Artiklid
- Üksikasjad
Teisest sambast põgeneja satuks hätta
Kui laseme inimestel teisest sambast lahkuda, siis inimeste säästud ei suurene, hoiatab Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.
Äripäev püüab vaid 12 kogumisaasta järel hinnata pensionisüsteemi, mille tegelik positiivne mõju peaks tekkima pärast 30-40aastast kogumist.
Sageli unustatakse, et mitmel aastal ei saanud inimesed teise sambasse sissemakseid tehagi või said seda teha vaid piiratud mahus. Kahjuks langes see periood, 2009-2011 kokku viimase aastakümne parimate tõusuaastatega maailma aktsiaturgudel. Pealegi olid palgad 12 aastat tagasi tänasega võrreldes kohati 2,5 korda madalamad. Teisisõnu, teise sambasse praeguseks kogunenud sääste tuleb hinnata süsteemi algusaastatel tehtud oluliselt väiksemate sissemaksete valguses.
Tasub vaadata, kui palju oleks keskmist palka teenival inimese igakuised esimesest sambast saadavad pensionimaksed täna suuremad, kui ta poleks otsustanud pensioni kogumissüsteemiga liituda. Teiseks tuleb püüda hinnata, kas väikese igakuise pensionilisa põhjused peituvad vaid teise samba kogumisfaasis või on need seotud ka väljamaksete faasiga.
Esimesest sambast saadavad pensionimaksed sõltuvad suures plaanis kahest tegurist: kõigile pensioniealistele ühesugusest igal aastal riiklikult kehtestatud pensioni baasmäärast (tänavu 135 eurot ja töötatud aastate jooksul teenitud sissetulekust võrreldes Eesti keskmisega. Selle kohaselt ulatub keskmist palka teeniva ning 12 aastat töötanud inimese esimese samba pension täna 194 euroni kuus. Inimestel, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga, on see summa ligikaudu 10 euro võrra väiksem, sest osa sotsiaalmaksust on suunatud teise sambasse. Tänaseks on teise sambaga algusaastail liitunud ja keskmist palka teeninud inimesel pensionikontole kogunenud pea 6000 eurot. Teise samba väljamakseid pakkuvad kindlustusseltsid lubavad selle pealt 26-30 euro suurust kuist pensionilisa.
Eesti majandus ja siin kogutavad säästud on ja jäävad ka edaspidi maailma mõistes imepisikeseks. Nii nagu on suhteliselt väike meil tegutsevate pankade arv, ei ole põhjust oodata ka suurt hulka pensioni väljamaksete tegijaid – praegu pakub seda teenust vaid kolm ettevõtet. Inglismaal, kus pensioni väljamaksete turg on üks arenenumaid, on teenusepakkujaid pea kümme korda rohkem.
On tervitatav, et madala säästmis- ja investeerimiskultuuri arendamiseks pakutakse välja lahendusi. Nende eesmärk peaks olema eelkõige suunatud säästude suurenemisele. Kui aga laseme inimestel teisest sambast lahkuda, saavutame pigem vastupidise tulemuse.
Vabatahtlik säästmisharjumus on enamikul tööealistel inimestel Eestis kahjuks vähene. Seda näitab kas või kolmanda sambaga liitunute ja sinna aktiivselt säästjate väga väike hulk teise sambaga võrreldes – seda hoolimata kolmandale sambale kehtivast tulumaksusoodustusest. Vabatahtlikku pensionisambasse on inimesed täna kogunud pea 18 korda vähem raha kui kohustuslikku teise sambasse. Ehkki pensionisüsteem on mõeldud kolmesambalisena, ei toimi ta nii. Enamiku inimeste ainsaks tegelikuks säästuks on kohustuslik II sammas. Kui muudame selle vabatahtlikuks, toob see paarikümne aasta pärast kardetavasti kaasa hulga hädasolevaid inimesi ning olulise surve riigieelarvele ja maksumaksjale.
- Üksikasjad
Üks hooajatööliste peamisi probleeme on, et tööandja ei taha sõlmida kirjalikku töölepingut. Ent probleeme on teisigi, mistõttu tasub suvel tööle minejatel silmas pidada mitut asja.
«Üks töötajate põhiline probleem on selles, et ei taheta kirjalikku töölepingut sõlmida või sõlmitakse see hiljem tingimustel, milles kokku ei lepitud (nt tööülesanded, töötasu). Samuti rakendatakse tasuta proovipäevi ega maksta ületunnitöö eest tasu,» rääkis tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam.
Samas jäävad tihti hätta ka tööandjad. «Sageli lahkutakse töölt omavoliliselt, töötatakse päev või paar ja siis enam tööle ei tulda,» nentis ametnik.
Kõige ebakindlam on töötamine ilma kirjaliku lepinguta. Tööd tehakse üldjuhul töölepingu alusel, kuid sõlmida võib ka käsundus-, töövõtu- või muu seesuguse lepingu.
Alla 18-aastasel noorel peab lepingu sõlmimiseks olema ka seadusliku esindaja nõusolek. Kui tööleping sõlmitakse aga 7–14-aastasega, peab tööandja peale lapsevanema nõusoleku taotlema nõusolekut ka tööinspektorilt.
Lisaks sellele, et töölepingus peavad kirjas olema põhilised tööd puudutavad andmed, peab tööandja teavitama töötajat sellest, kui kaua tuleb töölepingu ülesütlemisest ette teatada, ning viitama, kus saab töötaja tutvuda asutustes kehtestatud töökorralduse reeglitega.
Samuti peab tööandja rääkima noorele töötajale ja alla 15-aastase töötaja seaduslikule esindajale alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.
Kui tööandja ei täida oma kohustusi, näiteks ei maksa kokkulepitud palka, siis tuleks esialgu püüda omavahel asjad selgeks rääkida. Kui see ei õnnestu, võib pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni. Viimases on vaidluse lahendamine tasuta ning komisjon teeb tavaliselt otsuse 30 päeva jooksul.
Iga töölemineja peaks
• tööle asuma ainult kirjaliku lepingu alusel, soovitatavalt töölepingu alusel;
• enne lepingule alla kirjutamist veenduma, et selles on kindlaks määratud vähemalt tööülesanded, töötasu, töötasult makstavad maksud, tööaeg, töötegemise koht, samuti töölepingu kestus ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus (nt hooajatöö);
• teadma, et tööandjal ei ole õigust nõuda tasuta proovipäevi;
• nõudma, et tööandja maksaks töötasu ka siis, kui ta ei anna kokkulepitud tööd;
• avaldama soovi, et tööandja teataks, kuidas on korraldatud töö- ja puhkeaeg, kas töötatakse tavapärase tööaja või summeeritud arvestusega (graafiku alusel);
• teadma, et alaealisel peab tööle minekuks olema ühe vanema nõusolek, alla 14-aastase töötamiseks on vaja ka tööinspektori nõusolekut;
• arvestama, et ületunnitöö ja töötamine riigipühal hüvitatakse kas rahaliselt või vaba aja andmisega.
Allikas: Niina Siitam
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Piret Lakson
- Üksikasjad
Signe Kalberg
Mullu rahuldati ligi kolmandik tööandjate töövaidluskomisjonile esitatud avaldusi.
Üks sagedasemaid põhjusi, mis paneb tööandjaid komisjonile kaebust esitama, on töötaja põhjuseta või ette teatamata töölt lahkumine. Seetõttu nõudis tööandja töötajalt hüvitist igas neljandas avalduses, mis eelmisel aastal töövaidluskomisjonile esitati. Teema on endiselt päevakohane, kuna tööandjad tunnevad pidevalt huvi, kui kaua saab tööandja töötajat „kinni hoida”.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Aprilli lõpus jõustus seadusemuudatus, mis annab ravikindlustuse ka neile inimestele, kes töötavad vähemalt ühekuulise tähtajaga võlaõigusliku lepingu (näiteks töövõtu- või käsundusleping) alusel.
Varem said kindlustuskaitse inimesed, kel oli sõlmitud töötamiseks vähemalt kolme kuu pikkune võlaõiguslik leping. Ravikindlustuse saamiseks peab tööandja sotsiaalmaksu maksma vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumääralt ja maksed peavad olema tehtud iga kuu. Sel aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise aluseks olev kuumäär 320 eurot, seega minimaalne sotsiaalmaks on 105,6 eurot kuus.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Tööandja on pannud töölepingusse punkti, et ma ei tohi oma töötasu suurust kellelegi, sh täpselt samu tööülesandeid täitvatele kolleegidele nimetada. On see seaduspärane ja kas ma pean ka näiteks oma abikaasale ütlema, et vabanda, aga ma ei tohi sulle öelda, kui palju ma palka saan?
Töötasu ei ole töötaja jaoks saladus. Rahulikult võib oma lähedastega palgast rääkida. Töölepinguseadus (TLS) § 28 lg p 13 keelab hoopis tööandjal ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Seega ei või tööandja küsija kolleegile tema palga suurust öelda, kuid töötajal endal on selleks õigus küll. Tööandjad, kes töölepingutesse selliseid mõttetuid või ebaseaduslikke piiranguid kirjutavad, peaksid arvestama sellega, et TLS § 4 lg 3 kohaselt on kokkulepe töötajat kahjustavas tingimuses tühine.
Saada oma tööalane küsimus:
Lehekülg 1080 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee