Artiklid
- Üksikasjad
Valitsus otsustas algatada töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mis reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramist ja maksmise tingimusi. Eelnõu on osa töövõime reformist, millega soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksset abi tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja võimalusi.
Eelnõuga tekib inimesel õigus ja võimalus saada töötukassast rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi. Toetuste ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene kasutab talle pakutavaid võimalusi, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Tööealisi inimesi ei paigutata edaspidi pensioniskeemi, neid käsitletakse tööturu ja tööhõive kontekstis.
Töövõimetoetuse seaduse eelnõuga luuakse uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatakse töövõime kaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest.
Töövõimetoetust on õigus saada inimesel, kellele on määratud osaline töövõime või kellel töövõime puudub. Töövõimetoetust makstakse kahes suuruses. 180 eurot osalise töövõimega inimesele, 320 eurot puuduva töövõimega inimesele. Teatud sissetulekupiirist (640 eurot) alates hakatakse toetust vähendama.
Töövõimetoetust indekseeritakse igal aastal pensioniindeksiga. Toetuse suurus säilitatakse varasema töövõimetuspensioni suuruses, kui varasemalt oli inimesele määratud töövõime kaotus vähemalt 2 aastaks ning töövõimetuspension oli suurem kui töövõimetoetus.
Riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud töövõimekaotuse protsentide määramise ja töövõimetuspensionide kadumisega kaovad ka eriseaduste alusel makstavad töövõimetuspensionid. Uude töövõime toetamise skeemi inimese töökohast või kutsealast tulenevaid eritingimusi ei looda. Ametnikele (sh eriteenistustele) ei tule erisusi toetuse suuruses ega aktiivsusnõuetes. Tööst tingitud riskide katmine tagatakse tööandja poolt, seega kohtleb töövõime toetamise skeem töövõimeprobleemidega inimesi võrdselt.
Reformi põhialused on välja töötatud arvesse võttes rahvusvahelist praktikat, OECD riikide töövõimetusskeemide analüüse ja nende põhjal koostatud soovitusi, PRAXISe poolt tehtud analüüse ning riigikontrolli soovitusi. Analoogseid reforme on teinud mitmed riigid.
- Üksikasjad
Valitsus algatas muudatused tulumaksuseaduses, millega tulevast aastast suurendatakse maksuvaba tulu määra kuus 154 euroni ja pensionide täiendava maksuvaba tulu määra 220 euroni. Ühtlasi otsustas valitsus lükata edasi vanemapensioni maksmise jõustamise tähtaja 2018. aasta algusele. Muudatusi tehakse ka sotsiaalmaksu- ja Eesti Kultuurkapitali seadustes.
Eelnõuga viiakse ellu valitsuse tegevusprogrammis nimetatud tulumaksumuudatused, millega suurendatakse maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2015. aastal 144 eurolt kuus 154 euroni. Pensionile kohaldatavat täiendavat maksuvaba tulu suurendatakse 210 eurolt 220 euroni.
Valitsus otsustas lükata edasi ka täiendava pensionilisa ehk vanemapensioni maksmise jõustumise tähtaja 1. jaanuarile 2018. Kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt arvutatakse pensionile juurde täiendav pensionilisa enne 2013. aastat sündinud lapse kasvatamise eest. See tähendab, et nimetatud pensionilisa edasilükkamine puudutab neid pensionäre, kellel oleks õigus pensionilisale 2015, 2016 ja 2017 aastal. Vastavalt sotsiaalkindlustusameti andmetele on pensioniõiguslik staaž laste kasvatamise eest 226 992 inimesel (neist 15% on mehed), mis tagaks neile tänase seaduse kohaselt järgmise aasta alguses õiguse pensionilisale.
Eelnõuga muudetakse ka tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise põhimõtteid ja korda. Eelnõuga antakse nimekirja koostamise ülesanne valitsuselt üle maksu- ja tolliametile.
Eelnõuga sätestatakse ka tulumaksuseaduses stipendiumi definitsioon, et tagada maksuvabastuse kohaldamisel senisest suurem õigusselgus.
Eelnõuga nähakse ette füüsilistele isikutele PRIA poolt makstavate põllumajandus- ja keskkonnatoetuste tulumaksuga maksustamine.
Eelnõuga täpsustakse ka pärandatud vara võõrandamisel saadud kasu tulumaksuga maksustamist.
- Üksikasjad
Bianca Mikovitš
Lapse suvine töölesaamine sõltub eeskätt lapse enda ettevõtlikkusest ning tahtmisest tööd teha. Ka on hooajalisi tööpakkumisi rohkem kui mullu.
Tallinna kesklinnas liikujatele on suviti silma jäänud valjuhäälne lehepoiss, kelle müügitöö on nii hea, et ta on lehte suutnud müüa isegi ajakirjanikele endile.
Teeneline lehepoiss Valter Õunapuu jagab nüüd juba ise uutele lehelastele teadmisi ja kogemusi, kuidas selles äris edukas olla ning juhendab neid igapäevases töös.
Artikkel jätkub ...
Parima lugemiselamuse saamiseks loe teisi Maalehe artikleid digilehest.
- Üksikasjad
Alates 1. jaanuarist 2015 saab tööandja töövõimetuslehte välja kirjutada ja esitada vaid elektroonilisel kujul. Muudatus kiirendab haigekassast töövõimetushüvitiste saamise aega. Samuti muutub kogu protsess paberivabaks, mis hoiab kokku kulusid nii tööandjale kui riigile.
Digitaalse süsteemi arendus valmis juba eelmise aasta lõpus. Käesolevast aastast on süsteemiga liitumine olnud kõigile tööandjatele vabatahtlik.
Märtsi lõpuks esitati 55% kõigist töövõimetuslehtedest digitaalselt ja süsteemiga on liitunud juba üle 8000 tööandja.
„Tulemused on näidanud, et ettevõtjad on süsteemi kiiresti omaks võtnud isegi siis, kui selleks puudub seadusest tulenev kohustus,“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. „Tegemist on järjekordse tiigrihüppega, mis lihtsustab töötajate ja tööandjate igapäevaelu,“ lisas Kruuse.
Andmete elektroonilise esitamise aeg haigekassale on tööandjatel lühenenud kordades. Teenust kasutanud ettevõtete töötajad saavad hüvitise kätte üldjuhul juba järgmisel päeval.
Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt edastada, võib töövõimetuslehe välja kirjutada ka paberkujul.
Elektroonilise töövõimetuslehe väljakirjutamise ja esitamise sätted jõustuvad 1. jaanuarist 2015. 2014. aastal võib töövõimetuslehte välja kirjutada kas paberil või elektrooniliselt.
Täpsemat infot leiate Eesti Haigekassa kodulehelt:
www.haigekassa.ee/tooandjale/toovoimetusleht
Parimat,
Armo Vask Sotsiaalministeeriumteavituse peaspetsialist
Tel: 626 9304
Mob: 5666 8581
- Üksikasjad
Seoses hiljuti meedias kajastatud juhtumiga Soomes vältimatut arstiabi vajanud ravikindlustamata eestlasega, uuris Tarbija24 haigekassalt, kuidas peaksid periooditi välismaal töötavad inimesed oma tervist kindlustama.
Möödunud nädalal kajastas Eesti meedia juhtumit, kus eestlasest ehitaja vajas Soomes infarkti tagajärjel vältimatut arstiabi. Paraku polnud mees aga ravikindlustatud ja alustas seetõttu raviarvete tasumise üle hiljem kohtuteed haigekassaga.
Haigekassa välissuhete osakonna assistent Kadri Eisenschmidt selgitas, et Euroopa Liidus kehtivad isiku suhtes tavaliselt selle riigi sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, kus ta töötab.
Seega peabki inimene kõigepealt uurima, millised tingimused peavad olema täidetud kindlustuse saamiseks ja milliseid toiminguid ta kindlustuse saamiseks ise tegema peab (vastupidiselt Eestis kehtivale korrale peab isik tihti endale ise kindlustust taotlema). Kui ta oma töökohariigis ei täida kõiki tingimusi, mis on vajalikud kindlustuse saamiseks, peaks ta tegema endale erakindlustuse.
Eisenschmidt nentis, et Eesti haigekassa ei ole pädev kommenteerima Soome seadusandlust ega oska jagada informatsiooni selle kohta, kuidas saada Soomes töötades ravikindlustust.
«Üldjoontes teame, et Soome puhul hakkab sotsiaalkindlustussüsteem kehtima vähemalt 4 kuu pikkusest töölepingust alates. Kui tekib olukord, kus eelmise töösuhte kaudu kehtinud ravikindlustus lõppeb ja uue töösuhte kaudu veel ravikindlustus ei kehti, tasub mõelda eraravikindlustuse võimalustele,» selgitas ta. Eestikeelset infot Soome sotsiaalkindlustussüsteemi kohta leiab siit.
Eisenschmidt tõdes, et juhtumite hulk, kus haigekassa peab esitama välismaal vältimatut arstiabi saanule nõude, pigem kasvab. Nende nõuete hulk jääb esialgu veel alla 100. Isikuid on aga veelgi vähem, kuna ühe isiku kohta võib saabuda mitu arvet. «Arvestades, et teiste ELi liikmesriikide poolt Eesti Haigekassale esitatud arveid on tuhandetes, siis nõuete arv ei ole suur,» lisas ta.
Enamlevinud riigid, kus kindlustamata ELi ravikindlustuskaarti kasutatakse on Saksamaa, Soome, Rootsi, Hispaania.
Tarbija24»Tervis
Toimetaja:
Liis Velsker
Lehekülg 1076 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee