Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Tööleping on sõlmitud ka siis, kui töölepingu kirjalikku dokumenti pooled allkirjastanud ei ole või tööandja töötajale esitanud ei ole ning suuline tööleping ei tähenda tähtajalisust.

Küsimus: Läksin suve alguses tööle ning töötasin umbes oktoobrikuuni. Soovisin teha töölepingut, kui seda ma ei saanud. Umbes kuu aega tagasi avastasin, et minuga on siiski leping tehtud. Nagu ma nüüd asjatundjalt teada sain, siis on võimalik ka suuline leping teha. Seda ma varem ei teadnud ning läksin endise ülemuse juurde küsima, et miks mul www.eesti.ee -s näitab, et nende firma kaudu kehtib mul ravikindlustus, sest minu teada kehtib see ainult töölepinguga tööl käies. Selle peale ütles ülemus, et tema ei tea lepingust midagi, ilmselt raamatupidaja tegi vea sisse. Nüüd hakkasin mõtlema, et kui mul suuline tööleping oli, siis oleksid pidanud nad minu pealt ka makse maksma, kuid Maksu- ja Tolliameti kodulehelt vaadates ei ole minu pealt sotsiaalmaksu makstud.

Kuidas ma käituma peaksin? Asi on selles, et ma sain palka iga tööpäeva lõpus ja palgast olid maksud niiöelda maha võetud, aga kuna sain palga iga tööpäeva lõpus sularahas kätte, siis ma kahtlen, et makse maksti. Mõtlesime tihti, et miks me saame palka, millest on maksud maha võetud, kuigi pole töölepingut. Lisaks tundub mulle, et see leping "sõlmiti" tagantjärele. Kas suuline leping pole lühiajaline? Väga imelik on see, et kui ma ülemuse käest aru pärimas käisin, ütles tema, et lepingut pole sõlmitud ja et ilmselt tegi raamatupidaja lihtsalt vea sisse.

Vastus: Tööleping on sõlmitud ka siis, kui töölepingu kirjalikku dokumenti pooled allkirjastanud ei ole või tööandja töötajale esitanud ei ole. Tööleping hakkab kehtima töötaja tööle asumisega. Asjaolu, et Teil töölepingu kirjalikku dokumenti ei ole, ei välista töösuhte ehk töölepingu olemasolu. Töötajal on võimalus tööandjalt töölepingu kirjalik dokument igal ajal välja nõuda, pöördudes selleks taasesitatavas, kirjalikus vormis nõudega tööandja poole, nt e-kirjaga või tähtkirjaga. Kirjaliku töölepingu võib allkirjastada või esitada alati, ka tagantjärele.

Tööleping on tähtajaline siis, kui selles on kokku lepitud. Suuline tööleping ei tähenda tähtajalisust ehk Teie tähenduses ilmselt lühiajalisust. Tulumaksuseadusest tulenevalt on tulumaksu maksjaks füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Seega tulumaksu peate Te ise ära maksma, kui tööandja seda Teie töötasult maksnud ei ole. Kui Teie töötasult on sotsiaalmaks maksmata ja Teil tekib kahju nt sellest, et haigestumise korral ei maksta Teile haiguskindlustushüvitist, siis on Teil võimalus tekkinud kahju tööandjalt maakohtu kaudu välja nõuda. Teie ülemuse vastust töölepingu mittesõlmimise ja raamatupidaja veale osutamise kohta ma kommenteerida ei oska.

Sirje Aava
Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist

Üksikasjad

Avaldatud: 03 märts 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab suulise töölepingu kehtivust.

Küsimus

Läksin suve alguses tööle ning töötasin pea oktoobrini. Soovisin teha töölepingut, kui seda ma ei saanud. Hiljuti avastasin, et minuga on siiski leping tehtud. Nagu ma nüüd asjatundjalt teada sain, siis on võimalik ka suuline tööleping.

Nüüd hakkasin mõtlema, et kui mul oli suuline tööleping, siis oleks tööandja pidanud minu pealt ka makse maksma. Maksu- ja Tolliameti kodulehelt vaadates ei ole aga minu pealt sel perioodil sotsiaalmaksu makstud. Kuidas ma käituma peaksin?

Asi on selles, et ma sain palga iga tööpäeva lõpus sularahas kätte ja palgast olid tööandja sõnul ka maksud maha võetud. Nüüd kahtlen ka selles, kas makse ikka maksti. Mõtlesime tihti, et miks me saame palka, millest on maksud maha võetud, kuigi pole kirjalikku töölepingut.

Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava

Tööleping on sõlmitud ka siis, kui töölepingu kirjalikku dokumenti pooled allkirjastanud ei ole või tööandja pole lepingut töötajale esitanud. Tööleping hakkab kehtima töötaja tööle asumisega. Asjaolu, et Teil töölepingu kirjalikku dokumenti ei ole, ei välista töösuhte ehk töölepingu olemasolu.

Töötajal on võimalus tööandjalt tööleping kirjalikul kujul igal ajal välja nõuda, pöördudes näiteks e-kirja või tähtkirjaga tööandja poole. Kirjaliku töölepingu võib allkirjastada või esitada alati, ka tagantjärele.

Tulumaksuseadusest tulenevalt on tulumaksu maksjaks füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Seega tulumaksu peate Te ise ära maksma, kui tööandja seda Teie töötasult maksnud ei ole.

Kui Teie töötasult on sotsiaalmaks maksmata ja Teil tekib kahju näiteks sellest, et haigestumise korral ei maksta Teile haiguskindlustushüvitist, siis on Teil võimalus tekkinud kahju tööandjalt maakohtu kaudu välja nõuda.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2011

• Eesti Töötukassa
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Tunneme heameelt alati, kui mõni klient, kes on meie abiga kaua aega tööd otsinud, leiab lõpuks endale sobiva töökoha. Meie heameelt ei vähenda see, kui töökoha leidmisega kaasneb palgatoetuse maksmine.

Palgatoetuse abil sai 2010. aastal tööle 10 772 inimest ning valdavalt on nendega sõlmitud tähtajatud töölepingud. Näiteks 2010. aasta teisel poolaastal võeti palgatoetusega tööle 5 743 inimest ja neist 4 287 said tähtajatu töölepingu. Tähtajalised töölepingud on seega märgatavas vähemuses, kuid needki on väärtuslikud. Usume, et pikalt tööta olemisest on ka lühiajaline töötamine parem, sest annab teatud ajaks siiski sissetuleku, tõstab enesekindlust ja kahtlemata suurendab püsiva töökoha saamise väljavaateid.

Kui palju eelmisel aastal palgatoetusega loodud töökohtadest on alles ka aasta pärast töötukassaga palgatoetuse lepingu sõlmimist, kui tööandjal ei ole enam kohustust inimest tööl hoida, saab öelda siis, kui lepingu sõlmimisest on vähemalt aasta möödunud. Kuna kasutame töötamise fakti tuvastamiseks maksu- ja tolliametile deklareeritud töötasude andmeid, siis peame arvestama ka töötasu deklareerimise viitajaga (nt jaanuari kuu eest arvestatud tasu võib tööandja maksta välja veebruaris ja deklareerida alles märtsis). Nii saame eelmise aasta esimeses kvartalis sõlmitud lepingute kohta teha usaldusväärse kokkuvõtte kõige varem selle aasta esimese poolaasta lõpus, kui 2010. a. esimeses kvartalis sõlmitud lepingute algusest on aasta möödas ning lepingu sõlmimisele järgneva 13.kuu töötasu andmed maksu-ja tolliameti poolt töötuskindlustuse andmekogusse esitatud.

Tänaseks juba olemasolevate andmete põhjal saab siiski öelda, et ennetähtaegselt lõpetatud lepingute osakaal ei ole üldist tööjõu voolavust arvestades väga suur ning valdavalt on töösuhe lõppenud töötaja soovil või poolte kokkuleppel. 2010. aasta teisel poolaastal lõpetati ennetähtaegselt kokku 1062 lepingut, neist töötaja soovil 593 ja poolte kokkuleppel 262.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 märts 2011

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Ibrus

Riigile pole selge, kas firmadele mullu makstud palgatoetus tõi üldse püsivad töökohad.

Töötukassa maksis mullu palgatoetusena firmadele 8,7 miljonit eurot ja tööpraktika eest veel 1,8 miljonit eurot, et ärgitada firmasid töötuid tööle võtma. Samal ajal aga puudub töötukassal ülevaade, kui pikaks ajaks riigi toetusega tööle võetud inimesed tööle jäid või kas neile üldse püsivat töökohta pakuti. Amet selgitab, et inimene ei pea neile teada andma, kuidas tal läks, ja toetuse tulemuslikkuse väljaselgitamine on liiga keeruline töö.

Eesti Päevalehele on tulnud mitmeid vihjeid, et tööandjad kasutavad seda süsteemi ära, võttes inimese tööle vaid mõneks kuuks ja leides siis mingi põhjuse, miks ta vallandada. Seejärel võetakse tema asemele töötukassa vahendusel uus töötu koos uue toetusega. Firma saab töötukassalt iga töötu eest maksimaalselt miinimumpalga ehk 4350 krooni kuus või pool palgast, mida ta ise töötule maksab. Toetust võib firma saada kuni kuus kuud.

Palgatoetustele jooksid firmad mullu igatahes tormi, sest kui veel 2009. aastal sõlmiti selline tööleping vaid 160 inimesega, siis mullu juba 10 772-ga.

Põhimõtteliselt võib tööandja küll võtta inimese tööle määramata ajaks, sõlmides temaga tähtajatu lepingu, aga samal ajal on tal õigus see leping kehtiva töölepinguseaduse alusel lõpetada, kui töötaja on eiranud „tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi”, ei ole „tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu” ning mitmel muul põhjusel, mida hindab tööandja ise.

Mis neist ligi 11 000-st mullu töötajaks saanud töötust saanud on, ei ole töötukassal aimugi. Nad ei tea sedagi, kui pikaks perioodiks inimesed neisse firmadesse tööle võeti ja millised lepingud nendega sõlmiti.

Palgatoetust saanud tööandjate nimekirja tipus troonib Kadrioru Park, kuhu tekitati Tallinna linna sotsiaalsed töökohad – 155 inimese nn palk maksti pooleks töötukassast ja linnakassast.

Kõik ei jää tööle

Teisel kohal asub esimese erafirmana AS OG Elektra, kellele kuulub toidupoodide kett Grossi Toidukaubad. Mullu palkas firma töötukassast saadud palgatoetusega 76 inimest. Küsisin firma personalijuhilt Toivo Murakalt, kui pikaks ajaks nende inimestega lepingud tehti ja kui pikaks ajaks nad tööle on jäänud, kuid ei saanud konkreetset vastust – Murakas tähendas vaid, et enamik veel töötab. Personalijuht märkis ka, et neil on kavas tänavugi jätkata koostööd töötukassaga ja uusi töötajaid palgatoetusega tööle võtta. Samuti kinnitas ta, et nemad süsteemi kuidagi halvasti ära ei kasuta ja kedagi toetuse lõp-pedes niisama minema ei saada.

Seejärel saatis e-kirja firma nõukogu liige Rita Tehvo. „Meie ettevõttesse töötukassa palgatoetusega 2010. aastal tööle võetud inimestest töötab ka hetkel enamik. Kellele töö pole sobinud, on omal soovil lahkunud. Palgatoetusega tööle asunud inimesel on samasugune õigus tööleping üles öelda nagu ilma palgatoetuseta tööle asunud inimesel. Lahkumised on toimunud erinevatel aegadel,” teatas ta.

Firmade nimekirja esiotsas figureerib ka mitu koristusfirmat. Ühe neist, SOL Eesti OÜ personaliosakonna juht Signe Ronimois ütles, et kõigi töötajatega on neil sõlmitud tähtajatu tööleping. „Eelmisel aastal võtsime palgatoetusega tööle 51 töötajat, kellest täna on meil tööl 34 inimest,” ütles ta.

Töötukassa on toetuse tagasi nõudnud 60 korral

•• Palgatoetuste tagasinõudmise algatas töötukassa mullu 60 korral, kusjuures mitme firmaga tuli tegemist teha korduvalt. Need firmad olid töötukassa poolt toetuse saamiseks esitatud nõudeid rikkunud ja pidid toetuse tagasi maksma.

•• Töötukassa pressiesindaja selgitas, et kui tekib kahtlus, uurivad nad firmasid väga põhjalikult ja alustavad siis menetlust. Niisama nad aga nende töötajate käekäiku ei jälgi, kellega lepingud on sõlmitud.

•• Kuigi töötukassa on sätestanud tingimused, millisel juhul tuleb toetus tagasi maksta, on võimalik neile läbi sõrmede vaadata. Näiteks: kuigi on seatud nõue, et tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks, saab tööandja soovi korral sõlmida ka tähtajatu lepingu. Ja kuigi sel puhul peaks tööandja justkui toetusraha tagasi maksma, kui ta laseb töötaja lahti enne ühe aasta möödumist, on erandiks töölepinguseaduse § 88, mis laseb tööandjal ise otsustada lahtilaskmise üle – nii et kui tööandja vallandab selle paragrahvi alusel, siis ei pea ta raha riigile tagasi maksma.

•• Teine suurem toetuse liik, mida töötukassa maksab, on tööpraktika toetus. Praktika eest saab tööandja iga päeva kohta 13,84 eurot, töötaja ise aga vaid 3,84 eurot (ehk 60 krooni) ja sõidukompensatsiooni. Selle toetuse mõte peaks olema, et inimene õpetatakse tööd tehes välja ja tal on hiljem võimalik endale samal alal töökoht leida. Tööpraktikal osales mullu 3152 inimest ja koos sõidutoetusega läks see töötukassale maksma üle 1,8 miljoni euro. Töötukassa andmetel said umbes pooled osalenutest samasse firmasse ka tööle.

Palgatoetus

Suuremad toetuse saajad:

•• Kadrioru Park – 155 lepingut
•• Aktsiaselts OG Elektra – 71 lepingut
•• SOL Eesti OÜ – 63 lepingut
•• OÜ Merinvest – 49 lepingut
•• FN Grupp OÜ – 44 lepingut
•• Pakendihai OÜ – 39 lepingut
•• AS ISS Eesti – 34 lepingut
•• Tallinna Kalmistud – 33 lepingut
•• Printex AN OÜ – 29 lepingut
•• AS Järle – 28 lepingut