alusel töötavate inimeste puhul seadus otsesõnu asendamise korda ei määra. Niisiis tuleks enne kaastöötaja asendamist tööandjaga täpselt kokku leppida, mida (töölepingus ettenähtule) lisaks teha tuleb, kui kaua ja millise tasu eest. Nagu on töötasu alati rahaline, on ka asendamise eest lisatasu alati rahaline.
Vahel on ameti-, töö- vms juhendis määratud, kes töötajat vajaduse korral asendab ja keda peab tema asendama. Näiteks võivad raamatupidajad üksteist puhkuse ajal asendada (n-ö katta). Sel juhul peab asendustöö jääma põhitööks kokkulepitud tööülesannete ja tööaja piiresse ning lisatasu siis tavaliselt ei maksta.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Sotsiaalministeerium rõhutab, et ühelgi tööandjal pole õigust töötajale keelata puhkepauside tegemist või liikuva iseloomuga töö puhul aegajalt istumist.
Ükski reegel ei näe ette ega saagi ette näha detailset seismise, istumise, kõndimise korraldust sundasenditega töökohtadel, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier ministeeriumi ajaveebis.
Klienditeenindaja töös esinevad füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama klienditeenindaja töö töötajale võimalikult sobivaks.
Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama klienditeenindaja kehalisi, soolisi ja ealisi iseärasusi, samuti väsimist tööpäeva jooksul. Kuna tegemist on füüsilise töökoormusega ja pikaajalises sundasendis töötamisega, peab töötajale võimaldama tööpäeva või vahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
Eraldi tuleb arvestada raseda terviseriskidega, muuhulgas füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavate sundasendite või –liigutustega (pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo jm). Rasedale peab tööandja võimaldama lamamisvõimaluse kasutamise.
Nii tuleb klienditeenindajale luua töökeskkond, kus töötaja saab parajalt seista, aeg-ajalt istuda, kõndida ja puhata. Oluline on vahelduvus ja pidevatest sundasenditest ning -liigutustest hoidumine, paindlik vaheaegade kasutamine.
Keegi ei pane pahaks müügisaalis seisutoolile nõjatuvat teenindajat, kes on vajadusel valmis meid koheselt abistama. Küll häiriks meid tusane ja ükskõikne seisev teenindaja, kes ei pane tähele saalis viibivat abivajajat klienti.
Vaata ka nõuandeid Tööelu portaalis, küsimuste korral võib võtta ühendust tööinspektsiooniga infotelefonil 640 6000 või kirjutada juristile .
Lehekülg 884 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee