Üksikasjad

Avaldatud: 03 juuni 2016

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Birgit Podelsky, reporter

Tunnistust sellest, et palgalõhe saab alguse juba lapsepõlvest, annab värske Briti uuring, kust selgub, et vanemad andsid eelmise aasta lõikes poistele 13 protsenti rohkem nädala taskuraha kui tüdrukutele.

Halifaxi igaaastane taskuraha uuring vaatles 1200 last ja 575 vanemat, vahendab BBC. Uuringu tulemusel selgus, et poisid vanuses 8-15 said nädalas keskmiselt 6,93 naela taskuraha, samas kui tüdrukud said samas ajavahemikus kulutamiseks 6,16 naela.

Sugugi mitte üllatavalt selgus, et 40 protsenti lastest arvas, et saavad liiga vähe taskuraha. Giles Martin, Halifax Savings juht tõdes, et nädalase taskuraha määr on tõusnud viimase üheksa aasta kõrgeimale tasemele.

«On tõenäoline, et paari aastaga jõuame taas peadpööritava 8,37 naelase määrani, mida nähti viimati 2005 aastal ja on seni olnud meie uuringu ajaloo kõrgeim tulemus.»

Halifax on uuringut läbi viinud aastast 1987.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2016

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Maaleht

Meie noor sugulane läks ühe ettevõtja juurde tööle. Nüüd ta väidab, et tööandja on tema andmed kandnud küll töötajate registrisse, samas tema eest sotsiaalmaksu ei maksa ja ta ei saa näiteks haiguse korral haiguslehte võtta.

Palun selgitage, mida peab töötaja sel juhul ette võtma, kelle poole pöörduma, kui tema eest ei maksta sotsmaksu? Mõnikord tööandjad ka vassivad, väidavad, et maksavad kõik sotsiaal- ja ravikindlustuse, aga tegelikult ei maksa.

Edasi lugemiseks telli Maaleht

Oled juba lugeja? Logi sisse

Üksikasjad

Avaldatud: 03 juuni 2016

• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
• Õhtuleht

Meelis Paavel, Töötukassa juhatuse esimees

Töövõimereform, Eesti lähiaastate üks suurematest muutustest, jõuab 1. juulil järgmise olulise verstapostini: töötukassa hakkab uutel alustel hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust. Uus, põhjalikum ja õiglasem hindamine annab meile palju rohkem vajalikku teavet, et leida inimesele jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö.

Töövõimereform, Eesti lähiaastate üks suurematest muutustest, jõuab 1. juulil järgmise olulise verstapostini: töötukassa hakkab uutel alustel hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust. Uus, põhjalikum ja õiglasem hindamine annab meile palju rohkem vajalikku teavet, et leida inimesele jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö. Mulle teeb tõsiselt rõõmu, et juba praegu on erivajadusega inimesed töötukassa üles leidnud ning nõustamise ja teenuste abil on paljud säilitanud võimaluse jätkata senisel töökohal või leidnud uue töö.

Töövõimereformi ettevalmistamisele tagasi mõeldes meenuvad mulle kõigepealt inimesed, kellega koostöös me seda tegime. Oleme palju väärtuslikku aega veetnud koos erivajadusega inimeste, tööandjate, erinevate teenusepakkujate, sotsiaaltöötajate ja paljude teistega, et kuulata, arutada ja mõista. Et leida parimad lahendused. Oleme vähenenud töövõimega inimesi silmas pidades läbi mõelnud ja uuendanud töötukassa nõustamissüsteemi, loonud tihedad kontaktid tööandjatega, leidnud avalikul hankel töövõime hindajad ja teenuste osutajad. Oleme ise palju õppinud ja julgen kinnitada, et oleme valmis. Valmis ka selleks, et kui mõni lahendus ei tööta, tuleb meil leida uus ja parem. Seda jällegi koostöös kõigi asjaosalistega.

Eesti erivajadustega inimesed väärivad paremaid võimalusi õppimiseks ja töötamiseks. Oma esimese ülesandena näeme erivajadustega inimeste motiveerimist, et tõsta nende enesehinnangut, mis vahel on põhjendamatult madal. Töövõimereform toob paljudele suure elumuutuse ja oluline on, et inimene ise oleks aktiivne ja muutuseks valmis. Samavõrd tähtis on ühiskondlik tugivõrgustik: sageli vajab erivajadusega inimene teenuseid nii töötukassalt, omavalitsuselt kui ka sotsiaalkindlustusametilt. Vajalik on toetav tervishoiu- ja haridussüsteem. Kindlasti ei saa unustada tööandjate rolli reformi õnnestumises, sest just nemad loovad töökohti.

Töövõimereformi ei tehta aasta ega kahega. Anname inimestele aega uue olukorraga harjuda. Ka praegu on arvestatav osa töövõimekaotusega inimestest aktiivsed töötades, õppides, vabatahtlikuna. Ühiskonnas aktiivselt kaasalöömine on inimesele loomuomane, töötaminegi on ennekõike võimalus, mitte tüütu kohustus.

Erivajadustega inimestega suheldes olen mõistnud, et enamasti nad ei soovi, et neisse suhtutaks kui teistsugustesse. Just suhtumise muutumine on töövõimereformi kõige olulisem ülesanne. Meie usume, et see muutus on võimalik.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2016

• Postimees
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

Merike Teder, reporter

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna saatis viimasele kooskõlastusringile eelnõu, mille alusel hakatakse järgmisest aastast maksma üksi elavatele pensionäridele ühekordset toetust.

Eelnõu järgi hakkab üksinda elavate pensionäride toetuse süsteem tööle 2017. aasta 1. jaanuarist ja riigieelarves on selleks ette nähtud 10 miljonit eurot. Toetust hakatakse maksma kord aastas oktoobrikuus ja selle suurus on 115 eurot.

Tsahkna sõnul puudutab see 97 000 Eesti pensionäri, kes elavad üksinda. «See on väike leevendus nendele, kelle kulud on, eriti üksi elades, kindlasti suuremad,» põhjendas minister.

Toetust saab pensionär, kes on vähemalt 1. aprillist kuni 30. septembrini elanud üksi ja kelle netopension ehk pension, millest on maha arvutatud tulumaks, on alla 402 euro kuus.

See, kas pensionär elab üksinda, tehakse kindlaks rahvastikuregistri andmete alusel. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja selgitas, et elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse pärast uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel.

Toetust taotlema ei pea, vaid selle otsustab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist ja teavitab sellest isikut näiteks e-posti teel.

Pensionäritoetuse saamiseks peab pensionär olema jooksva kalendriaasta 1. aprillil vanaduspensionieas. Kui pensionär jõuab vanaduspensionikka hiljem, siis sel kalendriaastal tal pensionäritoetusele õigust ei ole, vaid see õigus tekib uuel kalendriaastal.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine isik töötab või ei tööta, samuti ei arvestata isikule makstavaid muid sotsiaaltoetusi või muid tulusid, näiteks üüritulu. Töise tulu mittearvestamine on seotud sellega, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sh osalise koormusega.

Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 40,1 protsenti vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt kõrgem ning uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 73,7 protsendini. Enamasti on üksi elavate vanaduspensioni saajate sissetulek kuus vahemikus 301–400 eurot.