Üksikasjad

Avaldatud: 08 veebruar 2011

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Alates tänasest, 8. veebruarist kuni 10. veebruarini saavad kliendid e-maksuametis/e-tollis vaadata Maksu- ja Tolliametile teadaolevaid andmeid oma kulude ja tulude kohta, mis kantakse eeltäidetud tuludeklaratsioonile. Andmeid saab vaadata e-maksuameti/e-tolli rubriigis 2010. aasta tuludeklaratsiooni MTA andmed.

Selleks, et tulude deklareerimine läheks lihtsalt ja kiirelt, soovitab Maksu- ja Tolliamet esitatud andmeid eelnevalt kontrollida. Juhul, kui e-maksuameti/e-tolli infolehel andmed puuduvad või need erinevad kliendile teadaolevatest, palume pöörduda väljamakse tegija või kulu saaja poole palvega puuduvad andmed maksuhaldurile elektrooniliselt esitada või esitatud andmed parandada.

Kui tööandjad, koolitusasutused või teised asutused ei saa andmeid elektrooniliselt esitada või neid parandada, tuleb andmed tuludeklaratsioonil ise parandada. Niisugusel juhul palub amet kulu tegemist tõendavad dokumendid esitada paberil ja siis ei saa enammakstud tulumaksu tagasi viie tööpäeva jooksul.

Laenuintresside andmeid saab oma eeltäidetud tuludeklaratsiooni jaoks edastada elektrooniliselt läbi internetipankade. Palume intresside andmed edastada kindlasti enne tuludeklaratsiooni täitmist. Täiendavat infot intresside kohta saab klient oma pangast.

2010. aastal võetud eluasemelaenude puhul kontrollib maksuhaldur laenuintresside õiget deklareerimist ja laenu sihtotstarbelist kasutamist, et tagada õige deklareerimine kohe esimesel aastal. Sellest tulenevalt ei saa eelmisel aastal eluasemelaenu võtnud inimesed enammakstud tulumaksu viie tööpäevaga tagasi. Palume klientidel pärast tuludeklaratsiooni esitamist jälgida informatsiooni e-maksuametis/e-tollis tulude deklareerimise infoleheküljel.

E-maksuametis/e-tollis saab tuludeklaratsiooni esitada alates 15. veebruarist.
Eeldatava suure deklareerijate hulga tõttu võib e-maksuamet/e-toll olla esimestel päevadel ülekoormatud. Amet palub klientidelt mõistvat suhtumist ja võimalusel esitada deklaratsioon mõni päev hiljem.

Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab MTA kodulehelt: www.emta.ee/tuludeklareerimine, ameti teeninduskohtadest ning infotelefonidele (1811 - deklareerimise kohta käivad küsimused; 8800811 - info füüsiliste isikute maksustamise kohta; 8800815 - abi elektroonilisel deklareerimisel) helistades.
Infotelefonid töötavad esmaspäevast neljapäevani kl 8.30-16.30 ja reedeti 8.30-15.30.

Anne Osvet
avalike suhete juht

Üksikasjad

Avaldatud: 04 veebruar 2011

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Kogumispensionide seaduse §-i 6 kohaselt laieneb kohustusliku kogumispensioni süsteem ainult Eesti residentidele.

Esineb aga juhtumeid, kus mingil põhjusel mõned Eestis töötavad mitteresidendid liituvad kohustuslike pensionifondidega, ja pensionikeskuse kodulehele www.pensionikeskus.ee ilmuvad andmed selle kohta, et nad on kogumispensioni kohustatud isikud.

Maksuhaldur juhib tööandjate tähelepanu sellele, et vaatamata liitumisele pensionifondiga, ei kuulu maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 deklareeritav mitteresidendi töötasu maksustamisele kohustusliku kogumispensioni maksega.

Tuletame meelde, et residendi mõiste on sätestatud tulumaksuseaduse §-s 6 ning alates aastast 2011 on füüsiline isik kohustatud teavitama maksuhaldurit residentsuse tekkimisest või muutumisest (tulumaksuseaduse § 6 lg 6) rahandusministri kehtestatud vormil.

Maksuarvestuse õigsuse huvides soovitame tööandjatele informeerida sellest oma mitteresidendist töötajaid.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 veebruar 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Elan ja töötan maal, järgmise nädala kolmapäevaks on mul linnas kinni pandud aeg notari juurde üheks kinnisvaratehinguks. Notar puhkepäevadel vastu ei võta ja tehinguga on kiire. Kui läksin tööandjaga linna, notarile minekust rääkima, ütles ta, et võta puhkuse arvelt vaba päev ja käi ära. Kas nii peabki või on mul ka mingi muu, parem võimalus?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Puhkuse arvelt vaba päeva küsimine või tasustamata (palgata) puhkuse päevas kokku leppimine on töölepingu poolte omavahelise kokkuleppe küsimus.

Töölepingu seadus (TLS) annab aga töötajale siinkohal veel ühe võimaluse. Nimelt, TLS § 42 tulenevalt on töötajal õigus nõuda vaba aega seaduses (TLS § 38) ettenähtud tingimustel. TLS § 38 kohaselt peab aga tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

Ehk siis lahtiseletatult, ülalnimetatud seaduse kahe sätte koosmõjust tuleneb, et töötajal on õigus teatud, tema isikuga seonduvatel või mõnedel muudel olulistel juhtudel, töölt ära küsides tööajast korda ajada teatud olulised isiklikud asjad ning tööandja maksab sellise töölt puudutud aja eest veel keskmist töötasu.

Millistel juhtudel võiks töötaja nimetatud paragrahvide alusel töölt ära küsida? Seadus sellele otsest vastust ei anna ning vastav kohtupraktika veel puudub. Oluline on, et töötaja poolt töölt ära käimiseks küsitud põhjus oleks mõistlik, niisamuti kui selleks käiguks planeeritud aeg. TLS eelnõu seletuskirjas tuuakse näitena järgmised põhjused: töötaja käib tööajast notariaalset tehingut sõlmimas, arsti vastuvõtul, lähedase matusel vms. Oluline on, et töötaja ei kuritarvitaks taolist seadusega tagatud võimalust ning et tööandja leiaks võimaluse töötaja põhjendatud soovile vastu tulla, ehk et töölepingu pooled käituksid teineteise suhtes mõistlikult.

Lisaks taolistele põhjendatud töölt ära küsimistele esinevad tegelikkuses ka olukorrad, kus töötaja, temast endast sõltumatutel põhjustel (veeavarii kodus, vigastatud perekonnaliikme arsti juurde toimetamine, võtme murdumisel lukuabi ootamine jms), on sunnitud töölt lühiajaliselt ära jääma. Ka nendel juhtudel, peaksid töölepingu pooled tuginema ülalnimetatud TLS paragrahvidele, ehk siis sellise sunnitud töölt puudumise aja eest tuleks tööandjal maksta töötajale keskmist töötasu, milline on arvutatud vastava Vabariigi Valitsuse määrusega (RT I 2009, 31, 193) kehtestatud korras.

Seega on töötajal notari juurde minekuks ka selline võimalus, kus töötaja avaldab oma põhjendatud soovi tööandjale, kes seda mõistlikult arvestades lubab töötajal vajalikul ajal töölt ära käia ning maksab talle selle ära oldud aja eest keskmist töötasu. Hilisemate arusaamatuste vältimiseks on soovitatav taoline kokkulepe sõlmida kirjalikult, ehk siis vastava põhjendatud kirjaliku avalduse esitamisega töötaja poolt ning selle viseerimisega tööandja poolt. Tööandja seisukohast vaadatuna oleks mõistlik, kui taolised (TLS §-dest 38 ja 42 tulenevad) olukorrad oleks lahti kirjutatud ettevõtte töökorralduse reeglites (endistes töösisekorra eeskirjades).

Üksikasjad

Avaldatud: 03 veebruar 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab varem välja võtmata jäänud puhkusepäevade kasutamist.

Küsimus

Asusin tööle 15.03.2010 ja praeguse seisuga olen ära kasutanud 14 puhkusepäeva. Nüüd peame tegema selle aasta puhkuseplaani (28 puhkusepäeva). Kas aastast 2010 kasutamata puhkusepäevi enam kasutada ei saa? Tööandja väitel on mul kõik eelmise aasta puhkusepäevad ära kasutatud, kuigi minu arvutuste kohaselt see nii ei ole.

Vastab tööinspektor-jurist Ann Tiitson

Töölepingu seaduse kohaselt aegub põhipuhkuse nõue aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

2010 aasta eest oli teil õigus saada puhkust perioodi 15 märts – 31 detsember eest, see on kümme kuud. Kuna iga kuu annab 2,33 puhkusepäeva, siis 2010 aasta puhkus oli teil 23 päeva.

Nii on teil eelmisest aastast saamata 9 päeva puhkust ja need puhkusepäevad aeguvad järgmise aasta alguses.

Toimetas: Tarbija24