Üksikasjad

Avaldatud: 10 veebruar 2011

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet pakub riigiportaali www.eesti.ee
vahendusel maksumaksjatele uusi teenuseid – võimalust teha päring enda MTA-le deklareeritud palga- ja muude väljamaksete kohta ning vaadata MTA-s konto seisu.

Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe: “ MTA julgustab inimesi kontrollima, kas tööandja on korrektselt palga deklareerinud, maksud õigesti arvestanud ja ega ei ole üleval maksuvõlga. Need võimalused olid ka varem olemas
e-maksuametis/e-tollis, kuid uus teenus on täiustatud.”

Esiteks ei pea sisenema e-maksuametisse/e-tolli, vaid autentimine toimub riigiportaalis www.eesti.ee . Teiseks saab inimene salvestada päringu tulemuse PDF formaati, võtta dokumendile digitempli ja saata andmed oma isiklikule e-posti aadressile. Seejärel võib saadud dokumendi edasi saata, kusjuures dokumendil on olemas digitaalne tempel, mis tõestab selle õigsust. Nii ei pea kodanik enam pöörduma MTA teeninduskohta ega paluma näiteks palgatõendit, vaid saab seda ise riigiportaalis teha.

Digitempliga dokument on samaväärne kui MTA teeninduskohast saadud ametniku allkirjaga tõend paberkandjal. Digitaalset templit saavad kasutada ettevõtted, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja avalik-õigusliku ameti kandjad.

Juriidilise isiku esindusõiguslik isik, kes iga päev e-maksuametis/e-tollis oma ettevõtte deklaratsioone ei esita, saab teha päringuid veendumaks, kas tema ettevõtte eest on deklaratsioonid esitatud, kontrollida jooksvalt ettemaksu konto seisu ja ülevalolevaid nõudeid. Lisaks saab esindusõiguslik isik kontrollida, kes on ettevõtte volitatud esindajad Maksu- ja Tolliametis. Viimane on eriti oluline, sest on olnud juhtumeid, kui ettevõtte raamatupidaja vahetub, kuid ettevõtte juht unustab eelmise raamatupidaja volituse MTA-s lõpetada. Nüüd saab aga ettevõtte esindusõiguslik isik igal hetkel kontrollida, kas kõik volitatud isikud Maksu- ja Tolliametiga suhtlemiseks on ikka need, kes peaksid olema.

Lisaks uutele teenustele pakub MTA riigiportaalis jätkuvalt võimalust vaadata FIE staatust või õnnemängu mängimise piirangu registreerimist.

Klientidele, kes mingil põhjusel elektroonilisi kanaleid kasutada ei saa või eelistavad suhtlemist klienditeenindajaga, pakub MTA jätkuvalt head ja sõbralikku teenindust oma teeninduskohtades.

Maksu- ja Tolliameti üks strateegiline eesmärk on vähendada õiguskuuleka kliendi halduskoormust teenuste mitmekesistamise ja protsessi kvaliteedi parandamise kaudu. Maksuhaldur pöörab suurt tähelepanu klientide mugavusele, suurendades e-teenuste valikut ja parandades e-kanalite võimalusi.

Anne Osvet
avalike suhete juht

Üksikasjad

Avaldatud: 08 veebruar 2011

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Nõue haiguslehele diagnoosi mitte märkida pole paljudel juhtudel piisav kaitse.

Aasta lõpus jäi Hardi (rääkija palus nime mitte avaldada) halva enesetunde tõttu töölt ära. Perearst kahtlustas süvenevat töö-stressi ning suunas noore mehe psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaater diagnoosis depressiooni, määras ravi ning soovitas tungivalt selle algusnädalatel olla töölt kodus. Patisendile avati töövõimetusleht, mis lõpetati kolm nädalat hiljem. Eriarsti hinnangul oli mees igati töö-võimeline. Kui noor tegevjuht tööandjale töövõimetuslehe ulatas, heitis viimane pilgu paberile, asetas sõrme arsti templile ja sõnas: „Mida ma peaks hulluga peale hakkama? Vaata et sa oma luuludega tüli ei tekita.” Nagu kord ja kohus diagnoosi haiguslehel ei olnud. Kuid seda polnud antud juhul vajagi, piisas eriarsti templist: „ X. X. psühhiaater”.

Kas teil teist templit pole?

Psühhiaater Evelin Eding, kes pole kõnealuse juhtumiga seotud, tunnistas, et selline patsientide mure on talle tuttav. „Ühiskond on küllaltki kahtlustav,” sõnas ta. „On olnud patsiente, kes nõustuvad töövõimetuslehele jääma, kuid paluvad selle minu asemel perearstil vormistada,” ütles Eding. „Haiglaravi puhul seda aga teha ei saa.” Psühhiaatri sõnul tuleks töö-andjatel silmas pidada seda, et kui arst lõpetab töövõimetuslehe, siis tunnistab ta selle sammuga patsiendi töövõimeliseks.

Töövõimetuslehte esitamata ka läbi ei saa, tööandja maksab selle alusel töötajale haiguspäevade eest hüvitist. „Juhtum on kahtlemata kahetsusväärne ja võib arutada, kas arsti eriala peaks jõudma tööandjani,” ütles andmekaitse inspektsiooni nõu-nik Stiina Liivrand. „Kuid selliselt on praegune meditsiini dokumentatsiooni süsteem üles ehitatud. Oleks muidugi võimalik, et arsti pitsatitel on ainult koodid, kuid arsti allkirja on ikka vaja. Allkirjast nime ja erialani jõuda ei ole interneti ajastul kuigi keeruline. Mööname, et täna kehtiv süsteem võib vajada uuesti läbimõtlemist.” Et haiguslehele jäämise tervis-likku põhjust pole tööandjal vaja teada, möönis ka tööandjate keskliit. „Valdkondades, kus on tegemist riskiga inimeste elule ja tervisele, on töötaja tervise kontroll valdavalt reguleeritud eraldi õigusaktidega. Näiteks transpordis või turvateenustes,” ütles tööandjate keskliidu avalike suhete juht Imbi Ernits-Kaljuste.

Diagnoos pole oluline

Abistav juhendmaterjal „Isikuandmete töötlemine töösuhetes” ütleb:

•• töövõimetuslehel on tööandja jaoks kindel funktsioon: see on haigushüvitise maksmise aluseks olev dokument.

•• Diagnoosi, raviskeemi vms tööandjale väljastada ei tule – see oleks vastuolus eesmärgipärasuse ning minimaalsuse nõudega.

Allikas: andmekaitse inspektsioon, www.aki.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 09 veebruar 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab töökorralduse muutmist tööandja poolt.

Küsimus

Kas tööandja võib ühepoolselt töökorraldust muuta ja tööpäeva algust varasemaks nihutada?

Vastab tööinspektor-jurist Heli Ojavee

Töölepingu seaduse kohaselt tööandjal on õigus muuta tööaja korraldust ühepoolselt tingimusel, et muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

Kuigi tööandjal on õigus tööaja korraldust ühepoolselt muuta, peab ta arvestama iga töötaja huve. Näiteks peab tööandja arvestama tööaja alguse varasemaks nihutamisel, et muudatus ei takista oluliselt töötajate töölejõudmist. Nii tuleb tööandjal mõelda sellele, kas töötajatel on võimalus kasutada ühistransporti varasemal kellaajal või mitte.

Enne tööaja korralduse muutmist peab tööandja töötajate kaasamise põhimõttest lähtuvalt informeerima ja konsulteerima töötajate esindajatega või nende puudumisel töötajate endiga.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 08 veebruar 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Suure ettevõtte ühes osakonnas koondati töötaja. Keegi juhtidest pole võtnud vaevaks rääkida ülejäänutega uuest tööjaotusest. Vaadatakse vajadusel töötajale otsa ja öeldakse, et „no kas teed ära?” Minu küsimus: kas töötajal on õigus nõuda, et kui uusi kohustusi tuleb juurde, siis need fikseeritaks ka töölepingus ja/või ametijuhendis? Seni pole seda tehtud, kolleegi koondamisest on möödas juba mitu kuud. Aetakse vaid ümmargust juttu, et seda pole vaja jne. Kuid mina ei soovi vaid suulise ütlemise peale või omast initsiatiivist lisakohustusi täita. Millised on minu õigused ja võimalused?Lisatasu oleks praegusel ajal liigne loota.

Kui küsijalt nõutakse selliste tööülesannete pidevat täitmist, mis seni tema kohustuste hulka ei kuulunud, tuleks nendes ikka töölepingus kokku leppida, st teha vastavad muudatused lepingu tekstis või lepingu osaks olevas ameti- või tööjuhendis. Kui küsija on kohustuste lisandumisega nõus olnud ja neid täitnud, kuid tööandja ei suvatse töölepingus vastavaid muudatusi vormistada, võiks töötaja töölepinguseaduse (TLS) § 5 lg 1 p 3 alusel nõuda oma tööülesannete kohta tööandjalt kirjalikku dokumenti. Tööandja on kohustatud esitama andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Jätab tööandja siiski andmed esitamata, võib küsija esitada kaebuse tööinspektsioonile, kus ametnikul on võimalik TLS § 117 lg 1 alusel tööandjat trahvida.

•• Töötan kohalikus omavalitsuses hooldustöötajana, mul oli kindel kuupalk. Sellest sügisest muutus koduteenus hoolealustele tasuliseks. Kliendid tasuvad vallavalitsuse hoolduslepingus kokkulepitud hooldustundide eest. Ja näib, et nüüd saan töötasu tükitöö alusel. Kas on õige, et töötasu sõltub nüüd osutatud hooldustundide arvust?

Eeldan, et küsija töötab töölepingu alusel kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses. Töölepingus peaks kirjas olema kokkulepe töö eest makstava tasu, selle arvutamise viisi, maksmise koha jms kohta. Kui töölepingu järgi makstakse kuupalka ja see tingimus on muutmata, tuleb kuupalka edasi maksta. Tööandjal ei ole õigust ühepoolselt töölepingu tingimusi muuta, ka mitte töötasustamise osas. Kui ta seda siiski on teinud, võib küsija nõuda oma saamata jäänud palgaosa töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Korrektne oleks kõigepealt tööandjale teatada, et lepingutingimuste muutmisega ei olda nõus, ja paluda töötasu maksmist nii, nagu on töölepingus kokku lepitud. Põhimõtteliselt võib töötasu arvutada ka tükitöö alusel, kui töötaja on sellise muudatusega nõus ja kirjutab töölepingu vastavale muudatusele alla.