Üksikasjad

Avaldatud: 08 august 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Tööandja on koostanud küll puhkuste ajakava ja on nõus, et töötaja kasutab puhkust graafikus toodud ajal, kuid keeldub puhkuserahade väljamaksmisest põhjendades seda raha nappusega.

Kas töötajal on seda teades õigus puhkusele jääda ja kuidas kohustada tööandjat täitma töölepinguseaduses ette nähtud kohustust maksta puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkust?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Puhkuste ajakava on pooltele siduv seni, kuni seda pole muudetud kas poolte kokkuleppel või kui selle muutmine on tingitud tööandja poolt töökorralduse hädavajadusest, mida ei olnud võimalik ette näha, või on töötajal õigus põhipuhkust edasi lükata, katkestada või enneaegselt lõpetada tema isikust tuleneval olulisel põhjusel.

Seega jääb töötaja puhkusegraafikus ette nähtud ajal puhkusele ja puhkusetasu tuleks välja maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

Kui tööandja ei täida seadusest tulenevat kohustust õigeaegselt on töötajal puhkusetasu kui rahalise kohustuse maksmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist VÕS-s sätestatud tingimustel ja korras. Võimaluse korral tuleks töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendada töötaja ja tööandja kokkuleppel, mis ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse.

Individuaalseid töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon ja kohus. Pöördumisel tuleb arvestada, et töövaidluskomisjonis ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 10 000 eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuli 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Töötaja on töölt puudunud juba kaks nädalat, ega ole vastanud ka meie kirjale, milles hoiatasime teda, et kui ta tööle ei ilmu, ütleme talle töölepingu üles.

Korduvatele helistamistele töötaja ei reageeri. Nüüd sai mõõt täis ja otsustasime töötajale töölepingu üles öelda. Kas me saame seda teha tagasiulatuvalt, ehk märkides ülesütlemisavalduses töösuhte lõpetamise päevaks töötaja esimese töölt puudumise päeva, nii nagu seda varasemalt oleme teinud?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Tagasiulatuvalt, ehk taandkuupäevaga töölepingu lõpetamine oli varem tõepoolest võimalik. Nimelt, enne 01. juulit 2009, kui töölepingu alusel töötavatele isikutele kehtisid töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) sätted. TDVS § 12 lõike 3 kohaselt sai lugeda omavoliliselt töölt puuduva töötaja tööleping lõpetatuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus.

Alates 01. juulist 2009 aga eelnimetatud seadus (koos TDVS § 12 sätestatuga) töölepinguliste töötajate osas ei kehti.

Uus, nüüd küll juba üle kahe aasta kehtiv töölepingu seadus aga töölepingu tagasiulatuvalt lõpetamist ei sätesta. Seega, tagasiulatuva kuupäevaga ülalnimetatud töötaja töölepingut lõpetada ei saa. Töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitist sellisele töötajale aga omavoliliselt puudutud aja eest maksma ei pea.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2011

• Eesti Töötukassa
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

1. augustil Euroopa Liidu poolt kaasrahastatava koolituskaardi piirmäära tõstmine seniselt 959 eurolt 2500 eurole suurendab töötu valikuvabadust ning muudab töölesaamiseks vajalike koolituste pakkumise veelgi paindlikumaks ja kiiremaks.

„Koolituse võimaldamise esimene tingimus on, et see oleks põhjendatud ning aitaks inimese tööle saamisele kaasa,“ selgitas Eesti Töötukassa tööturukoolituse teenuse juht Karin Andre. „Kui töötukassa konsultandiga on koolitusvajadus kokku lepitud, saab töötu valida koolituse töötukassa poolt kinnitatud koolitajate pakutavate kursuste hulgast,“ rääkis ta.

Karin Andre lisas, et kõik töölesaamiseks vajaminevad koolitused ei mahu 2500 euro sisse. Kui sobiv koolitus on kallim kui 2500 eurot, on töötul võimalik koolitajale piirmäära ületav osa ise tasuda. „Kui töötu ei soovi või ei saa piirmäära ületavat osa ise tasuda või koolituskaardiga sobivat koolitust ei leia, saame tellida vajaliku koolituse hanke korras mõnelt Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusloaga koolitajalt,“ selgitas Andre.

Lisainfot raamprogrammi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013" koolituskaardi ja Eesti Töötukassa poolt kinnitatud koolituste pakkujate kohta töötukassa kodulehelt http://tinyurl.com/3c4l5ny.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 juuli 2011

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Elame sellises paigas, kus on teatavad murepunktid, mis meid aastast-aastasse samal ajal kimbutama kipuvad. Talvel räägitakse kuhjuvate lumehunnikute koristamisele kuluvast rahast ja libedusest, kevadel jälle lume sulamisega tekkivast uputusohust. Suvi algab aruteluga tänavaaukude üle ning, mida aeg edasi, seda aktuaalsemaks muutub ka rääkimine kuumusest.

Kuigi valdav osa inimesi planeerivad suurema osa oma puhkusest suvekuudele, leidub ka neid, kes kõige palavamate ilmadega endiselt tööpostil peavad olema.

Seadus ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesande täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Tööruumides lubatavat temperatuuri ei ole õigusaktidega määratletud, mis tähendab, et iga töökohta tuleb hinnata eraldi tulenevalt konkreetse töö eripäradest.

Olukorras, kus töötaja tunneb, et tingimused töö tegemiseks on ebasobivad, tuleb tal pöörduda tööandja poole, kes peab võimalusel arvestama töötaja tehtud kaebuste ja ettepanekutega. Töötaja ja tööandja peavad tegema koostööd selleks, et töökeskkond oleks ohutu.

Kuumad ilmad korduvad aastast aastasse. Seega tasuks tööandjal ettevõttes kuumuse leevendamiseks kaaluda pikemaajaliste ja efektiivsemate lahenduste kasutamist nagu näiteks jahutussüsteemide paigaldamist tööruumidesse. Kindlasti tuleks pingutada selle nimel, et töötajatel oleks võimalik kuumuse korral teha sagedasi lühiajalisi puhkepause puhkeruumis, kus on värske ja jahe õhk ning võimalus tarbida kvaliteetset joogivett.

Välistingimustes kuumusega töötamine


Seadus ei piira ka välistingimustes töötegemist ülemääraste kuumakraadidega, vaid lubab tööandjal lähtuda mõistlikkuse ja inimlikkuse printsiipidest. Üheks abinõuks kõrge temperatuuri käes töötavate inimeste tervisekahjustuste vältimiseks on kindlustada töötajad piisava koguse külma ja kvaliteetse joogiveega. Lisaks on kuumakraadide puhul võimalik tööandjal ümber korraldada ka töötamise aeg. Näiteks alustada teetöödega varajastel hommikutundidel, et kasutada efektiivselt seda aega, kui päikesekiirgus on madalam ning pidada pikem paus sel ajal, kui kiirgus on oma haripunktis. Seejuures tuleb tööandjal loomulikult teavitada ümberkorraldustest ka töötajaid ning arvestada töötajate põhjendatud vastuväidetega.

Ilmastikust tingitud erakorraliste töötingimuste tekkimist nagu liiga kuum või külm temperatuur ei ole võimalik inimestel ära hoida. Küll aga on inimeste võimuses võtta kasutusele mitmesuguseid abivahendeid nii külma kui ka liigse kuuma leevendamiseks. Oluline on lähtuda inimlikkuse ja mõistlikkuse printsiipidest ning püüda keeruliste olukordade leevendamiseks parimal võimalikul moel koostööd teha.