Üksikasjad

Avaldatud: 31 mai 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Raamatute „Kuidas võita maailma parim töökoht” ja „Karjääri keerdtrepp” autor ning aastaid CV Online’is töötanud Tiina Saar on töövestluste teemal muu hulgas kirjutanud:

„Meie praktikas on igasuguseid intervjuusid nähtud. Viimase aja markantsemad näited on need, kus tullakse kohale koos oma abikaasaga. Siis on enamasti naine see, kes mehega kutsumata kaasa tuleb. Mõni on käinud ka koeraga. Sage on seegi, et kandidaadid on intervjuul vaiksed, ise midagi ei küsi ja jäävad oma vastustes üld- või napisõnaliseks. Samas on nagu kõigega nõus. Lõpuks ütlevad nad siiski tööpakkumisest ära ja jääbki selgusetuks, miks see kohe intervjuul ei võinud välja tulla. Segadust tekitab tööandjatele seegi, kui tööintervjuule hoolimata kokkuleppest ei ilmuta. Sellised tööotsijad kantakse nn musta nimekirja ja neil on hiljem raske töökohti vahetada.”

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 mai 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• RMP

KÜSIMUS:

31. detsembril 2011. a aeguvad töötajal 15 päeva 2010. aasta eest saada olevat puhkust. Seoses välislähetuses viibimisega ei ole töötajal võimalik seda puhkust ära puhata kuni 23. detsembrini 2011. Detsembri lõpuni jõuab töötaja küll 5 päeva 2010. aasta puhkust ära kasutada, aga kuidas jääb ülejäänud 2010. aasta puhkuseosaga (10p)?

Kas selleks, et need puhkusepäevad ei aeguks, võib töötaja kasutada oma 2010. aasta eest saada olevat puhkust alates 23.12.2011 kuni 10.01.2012? Kas sellest piisab, et töötaja jõuab puhkuseavalduse esitada 31. detsembrini 2011?

VASTUS:

2010. aasta eest saada olev puhkus aegub 31.12.2011. a. Seega saab seda puhkust kasutada veel käesoleva aasta jooksul. See tähendab, et kogu puhkus peab olema välja võetud 2011. aastal ehk selliselt ei saa, et näiteks üks nädal puhkusest jääb 2011. aasta sisse ning ülejäänu jookseb 2012. aastasse.

Kas poolte kokkuleppel ei või selle puhkuse kasutamist 2012. aastasse jätta?

Ei või. Selline kokkulepe on töötajale ebasoodsam.

Töölepingu seadus eeldab, et töötaja kasutab igal aastal ära oma väljatöötatud põhipuhkuse ega kogu kasutamata puhkust reservi. Kuna tööleping on oma olemuselt eraõiguslik leping, siis on tööandja ja töötaja vabad kokku leppima neile sobivates töötingimustes eeldusel, et täidetakse töölepingu seaduses kehtestatud piiranguid.

Puhkuse aegumine on reguleeritud avalikes huvides töötaja tervise kaitse eesmärgil. Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku erinevalt töölepingu seaduse § 68 lõikest 6, siis selline kokkulepe ei ole oma olemuselt töötaja jaoks soodsam kokkulepe.

Tulenevalt seaduse eesmärgist ei ole tööandjal iseseisvalt võimalik otsustada väljatöötatud põhipuhkuse aegumatuses või aegumise pikenemises, samuti puudub tööandjal ja töötajal võimalus selliseks kokkuleppeks.

Allikas: Tööinspektsioon

Üksikasjad

Avaldatud: 31 mai 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron, Agne Narusk

Mida vastate, kui võimalik tööandja uurib, kas teid peab ülal mees või rikas isa?

Tööintervjuudel käinud inimesed teavad rääkida vestlustest, mis kiskusid nii kiiva, et tahtmine kiiresti põgeneda ületas töö leidmise soovi mitu korda.

Mõned lood kokku kogutud kimbust (rääkijate palvel jäävad nimed vaid toimetuse teada).

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 mai 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Suvine koolivaheaeg on peagi algamas ja kindlasti soovivad paljud noored tööle minna ning endale taskuraha teenida. Seega tasub tööandjatel ja lapsevanematel oma teadmisi värskendada alaealiste tööga seonduvast. Alljärgnevalt kokkuvõte töötamisest töölepingu alusel erinevate vanuserühmade kaupa.

7–12-aastane alaealine võib töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Tal on lubatud teha kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal. Põllumajanduslikus ettevõttes tehtav töö (rohimine, kastmine) nimetatud tegevusalade hulka ei kuulu. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut. Vajadusel tuleb kaasata lastekaitsetöötaja, kui tööinspektoril tekib kahtlus lapse enda soovis töötada.

13–14-aastane või koolikohustuslik laps (põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni) võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (marjade ja puuviljade korjamine, kaupade riiulitele asetamine, toitlustuses, majutuses tehtavad abitööd). Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.

15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine võib töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul on töökohustused lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut 16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane võib töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.

Töölepinguseaduse § 7 lõikes 2 on loetletud töö iseloomust tulenevad piirangud, mis kehtivad kõikide alaealiste suhtes olenemata koolikohustusest ja vanusest. Tööinspektorile esitatavas taotluses peavad kajastuma andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta. Tööinspektor hindab taotluse saamisel, kas alaealine soovib ja tohib nimetatud tööd teha ning kas töötamine on kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega.

Alaealised ei tohi töötada kella 20 ja 6 vahelisel ajal, välja arvatud täiskasvanu järelevalve all teha loomingulist tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal. Töölepinguga töötades peab töötasu olema vähemalt vabariigi valitsuse poolt kehtestatud alammäär, mis on 1,73 eurot tunnis või 278,02 eurot kuus.
Kehtiva töölepinguseaduse kohaselt on iga töösuhte alguses seadusest tulenevalt neljakuuline katseaeg, erisusi ei ole siin ka alaealiste töö osas. Kui aga lepingu tähtaeg on alla 8 kuu, ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.

Alaealiste põhipuhkuse pikkus on 35 kalendripäeva aastas, s.o 2,9 päeva iga töötatud kuu kohta, sellest 7 kalendripäeva hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest. Puhkuse arvutamise reeglite kohaselt 15 ja enam töötatud kalendripäeva loetakse täiskuuks. Näiteks kui alaealine töötab suvel 13.06. kuni 29.07., s.o 1 kuu ja 19 päeva, siis tal on töölepingu lõppemisel õigus saada kasutamata puhkuse kompensatsiooni 5,8 päeva eest.

Koolikohustuslikul alaealisel on õigus nõuda põhipuhkust koolivaheajal. Lapsevanem ei või anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Koolivaheajal töötamise piirangule vastukaaluks on lubatud töötada koolikohustuslikel alaealistel ka väljaspool vaheaegu ehk koolikohustuse täitmise ajal. Alaealise tööaeg ei tohi aga olla vahetult enne koolipäeva algust ja muidugi ei tohi töötamine takistada hariduse omandamist ning sotsiaalset arengut.
Tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 52 on tööandjal kohustus teavitada alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.

Ülle Mustkivi
Lääne inspektsioon