Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
••Töötan graafiku alusel – kolm päeva tööl ja kolm vaba – ja ülemus nõuab puhkusele minemist puhkepäevadel. Kas alla 7-aastase lapsega saaksin ise puhkuseaega valida?
Põhipuhkuse hulka lähevad ka graafikujärgsed puhkepäevad, sest seda puhkust antakse kalendripäevades – seega on ülemuse jutt õige.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Töötan koristajana ühes tootmisettevõttes. Minu tööleping on sõlmitud osalise tööajaga, kaks tundi päevas, kümme tundi nädalas.
Kuna teatud riigipühade eel lühendatakse teiste meie ettevõtte töötajate tööpäeva kolme tunni võrra, siis kuidas see minu lühikest (2-tunnist) tööpäeva puudutab? Kas minu jaoks on siis tegemist vaba päevaga?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Teatavasti sätestab töölepingu seaduse (TLS) § 53 töötajate tööaja lühendamise kolme tunni võrra uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval.
Töölepingu seaduse § 53, mis näeb ette tööaja lühendamise enne teatud riigipühi, kehtib nii täis kui osalise tööajaga töötajatele. Seaduse nimetatud sätte eesmärk on tagada töötajatele eelkõige lühem tööaeg vahetult riiklikule pühale eelneval päeval. Olukorras, kus Teie, kui osalise tööajaga töötaja tööpäev kestab vaid kaks tundi, kuulub tööaeg lühendamisele kahe tunni võrra ehk sisuliselt on Teie jaoks tegemist tõepoolest vaba päevaga. Kui tööandja siiski soovib Teid sellel (riiklikule pühale eelneval) päeval tööle rakendada, oleks põhimõtteliselt tegemist ületunnitööga, milleks on tööandjal vaja töötaja (Teie) nõusolekut.
- Üksikasjad
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu tuletas meelde, et lapse suvise töökoha puhul peab arvestama tööseaduses toodud alaealise töötamise reeglitega ning maksudega, mida ka lapse palgalt tasuda tuleb.
Teabekeskuse aastataguse uuringu järgi on iseseisva töö kogemus olemas vaid 19 protsendil Eesti 16-19-aastastest noortest. «Samas on noored, kes suvevaheajal tööl käinud, võrreldes teiste noortega hoolikamad oma raha hoidmisel ja kogumisel ning iseseisvamad rahaga seotud otsustes,» tõi Suitsu välja kooliaegse töökasvatuse kasulikke külgi.
«Lapsele suveks töökohta otsides tuleb aga teada, et mitte kõik tööd ei ole alaealistele seadusega lubatud. Nii ei tohi näiteks alla 12-aastane laps teha raha eest põllutööd, ehkki omal aiamaal porgandeid rohida või marju korjata ei keela muidugi keegi,» lisas ta.
«Lapsele sobivate ülesannete keerukuse ja kestvuse eesmärgiks pole aga mitte kius vaid vajadus tagada lapse ohutus ja kaitsta tema tervist, mille eest vastutavad nii tööandja kui ka lapsevanem, seega pole tegu sobimatute nõuetega,» nentis Suitsu.
Kui laps läheb tööle töölepinguga, peab ta saama vähemalt miinimumpalka, mis tänavu on 1,73 eurot tunnis või 278,02 eurot kuus. Näiteks kui laps töötab poole koormusega, siis peab palk olema vähemalt 139.01 eurot kuus.
Eraldi reeglid kehtivad ka selle kohta, kuidas rakendatakse katseaega lühiajalise töötamise korral. «Kui töölepingu tähtaeg on lühem kui kaheksa kuud, ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Leping ise aga ei tohi omakorda olla pikem kui pool koolivaheajast,» tutvustas Suitsu reegleid.
Nii tööst kui töötaja teenetest loobumisest tuleb katseajal teatada kirjalikult 15 kalendripäevase etteteatamisega. Ka laste puhul kehtib säte, mille kohaselt saab töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine – see tähendab, et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele.
«Tark on teada ka seda, et noor töötaja ei pea ülesütlemist põhjendama, kuid tööandja peab töötaja teenetest loobumisel andma kirjaliku selgituse,» tõi Suitsu välja veel ühe nüansi ning lisas, et kui lepingu pool, kes töölepingu katseajal üles ütleb, ei järgi etteteatamistähtaega, võib teine pool temalt nõuda hüvitist ette teatamata jäänud aja ulatuses.
Neto- ja brutopalk
Tööd alustav alaealine peaks tegema vahet ka bruto- ja netopalgal. «Tööandja räägib sageli brutopalgast, noor aga mõtleb netosummades. Nii võib töötasu kättesaamisel tekkida arusaamatusi,» märkis Suitsu. Lapse pangakontole laekuvalt summalt on tööandja juba arvanud maha maksud, mis on töötaja kohustuseks ning need maksuametile tasunud.
Maksuvaba tulu on Eestis hetkel 144 eurot kuus ja selleks, et sellelt rahalt maksu maha ei arvataks, peab töötaja tegema tööandjale vastava avalduse. Kui teenitud raha ületab selle summa, tuleb ülejäänult tasuda tulumaksu. Lisaks peab tööandja kinni ka töötuskindlustusmakse, mis on 2,8 protsenti palgast. Kohustusliku kogumispensioni makse üks protsent peetakse kinni juhul, kui noor sai töötamisele eelnenud aastal 18 või on vanem kui 18-aastane.
Riik lisab sellele summale pensionifondi kaks protsenti. Tavapärane skeem ehk kaks protsenti endalt pluss neli protsenti riigilt taastub 2012. aastast. Kui noorel täitus 18 eluaastat samal aastal, kui tööle minnakse, selle suve teenistusest kogumispensioni makset ei arvestata.
Tuludeklaratsioon
«Lapse teenistust on oluline silmas pidada ka siis, kui läheb iga-aastaseks tuludeklaratsiooni esitamiseks. Esimene asi, mida paljud ei tea, on see, et ka alaealise teenitud töötasu tuleb deklareerida, kui summa ületab 144 eurot aastas. Kui noor on aasta jooksul teeninud alla 12-kordse maksuvaba miinimumi ehk 1728 euro, on õigus kogu makstud tulumaks tagasi saada. Nii saab suvel tehtud töö eest väikese lisaraha veel ka varakevadel,» märkis Suitsu ja lisas, et paljudele on teadmata ka tõsiasi, et noor peab deklaratsiooni esitama ise ning vanematega koos ühisdeklaratsiooni teha ei saa.
Noor saab oma tuludeklaratsiooni esitada e-maksuametis interneti vahendusel ID-kaardi või pangakoodide abiga. Juhul kui deklaratsioon esitatakse paberil, peab alla 18-aastase noore deklaratsiooni allkirjastama lapsevanem või hooldaja.
Lapsevanemal või eestkostjal on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1728 eurot aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta. «See on siinkohal tähtis seetõttu, et vanem peab lapse teenitud raha oma tuludeklaratsiooni mahaarvamiste osas lapse täiendava maksuvaba tulu juures ära näitama ja seda ka siis, kui see on alla maksuvaba tulu 144 euro,» selgitas Suitsu. «Lapse teenitu võrra, kus on arvestatud tema maksusoodustust, on lapsevanema kasutada olev maksusoodustus väiksem,» lisas ta.
Lapse teenitud raha osas soovitab Suitsu juba enne tööle asumist koos noorega paika panna, milleks raha kasutatakse: «Lastele tuleks juba maast madalast selgitada raha kogumise olulisust suuremate eesmärkide tarbeks. Vanem võiks lapsega kokku leppida, et näiteks pool teenitud rahast pannakse tallele mõne suurema ostu või hobi tarbeks. Et laps kogumise mõistlikkusest paremini aru saaks, võiks temaga koos arvutada näiteks seda, kui palju maksaks soovitud jalgratas, arvuti või muu kallim ese järelmaksuga ostes võrreldes sellega, kui palju kulub ise kogudes ning kui kaua selleks aega kuluks.»
Lapse motivatsiooni toetamiseks on hea nipp näiteks lisada mingi kogumisperioodi järel puudujääv osa eelarvesse ise – aga seda juhul, kui laps suvel tööd teeb, usinalt säästab ja kokku lepitud eesmärgid täidab.
7–12-aastane alaealine võib tööd teha 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Tal on lubatud teha kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal. Põllumajanduslikus ettevõttes tehtav töö (rohimine, kastmine) nimetatud tegevusalade hulka ei kuulu. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut. Vajadusel tuleb kaasata elukohajärgne lastekaitsetöötaja, kui tööinspektoril tekib kahtlus lapse soovis tööd teha.
13–14-aastane või koolikohustuslik laps (põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni) võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.
15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine võib tööd teha 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul on töökohustused lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.
16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane võib töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.
Toimetas: Eger Ninn
- Üksikasjad
Küsimus: Töötaja esitas otsuse, kus on märgitud, et töötaja on osaliselt töövõimetu ( 80 %). Töövõimetuse tekkimise aeg 06.06.2011, kestus 06.06.2011.-30.06.2012
Töötaja taotleb, et tööandja lõpetaks temaga töölepingu TLS § 88 (1) 1) alusel - töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu, et saaks siis töötuskindlustushüvitist.
Kas tööandjal on õigus selle otsuse alusel tööleping lõpetada? Töötaja on ju vaid 80 % töövõimetu, st osaliselt ja see otsus on väljastatud alles 06.06.2011.
Kas tööandja hakkab alates sellest otsuse kuupäevast lugema töötaja terviseseisundit, mis ei võimalda töötajal tööülesandseid täita nelja kuu jooksul?
Vastus: Töölepingu lõpetamine sõltub sellest, kas töötaja reaalselt saab oma tööd teha või mitte. Kui töötajal on kindlaks määratud töövõime kaotus 80% ulatuses, siis ilmselt paljusid töid ta ei saa teha, kuid samas võib konkreetne töö talle sobida ning tal olla võimekus selle töö tegemiseks.
Töövõime kaotuse protsent ei ole automaatselt tööandja poolt töölepingu lõpetamise aluseks. Neljakuuline periood omab tähtsust siis, kui töötaja ei ole pikka aega suutnud täita tööülesandeid, eelkõige ajutise töövõimetuse puhul, kuid see ei ole ainus võimalik alus töölepingu lõpetamiseks töötaja tervise tõttu ega ole omaette eesmärk oodata nelja kuu täitumist. TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töölepingu lõpetamise initsiatiiv peab tulema tööandjalt, mitte töötajalt.
Töötajal on võimalik terviseseisundi pärast töölepingut lõpetada TLS § 91 lg 3 alusel. Kui töölepingu ütleb üles tööandja, peab ta vajadusel suutma tõendada, et töötaja ei olnud võimeline tervise tõttu oma tööd tegema.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Küsimus: Töötajal on katseaeg, mis kestab veel 1 kuu, aga on näha, et ta ei saa konkreetse ametiga hakkama. Tööleping on vormistatud määramata ajaks. Nüüd tahame talle anda veel võimaluse ennast näidata teise ameti peal, aga teeme talle tähtajalise töölepingu. Kas seadus lubab ja kuidas seda näidada töölepingu lisas?
Vastus: Töölepingut ei saa vormistada tähtajalisena vaid eesmärgil kontrollida töötaja sobivust tööle. Seda eesmärki täidab katseaeg.
Kui töötajale soovitakse anda võimalus proovida muid tööülesandeid, siis tuleb teha töölepingu muudatus tööülesannete ja vajadusel ka muude tingimuste osas. Siiski ei kaasne töölepingu muudatusega katseaja uuesti algamine.
Seega peaks tööandja veenduma allesjäänud katseaja jooksul, kas töötaja sobib nendeks ülesanneteks. Hiljem on siiski võimalik töötaja mittesobivuse korral tööle lõpetada töölepingut TLS § 88 lg 1 p 2 alusel.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
Lehekülg 1268 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee