Artiklid
- Üksikasjad
Eeva Esse
Rubriik: Majandus
Kaupluseketi Maxima palgasüsteem ei ole töötajate hinnangul läbipaistev, sest neile jääb arusaamatuks, mille alusel tööandja neile lepingus ette nähtud lisatasu maksab.
Kuigi Maxima esindaja kinnitas, et lisatasu suurus lepitakse töötajatega kokku, peavad ka tööinspektsioon ning teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühing ettevõtte palgapoliitikat liiga segaseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Jaeketi tüüplepingu järgi saab töötaja alampalka, aga tema motiveerimiseks on heade tulemuste puhul ette nähtud ka lisatasu. Seda nimetab Maxima motivatsioonitasude süsteemiks, mida makstakse kolmes kategoorias: A, B ja C. Lihtsustades on C kategooria kõige suurema koefitsiendiga.
Maxima esindaja sõnul lepitakse töötajaga tema tööle asudes kokku, millise koefitsiendiga ta lisatasu saama hakkab, kuid alluvad räägivad vastupidist.
Maxima töötaja rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et tema kolleegid pole boonussüsteemiga rahul, sest seda ei ole ametlikult fikseeritud ning ühtegi ametlikku dokumenti selle kohta ei ole.
"See on firmasisene paber ja suusõnaline jutt. Suheldes töötajatega paljud ei teagi üldse, mis motivatsioonitasu nad saavad ja kas nad saavad, sest eraldi reana palgalipikul ei kajastu motivatsioonitasu summat," kirjeldas anonüümne allikas rahulolematuse põhjuseid.
Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe tõdes, et paraku on ettevõttes lisatasude süsteem, mis võib tunduda tõepoolest keerulisena.
"Samas me leiame, et see on vägagi motiveeriv töötajale," lisas Lehtmäe.
Sel esmaspäeval töölt vabastatud Muuga Maxima direktori Margit Nageli sõnul on ette tulnud, et tema poolt töötajale määratud motivatsioonitasu on regioonijuht kärpinud.
"Kui mina leian, et töötaja väärib C motivatsioonitasu, ehk kõrgemat motivatsioonitasu, on tihti juhtunud ka nii, et see töötaja on saanud ikkagi A motivatsioonitasu või ei ole seda saanud üldse," lausus Nagel.
Maxima esindaja Ty Lehtmäe kinnitusel ei ole see aga kuidagi võimalik, sest see on ettevõttes suisa keelatud.
Tööinspektsiooni sõnul selline motivatsioonitasu süsteem töötajates kindlust ei tekita.
"Tulemuspalga näol jäetakse endale selline tagasiastumise samm, et juhul kui firmal hästi ei lähe või on mingid muud rahalised raskused tekkinud, siis tulemuspalk on see, mida maksma ei pea," selgitas tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam.
Ka ametiühing peab Maxima palgasüsteemi segaseks.
"See on arusaamatu, kuidas üks selline suur kauplusekett, kes tegelikult tahab olla turuliider, haarata võimalikult palju turgu, käitub oma töötajatega selliselt," tõdes Eesti teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu esimees Elle Pütsepp.
Maxima: tänane süsteem sobitub Eesti jaekaubandusturu konkurentsisituatsioonile
Ty Lehtmäe ütles vastulausena, et Maxima Eesti OÜ-s on lisatasude süsteem kõikide töösuhete lahutamatu osa.
"Absoluutselt kõikidele töötajatele makstakse vastava koefitsiendi alusel lisatasu vastavalt kehtivale lisatasude süsteemile, mida iga kaupluse juhataja tutvustab töötajatele töölepingu sõlmisel. Lisatasu maksmine on sätestatud Maxima Eesti töökorralduses," kinnitas Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor.
Ta tõi lisaks välja, et vastavalt riigikohtu lahendile on juhul, kui tööandja on muutnud lisatasu maksmise oma palgakorralduse osaks ja töötaja on täitnud lisatasu saamiseks tööandja kehtestatud tingimused, ka makstav lisatasu muutunud töötaja palga osaks ning tööandja kehtestatud reeglid töölepingu osaks.
"Meil kehtiva palgakorralduse süsteemi kohaselt on keskmine Maxima Eesti kauplustes töötasu Eesti jaekaubandusturu keskmine – on ka suuri konkurente, kes maksavad oluliselt madalamat töötasu," märkis Lehtmäe.
Lisatasu koefitsient on tema kinnitusel igale töötajale teada ning kui see muutub, peab kaupluse direktor töötajat selles osas teavitama.
"Leiame, et tänane süsteem sobitub tänasele Eesti jaekaubandusturu konkurentsisituatsioonile ja võimaldab väga kiiresti vajadusel töötajate palka tõsta," rõhutas Maxima esindaja.
Toimetas
Anna-Liisa Villmann
- Üksikasjad
Kelli Seiton
Esimeste isikute töövõimet on töötukassa töötajatel kavas hinnata juba järgmisel suvel.
Täna tutvub valitsus töövõimetoetuse seaduse eelnõuga, mis on esimene suurem samm reformi käima lükkamiseks. Reform puudutab otseselt neid ligi 100 000 inimest, kellele on praegu määratud töövõimetuspension, ja läheb maksma ligi 180 miljonit eurot. Kuigi mõnigi küsimus on ikka veel lahtine, ollakse nii sotsiaalministeeriumi kui ka töötukassa hinnangul graafikus.
Edasi lugedes saab teada, kuidas meditsiinilise taustata töötajad kavatsevad inimeste töövõimet hindama hakata.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Uus ja terav Eesti Päevaleht! Proovi kaks nädalat: paberleht vaid 2 €, digileht vaid 1 €.
Telli SIIT http://epl.delfi.ee/kampaaniad/uus_ja_terav/?utm_source=TellimineTeaserNupp&utm_medium=Link&utm_campaign=EPL_1EUR
- Üksikasjad
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis võimaldab tööinspektsioonil kasutusele võtta uue elektroonilise kanalina kliendiportaali.
Praegu on tööinspektsiooniga võimalik suhelda posti, telefoni ning e-posti teel ja isiklikult kohale minnes, teatas BNS-ile riigikogu pressiteenistus.
Tööinspektsiooni kliendiportaali kasutuselevõtmist takistas praegu kehtivas seaduses olev nõue esitada dokumendid kirjalikult. Kliendiportaali loomise eesmärk on võimaldada klientidele selle kaudu lihtsamat ja kiiremat elektroonilist suhtluskanalit erinevates toimingutes. Veebilehe abil saavad erinevad pooled inspektsiooniga elektrooniliselt suhelda ja dokumente vahetada.
Seaduses muutub ka tööõnnetusest ja töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teatamise skeem. Uue korra kohaselt hakkab edaspidi arsti asemel tööandjat tööõnnetusest ja tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teavitama tööinspektsioon. Samuti saab tööinspektsioon luua vastu võetud seaduse alusel ohutu tööelu andmekogu.
Seadus jõustub 1. septembril.
Allikas: BNS
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Tööandja väidab mulle, et on mind 2014. aasta algusest tööle võtnud (töölepingule), olen täheldanud, et ta maksab makse, mis tuleb tööandjal riigile maksta, korduvalt on ta mulle kui töötajale väitnud, et ma olen tema ettevõttes töölepinguga tööl. Kas temapoolne suusõnaline väide kinnitab seda, et mul on õigus nõuda töölepingu seadusest tulenevaid õigusi?
Ma ei ole töölepingut siiani paberkandjal näinud ja seda allkirjastanud, tööandja väidab, et tal ei ole selleks aega olnud.
Vastab advokaadibüroo LMP OÜ jurist Tanel Melk
TLS § 4 lg 2 teisest lausest tulenevalt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Ütlete, et olete tööle asunud alates 2014. a algusest, töötasu Teile makstakse ning tööandja tasub Teie eest ka kohustuslikke makse. Kui kõik tingimused on täidetud, on Teil olemas kehtiv tööleping. Kirjaliku vormi mittejärgimine ei muuda sõlmitud töölepingut tühiseks. Järelikult võib tööleping olla ka suuline.
Võimalike arusaamatuste vältimiseks soovitame siiski tööleping vormistada kirjalikult. Mida ammendavamalt ja täpsemalt on töölepingu tingimused kirjalikult vormistatud, seda suuremad on poolte eeldused lepingu täpseks täitmiseks.
Töölepingu seadusest (TLS § 4 lg 2) tuleneb ka nõue töölepingu kirjalikuks sõlmimiseks. Võiksitegi sellele viidata tööandjaga suheldes. Ilmselt ei ole viide ajapuudusele töölepingu allkirjastamiseks piisav põhjendus, miks jätta töötajaga tööleping kirjalikult sõlmimata. Töölepingule alla kirjutades pange tähele, et selles oleks märgitud tegelik tööle asumise aeg.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: .
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Juulist toimima hakkav tööregister peaks vähemasti idee poolest tööandja elu lihtsamaks tegema: selle asemel et andmeid töötajate kohta anda mitmele asutusele korraga, piisab nüüd maksuametisse teatamisest. Hoolimata mõningatest piiripealsetest juhtumitest ja üksikutest küsitavustest on tegu õige asjaga.
Äripäeva arvates peaks ausal ettevõtjal töötajate registri toimima hakkamise üle ainult hea meel olema, sest selle eesmärk on hea õige: vähendada ümbrikupalku. Ümbrikupalkade vähenemisest võidab iga aus ettevõtja, sest mustalt makstud palk tähendab alati ka ebaausat konkurentsi. Tõsi, osa sektorite esindajaid on kahtlust avaldanud, kas töötajate registri loomine ümbrikupalku vähendab. Ühte ja ainsat võluvitsa, mis ümbrikupalgad maa pealt kaotaks, mõistagi ei ole: kui oleks, ei tuntaks sellist nähtust enam. Ent kui selle ühe meetme mõju ühtlasi ka tööandja elu muus mõttes lihtsamaks teeb, ei peaks seda laitma.
Uue korra kohaselt peab andmed töötamise kohta maksuametile edastama enne seda, kui inimene tööd alustab – enne oli sellega aega seitse päeva. Selles olukorras polnud maksuametnikul eriti midagi teha, kui ehitusplatsitäis töömehi talle teatas, et on esimest päeva tööl. Seda argumenti enam tarvitada ei saa, sest andmed peavad nüüd registrisse jõudma enne, kui töötegija töökohale. Muidugi võib väita, et see, kes ümbrikupalka maksta tahab, ei kavatsegi töötajaid registreerima hakata, ja maksab ikka ümbrikupalka edasi. Üks seadusemuudatus tõepoolest seaduste eirajat seaduskuulekaks ei tee, ent nõnda, nagu tilk uuristab kivisse augu, suureneb seaduskuulekus ajapikku mitmete tegurite koosmõjus. Arusaamine, et makse maksab ja tuleb maksta, on Eesti ühiskonnas süvenemistrendis. Töövõtja mõistab, et ümbrikupalga vastuvõtmisega võib ta saada küll lühiajalist kasu suurema netosissetuleku näol, aga pikemaajalises perspektiivis jätab ta ennast ilma sotsiaalsetest garantiidest. Seega on tal mõistlik eelistada tööandjat, kes maksab makse ausalt.
1000 euro ja autode maksumuudatustega kaasas käinud seaduseandja kiirustamisest ja kehvast kommunikatsioonist hellaks tehtud ettevõtjal võib uue seaduse rakendumisega seoses muidugi mõningaid hirme olla.
Maksuameti pakutavate koolituste aega jääb tõepoolest napiks. Samas, ega aktiivne hoiak enese seadusemuudatustega kursishoidmisel siiamaani kellelegi kurja teinud. Tõsi, mõningad piiripealsed alad muidugi sellelgi seadusel. Keerulisem on seadust täita neil tööandjatel, kes kasutavad palju hooajalist tööjõudu. Samuti nendel, kellel probleeme kaadri voolavusega: kui päevakese tööd teinud otsustavad hulkade viisi hõlmad vöö vahele panna, siis läheb maksuametile teatamine tihedaks tõesti. Ent kaadri voolavus on probleem, mis vahest mõnel muulgi põhjusel lahendamist väärib. Ja kui maksuametisse teatamine käib ühtlasi ka haigekassa ja töötukassaga suhtlemise eest, siis läheb asi ju lihtsamaks.
Lehekülg 1078 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee