Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla,
jurist
•• Meie firmas on summeeritud tööaeg, arvestust peetakse nelja kuu kaupa. Töötajad saavad tunnitasu ning neile makstakse iga kuu täpselt nende tundide eest, mis nad on töötanud. Nelja kuu möödudes makstakse ületunnitegijatele ka ületunnitasu. Küsimus aga on töötajates, kel nelja kuuga tuleb töötunde vähem, kui norm seda ette näeb. Lihtsalt graafik oli selline, töötajad ise pole üldse süüdi. Kas neile tuleb maksta ka nende tundide eest, mis jäid n-ö puudu ehk mis nad oleksid muidu täis töötanud?
Töölepinguseaduse (TLS) § 28 järgi on tööandja kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ja tagada tööaeg. Kui tööandja ei ole töövõimelisele ja tööks valmis olevale töötajale tööd andnud, tuleb tal TLS § 35 alusel maksta töötajale keskmist töötasu. Seega on neil töötajatel, kel summeerimisperioodi lõpuks tekivad nn alatunnid, õigus nõuda ettenähtud töötundidest puudu jääva osa eest keskmist töötasu ehk nn juurdemakset. Soovitan küsijal juba enne arvestusperioodi algust esitada tööandjale taotlus koostada töögraafikud nii, et töö tegemine kogu ettenähtud tööajaks oleks võimalik. Või siis teha puudujäävate tundide eest juurdemakse.
•• Töötan asendusõpetajana lasteaias-algkoolis. Minu tööaeg on 7.30–18 ehk 10,5 tundi. Teen kõike seda, mida kvalifitseeritud rühmaõpetajalt nõutakse, kuid töötasuks saan kuni 50% kolleegide põhipalgast. Asi on omavalitsuse määruses, selle § 6 ütleb: „Äraoleva teenistuja või töötaja asendamine asutuse siseselt (ka täitmata ametikoha puhul) toimub vallavanema või asutuse juhataja käskkirja alusel. Tasu asendamise eest, kui seda ei kompenseerita vaba aja andmisega, arvestatakse kuni 50% ulatuses asendatava töötasust vastavas ajaühikus.“ On see seaduslik?
Kahjuks on küsimus pisut arusaamatu. Kui küsija näiteks rühmaõpetajana samas asutuses töötades asendab oma töö kõrvalt ja oma tööaja piires puuduvat õpetajat, siis on 50-protsendine lisatasu täiesti õige, sest ei saa eeldada, et inimene oleks suuteline täitma täies mahus kahte töökohta – sellisel juhul tuleks ju üks neist koondada. Tõenäoliselt tuleb küsijal kolleegi asendamise tõttu teha ületunde, mis tekivad nii vabadel päevadel töötamise kui ka pikemate tööpäevade tõttu. Ka ületunnid kuuluvad hüvitamisele vallavolikogu osundatud määruse alusel. 100% ettenähtud töötasust tuleb aga maksta inimesele, kes on tööle võetud tähtajalise töölepinguga ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks.
- Üksikasjad
Janika Rõõmus, Lääne inspektsiooni töötervishoiu tööinspektor
Meie igapäevases töös võib tekkida ootamatuid olukordi, kus töökaaslasega või tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu.
Esmaabi eesmärk on tagada elusignaalide olemasolu kiirabi tulekuni. Selleks on hädavajalik osata anda kannatanule võimalike ohtlike tagajärgede ennetamiseks esmast abi.
Selleks, et saaksime ja oskaksime seda teha, on tähtis, et töökohas oleks vastavate oskustega ja koolituse saanud töötajad, kes suudavad kiirelt ja rahulikult tegutseda. Abi puudumine võib kannatanu seisundit halvendada või viia surmani. Kõige olulisem on aga esmaseks abistamiseks esmaabivahendite komplekt.
Esmaabiandja
Esmaabi andmiseks peab tööandja määrama vastutavad töötajad ja korraldama neile ettevõtte kulul väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates nende määramisest. Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava. Täiendõpe toimub iga kolme aasta järel ja selle minimaalseks kestuseks on 6 tundi.
Mitme allüksuse või vahetusega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja.
Esmaabivahendite kapp
Esmaabikapi või kaasaskantava esmaabivahendite komplekti asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud. Asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, olema kõigile töötajatele kättesaadav. Esmaabivahendid ei tohi olla luku taga!
Info väljapanek
Kõigile nähtaval kohal peab olema:
1. Juhendmaterjal esmaabi andmise viisidest (plakatid, brošüürid jm näitlikud materjalid).
2. Telefoninumber 112 abi kutsumiseks.
3. Andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.
Töötajate juhendamine
Töötajate esmajuhendamisel töötamiskohas tutvustada töötajale:
1. Hädaabitelefoni ja esmaabivahendite asukohta.
2. Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid.
3. Abivahendeid, mida tööõnnetuse korral kasutada.
4. Kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
Esmaabivahendid
Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksustes on välja toodud sotsiaalministeeriumi 13.12.1999 määruses nr 82 "Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine".
Esmaabiandja ülesanded
Esmaabiandja täidab järgmisi ülesandeid:
1. Annab esmaabi tööõnnetuse või tervisekahjustuse korral.
2. Jälgib esmaabivahendite vastavust kehtestatud nõuetele ning vajadusel täiendab nende kogust või uuendab sisu.
3. Kontrollib esmaabikapi sisu ja esmaabivahendite kehtivusaega (seda tuleb teha vastavalt vajadusele ja vähemalt üks kord kuus).
4. Korraldab kiirabi kutsumise, kui esmaabi andmisega ei ole võimalik probleemi lahendada.
- Üksikasjad
Pensionäri tulumaksuvaba tulu 2011. aastal on maksimaalselt 336 eurot kuus.
Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Järelikult see osa pensionist, mis ületab192 eurot kuus, kuulub tulumaksustamisele.
Samal ajal on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus lisaks ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus.
Seega pensionär võib saada maksuvabalt kokku kuni 336 eurot kuus.
Üldise maksuvaba tulu arvesse võtmiseks peab mittetöötav pensionär esitama avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Avalduses (blankett on saadaval ka www.ensib.ee) peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvestamist. Allkirjastatud avalduse võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia.
NB! Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.
Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa arvestamist töötasult või pensionist ja esitama avalduse vastavalt tööandjale või pensioniametile. Mõlemas kohas seda teha ei saa.
Näiteks:
a) kui töötav pensionär on esitanud avalduse tulumaksu vabastamise kohta tööandjale, siis üldist tulumaksuvaba tulu arvestabki palga maksmisel tööandja. Kui samal ajal tema pensioni suurus on näiteks 288 eurot, siis 192 eurot sellest on maksuvaba ja 96 eurolt peetakse kinni tulumaksu 21%;
b) kui töötav pensionär esitab kõnealuse avalduse pensioniametile, siis on tulumaksuvaba kuni 336 euro suurune pension ning tulumaks peetakse kinni tööandja juures kogu töötasult.
- Üksikasjad
Alates täna õhtust on inimestel olnud võimalik oma eelmise aasta tulusid e-maksuameti kaudu deklareerida.
Esitatud deklaratsioonide põhjal hakatakse tagasimakseid tegema 28. veebruaril ning viimane võimalus deklaratsiooni esitada on 31. märtsil. Tuludeklaratsiooni saab esitada kas elektroonilisel vormil e-maksuametis/e-tollis või pabervormil.
E-maksuametis/e-tollis saavad tuludeklaratsiooni oma internetipanga kaudu esitada kõik SEB Panga, Swedbanki, Sampo Panga, Nordea Panga, Krediidipanga, Marfin Pank Eesti ning Handelsbankeni kliendid, kellel on sõlmitud e-maksuameti/e-tolli kasutamise leping.
Leping sõlmitakse elektrooniliselt internetipangas.
ID-kaardi ja mobiil-ID abil ning maksu- ja tollikeskuse teeninduskohas autentimise lepingu sõlmimisel saadud kasutajatunnuse ja paroolidega saab e-maksuametisse/e-tolli siseneda maksu- ja tolliameti kodulehekülje kaudu.
2010. aasta tulumaksumäär oli 21 protsenti. Füüsilise isiku maksuvaba tulu 2010. aastal oli 27 000 krooni.
Toimetas: Raul Sulbi
- Üksikasjad
Viimasel ajal on tööinspektsioonil tulnud tegelda juhtumitega, kus asutustes on nõutud tööotsijalt enne otsustamist proovipäevade tegemist, kuid kasutatud inimest lihtsalt ära.
Tööinspektsiooni juristi Elina Soometsa sõnul alustavad tööandjad pahatihti juttu mitmeti mõistetava fraasiga: «Eks me vaata, kuidas hakkab minema.» Tagajärg võib olla see, et inimene on päevade kaupa usinalt ametis, arvates, et prooviaeg tähendab algusest peale töölepingut ning talle makstakse palka.
«Ent siis jõuab temani nagu muuseas teade, et kahjuks ei sobi ta sellele kohale. Tasu mõistagi ei maksta,» kirjeldab Soomets.
«Kahjuks on mõni ettevõtja leidnud selles tasuta tööjõu võimaluse: puud saavad laotud, äriruumid puhtaks, kaup müüdud, majal uued aknaraamid paika... Petetud inimene jääb loodetud töö ja tasuta ning saab peale selle ka psühholoogilise löögi,» loetleb ta.
Kaval personali valiku meetod
Pole haruldane, et inimene lepibki tasuta proovipäevaga ega julge tingimusi täpsustada, kuid Elina Soomets näeb selles hoopis tööandja käitumisülesannet, mis paneb kandideerija proovile.
«Töötaja ei päri ega räägi tingimusi läbi, vaid kuuletub pimesi. Mõni tööandja otsibki endale sellist inimest,» kirjeldas ta ning lisas, et pikemat perspektiivi silmas pidades tahetakse siiski leida «mängureegleid» hindav asjalik töötaja.
«Läbirääkimistel tingimuste vastu huvi ilmutamine võib viidata sellele, et töösuhte kestel esindab inimene samamoodi asutuse huve. Tööotsijal võimaldab tingimuste pakkumise viis otsustada, kas ta soovib endale sellist tööandjat,» andis jurist nõu.
Seadus proovipäevi ette ei näe
Arusaamatuste ennetamiseks kirjeldab Elina Soomets asja õiguslikku poolt.
Üldnõue on, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Teisalt arvatakse see sõlmituks tööle asumisega: kui inimene teeb teisele tööd, mida võib sõltuvalt asjaoludest oodata üksnes tasu eest, eeldatakse automaatselt lepingut. Suulise kokkuleppe tingimusi on vajaduse korral raske tõendada.
«Kui töötaja ja tööandja vahel puudub palgakokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, peetakse palgaks samasuguse töö eest samasugustel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu,» kirjeldas Soomets.
Ta lisas, et kui kokkuleppele ei jõuta, selgitab töövaidlusorgan selle välja konkreetseid asjaolusid hinnates. «Aluseks on võetud samal alal tegutsevate ettevõtete töötasu statistika, samas ettevõttes samasuguse töö tegijate palk ja muid asjaolusid.»
Töölepingu seadus pakub järeleproovimise vajadusele lahenduse, seades vaikimisi neljakuulise katseaja. See algab tööleasumise päeval. «Eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad nõutavale tasemele. Inimene hindab samal ajal, kas pakutav töö, tingimused, õhkkond ja muud tegurid talle sobivad,» selgitas Elina Soomets.
Selle aja jooksul võivad pooled lepingu üles öelda, teatades sellest 15 kalendripäeva ette. Tööandja peab põhjendama, milles ebarahuldav tulemus seisnes, töötaja lahkumise otsust põhjendama ei pea.
Tõestama peab tööandja
Kui tööandja väidab ametisse asunud inimesele mingil ajal, et töölepingu asemel on tegu hoopis tasuta proovipäeva, käsunduslepingu või töövõtulepinguga, peab ta suutma seda tõendada. Eraõiguslikke lepinguid, mille puhul ei ole tegu töölepinguga, reguleerib võlaõigusseadus.
«Kehtiva õiguse järgi ei saa tekkida olukorda, et pole võimalik määratleda, missugusel õiguslikul alusel inimesed ettevõttes tööd teevad. Ei saa aktsepteerida tööandja väiteid, nagu ei teaks ta, mis alusel keegi tema juures töötab,» rääkis Elina Soomets.
Talle meenub juhtum, mille puhul tööandja väitis järelevalvet tegevale ametnikule, et pole varem näinudki kahte inimest, kes äriühingu platsil koos teistega rasket füüsilist tööd tegid. «Küllap tulid proovitööle,» oli äriühingu esindaja seisukoht.
Töölepinguga inimesel on juristi sõnul õigus nõuda kokkulepitud tingimusi, sealhulgas palka. «Tööandja jagab talle selgeid korraldusi, juhendab teda ohutuse alal ning annab vajaduse korral töösuhet iseloomustavaid andmeid ja selgitusi. Vaidluse puhul lasub palga maksmise tõendamise kohustus tööandjal,» rääkis Soomets. «Sellest võime järeldada, et töö pakkujal peaks olema huvi läbi rääkida, millise suhtega on tegu ning mis tingimustel tööd tegema asutakse.»
Kui proovipäev, siis...
Kui pooltel on tõepoolest tahe lühikest aega töölepingut sõlmimata tööd proovida, on mõistlik täpselt kokku leppida tingimustes. Proovipäevale ei tohi kuluda rohkem aega, kui on vaja kõige üldisemaks tingimustega tutvumiseks ja oskuste kontrollimiseks. Mõistlikuks võib pidada paari tundi või keerukama ameti puhul paari päeva.
Ka proovipäevaks peab inimene olema ette valmistatud ja seaduses ettenähtud korras tööohutuse alal juhendatud. Kõrvalt vaadanud ja korraks käed külge pannud tööotsija ei pruugi tasu küsida, aga kui inimene loob mis tahes lepingu raames teisele lisaväärtust, on selle eest tasu nõudmine põhjendatud.
Lepingu olemuse üle tekkinud vaidluse korral otsustab töövaidluskomisjon või kohus, kas töölepingulise suhte tunnustamise, saamata töötasu ja muud nõuded on põhjendatud. Töövaidluskomisjoni avalduse koostamise soovitused leiate aadressil www.ti.ee.
Erinevad proovipäevad
Tööinspektsiooni juristi Elina Soometsa sõnul tuleb eristada tavakeeles kasutatavat proovipäeva mõistet uuest teenusest, mis võimaldab Eesti töötukassas registreeritul paari päeva jooksul tööd proovida ja lubab tööandjal veenduda, kas ametisse kandideerija tema nõudmistele vastab.
Viimati mainitud tööturuteenuse eeldustega saab tutvuda lähimas töötukassa esinduses või kodulehel www.tootukassa.ee.
MILLES TULEKS KOKKU LEPPIDA
Et hiljem oleks vähem arusaamatusi, tuleks enne proovipäeva algust kokku leppida,
• kas tegu on tasuta proovipäevaga või asutakse tööle töölepingu alusel katseajaga
• mis praktilisi katseid potentsiaalsel töökohal tehakse
• mis on prooviaja maksimaalne pikkus
• missugused on tasustamistingimused (vajaduse korral lepitagu kokku ka sõidukulude hüvitamises).
Lehekülg 1293 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee