Artiklid
- Üksikasjad
Töövaidluskomisjoni esimehe Helen Tonkson-Koidu sõnul ei ole lapsepuhkuselt naasnud Kristi juhtum kahjuks ainulaadne, vaid üha enam üritavad tööandjad inimestest lihtsalt, ka seadust rikkudes vabaneda.
«Mõeldakse ilmselt, et kui ongi seadusevastane, teeme kiiresti ära, äkki töötaja ei vaidlusta ja kui vaidlustab, siis tuleb üldjuhul maksta maksimaalselt kolme kuu tasu hüvitiseks,» ütles viienda töövaidluskomisjoni esinaine.
Seda võimaldab Tonkson-Koidu sõnul uus töölepinguseadus, mis ei näe ebaseaduslikuks tunnistatud töölepingu lõpetamise korral ette inimese tööle ennistamist. «Neid vaidlusi tuleb vaikselt järjest juurde, sest üha enam tööandjaid on selle muudatuse avastanud ja kasutama hakanud,» lisas ta.
Ametiühingu usaldusisiku puhul näeb seadus ette tööle ennistamist, kuid üks telekommunikatsioonifirma suutis lahti saada isegi kolmest usaldusisikust. «Nendega lõpetati leping rikkumise tõttu. Rikkumise võib aga tööandja hea tahtmise korral peaaegu alati leida,» lausus Tonkson-Koit.
«Ülesütlemisi on igasuguseid: mõnikord saadab tööandja töötajale SMS-sõnumi või helistab: sul pole vaja homme tööle tulla!» tõi komisjoni juht näiteks. «Iga töölepingu erakorraline ülesütlemine peab olema esitatud kirjalikult ja põhjendustega – selline SMS seda kindlasti pole.»
Tonkson-Koit tõdes, et lihtsamaid inimesi, kes juriidikast suurt ei tea, on lihtne eksitada. Eelkõige nende jaoks töötab tööinspektsiooni juures tasuta juristi telefon – 640 6000. Juunis helistati ja küsiti sealt nõu rohkem kui 5100 korral ja mais oli see arv isegi üle 6200.
Töövaidluskomisjoni töömaht on viimasel kahel aastal jälle veidi vähenenud – masu tippaja 2009. aastaga võrreldes ligi poole võrra.
Töövaidluskomisjonis nähakse tööandjate väga küünilist suhtumist. Ühes 1200 töötajaga firmas jäi inimene raskelt haigeks ja kui ta tööle naasis, pidanuks teda arsti nõudel kuuks ajaks kergemale tööle viima.
«Selle asemel ütles tööandja kohe lepingu üles, väites, et kergemat tööd pakkuda pole,» rääkis Tonkson-Koit. «Samas oli samal töötajal saamata 36 päeva puhkust ja teda võinukski puhkusele saata ja hiljem oleks ta naasnud senisele tööle, aga tööandja isegi ei kaalunud seda võimalust – erakordselt küüniline suhtumine.»
Töölepingu poolte nõusolekul lubati varem osalistel komisjoniruumist väljuda, et konsulteerimiseks telefonikõne teha, kuid nüüd on see lõpetatud. Seda pärast juhtumit, kui tööandja esindaja võimalust kurjalt kasutas: helistas oma kontorisse ning lasi puuduolevad ja töötajale kahjulikud dokumendid ilmselgelt tagantjärele vormistada ja faksiga töövaidluskomisjoni saata.
Tonkson-Koidu sõnul ei ole komisjonil võimalust allkirjastatud dokumentide õiguspärasust kontrollida. Paraku kaotas töötaja vaidluse ja loobus edasi kohtusse minemast, kus uurimine oleks ka dokumendi võltsimise tuvastada võinud.
Sugugi kõik tööandjad pole lausa pahatahtlikud, vaid teevad vigu pigem teadmatusest. «Seda tuleb väiksemate ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ette,» lausus komisjoni esinaine.
- Üksikasjad
Millised on töötaja õigused töölepingu lõpetamisel või jätkamisel, kui ettevõte läheb uue omaniku valdusesse?
Lugeja küsib: Tööandja teavitas, et kavatseb ettevõtte maha müüa ja me saame endale uue tööandja. Tundes uut juhatuse liiget olen juba praegu veendunud, et meie koostööst midagi välja ei tule. Kas saan ise otsustada, kas soovin töölepingu üleminekut või töösuhte lõpetamist senise tööandja poolt?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei sea töölepingute üleminekut sõltuvusse töötaja nõusolekust või soovist. TLS § 112 lg.3 sätestab tööandjale (nii senisele kui uuele) keelu lõpetada tööleping ettevõtte ülemineku tõttu. Direktiivi 2001/23/EÜ artikli 4 lg.1 kohaselt on lubatud selline lepingu lõpetamine majanduslikel, tehnilistel ja organisatsioonilistel põhjustel kui see toob kaasa muudatused tööjõus.
Töötajate olukorda mõjutavate muudatuste osas tuleb nii uuel kui endisel tööandjal kohtuda ja konsulteerida usaldusisiku või tema puudumisel töötajatega, et kavandatavates meetmetes kokkuleppele jõuda (TLS § 113 lg.2). Ka töötaja ei saa töölepingut erakorraliselt üles öelda vaid ettevõte ülemineku tõttu, sest selline töölepingu lõpetamise alus TLS-s puudub. Kui töötajale mingil põhjusel ei sobi töölepingu üleminek on võimalik kasutada TLS § 85 lõikes 1 sätestatud võimalust tööleping korraliselt üles öelda mis ei too kaasa töölepingu lõpetamise hüvitist.
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordset küsijat huvitas, kas tööandja saadetud e-kiri annab piisava õiguse lükata puhkusetasu maksmine seaduses ettenähtud ajast edasi.
Küsimus
Tööandja saatis enne puhkust personalilisti e-kirja, milles teavitas, et puhkusetasu makstakse välja puhkusele järgneval palgapäeval ja töötajad, kes soovivad saada puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, peavad kirjutama avalduse. Kas sellist sellise sisuga e-kirjaga üldist teavitamist saab lugeda kokkuleppeks iga konkreetse töötajaga, mida eeldab seadus?
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal
Töölepingu seaduse kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. See tähendab, et kokku võib leppida puhkusetasu maksmises hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
Teie poolt kirjeldatud tööandja e-kirja saab lugeda teavitamiseks või ettepanekuks, millest ei piisa kokkuleppeks. Kokkulepe on mitmepoolne tehing, mille saavutamiseks on vajalik lisaks tööandja tahteavaldusele ka töötaja tahteavaldus ehk nõustumus.
Seega rikub tööandja ühepoolselt puhkusetasu maksmise päeva edasi lükates seadust. Töötajal on õigus tööandjalt nõuda viivist iga viivitatud päeva eest. Viivise suurus on 8% aastas summalt.
Toimetas: Tarbija24
- Üksikasjad
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri käskkirjaga tõstetakse koolituskaardi piirmäära 959 eurolt 2500 eurole. Muudatus võimaldab veelgi kiirendada ja paindlikumaks muuta töötutele töölesaamiseks vajalike koolituste leidmist.
"Hanke korras koolituste tellimine võtab paratamatult rohkem aega ega võimalda pakkuda individuaalsetest vajadustest lähtuvat koolitust nii paljudele töötutele, nagu oleks vaja," ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. "Tänu muudatusele saab Töötukassa edaspidi koolituskaardiga pakkuda enesetäiendusvõimalusi ka näiteks kiirabitehniku, pagar-kondiitri, personalijuhi ja paljude teiste valdkondade esindajatele."
2009. aastal kehtestati koolituskaardi piirmääraks 959 eurot ning kaarti sai kasutada ainult tööalasel täiendkoolitusel. 2011. aastast laienesid koolituskaardi võimalused – seda on võimalik kasutada nii tööalaseks täiend- kui ümberõppeks.
Tööalaseks koolituseks on ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine või täiendamine ning ettevõtluskoolitused. Koolituskaardi alusel ei pakuta üldjuhtimise alaseid, üldisi sotsiaalseid oskusi või isikuomadusi arendavaid koolitusi.
Koolituskaardiga võib töötu, kes vajab töölesaamiseks teadmiste-oskuste omandamist või täiendamist, valida ise talle sobiva koolituse Töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavate kursuste hulgast. Kvalifitseeritud koolitajate nimekirja leiab Töötukassa kodulehelt http://www.tootukassa.ee/index.php?id=13015#koolituse_pakkujad.
Raamprogrammi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013" muudatus jõustub 1. augustil 2011.
Diana Lorents
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
51 83 531
- Üksikasjad
Kas paaripäevane palgamaksmisega hilinemine annab töötajale õiguse öelda päevapealt üles töölepingu ning nõuda kompensatsiooni?
Küsimus: töötaja esitas erakorralise ülesütlemisavalduse päevapealt lahkumisega, kuna töötasu maksmine hilines mitme päeva võrra. Lisaks nõuab ta hüvitiseks 3 kuu töötasu. Palgapäev langes pühapäevale, kuid raha sai töötajale üle kantud alles teisipäeva õhtul. Tegemist oli esmakordse viivitusega. Ütlesin töötajale, et ei ole sellel alusel töölepingu lõpetamisega nõus ja palusin järgmine päev tööle tulla, mida ta aga ei teinud. Paari päeva pärast saatsin ise talle ülesütlemisavalduse töökohustuste rikkumise tõttu, tema aga pöördus töövaidluskomisjoni. Mis ma valesti tegin?
Vastus: töötaja võib töölepingu tõepoolest mõjuvatel põhjustel erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel, viidates tööandjapoolse kohustuse olulisele rikkumisele. Kuna aga viidatud säte annab tööandja rikkumiste kohta vaid näidisloetelu, on nõutav, et töötaja oma ülesütlemisavalduses tooks välja need konkreetsed rikkumised, milles ta tööandjat süüdistab, sest midagi väites peab suutma seda ka tõendada. Tööandjal on siis võimalik nende kaalukust hinnata, sest põhjus, mis töötajale tundub oluline, ei pruugi seda olla tööandja arvates.
Tööandjapoolse kohustuse rikkumise korral on võtmesõnaks "oluline", antud juhul oluline viivitamine töötasu maksmisega. Alatasa küsitakse, kui pikk on oluline viivitamine. Mingit numbrit öelda ei saa, see sõltub kaasnevatest asjaoludest, eelkõige töötajale kahju tekkimisest. Kui oma laenude teenindamiseks on igakuiseks maksetähtajaks valitud palgapäev, võib juba paaripäevane viivitus kaasa tuua pangapoolse sanktsiooni rakendamise.
Otsene kahju võib tekkida viiviste maksmises kommunaalmaksete tasumisega hilinemisel. Või kui ei ole võimalik ettenähtud ravimeid õigeaegselt välja osta ja see viib töötaja terviseseisundi märgatavale halvenemisele. Või olukord, kus tööandja mingi osa kokkulepitud tasust töötajale küll iga kuu üle kannab, kuid võlgnevus kogu saadaoleva palga osas ja omakorda ka töötaja võlad aina kasvavad.
Üldjuhul loetakse paarikuulist palgaviivitust juba olulisi probleeme tekitavaks, kuid iga vaidluse korral hinnatakse asjaolusid ning tõendeid kogumis ja otsustatakse, kas on tegemist tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega või mitte.
Ülesütlemisavaldus on ühe lepingupoole tahteavaldus tööleping lõpetada, teise poole nõusolekut selleks vaja ei ole.
Tööleping lõppes kuupäeval, mille töötaja oma avaldusse kirjutas ning see, et tööandja talle teatas mittenõustumisest ning käskis edasi tööl käia, ei oma juriidilist tähendust. Töölepingu lõppemisega muutusid kõik nõuded – töötasu, hüvitised – sissenõutavaks. Tööandjapoolne töösuhte ülesütlemine mõni päev hiljem on aga tühine, sest juba lõppenud lepingut ei saa teist korda lõpetada.
Kui tööandja leidis, et mõnepäevane palga maksmisega viivitamine ei ole küllalt mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja hüvitise nõudmiseks, oleks tulnud pöörduda töövaidlusorganisse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Sel juhul saaks ta taotleda, et töösuhe loetakse lõppenuks korralise ülesütlemisena, millest töötaja oleks pidanud tööandjat teavitama 30 kalendripäeva ette. Kuna töötaja aga lahkus päevapealt, võib tööandja TLS § 100 lg 5 alusel nõuda, et töötajalt mõistetakse hüvitiseks välja tasu vähem ette teatatud aja eest.
Neenu Pavel
Lõuna inspekstsiooni jurist
Lehekülg 1264 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee