Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Olen sattunud keerulisse olukorda. Pean oma emaga minema operatsioonile Tartusse, ilma abita ta sinna ei pääse. Elame Tartust väga kaugel ja mul oleks võimalik teha see käik autoga. Tööandja teatas aga, et ta ei võimalda mulle seda päeva. Mis juhtub, kui ma tõesti ei lähe tööle (olles sellest ka eelnevalt teatanud), kas tööandjal on tõesti õigus vallandada tööle mitte ilmumise eest? Olen ainus laps ja mu ema on lesk, olen ainus, kes midagi saab aidata ja teha. Või ongi ikkagi riigi seadus selline, et on kohustus vanemate eest hoolitsed ja samas seda võimalust ei anta?» küsib lugeja.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Vastavalt töölepinguseaduse § 92 lõikele 1 punktile 2 ei tohi tööandja lõpetada Teiega töölepingut põhjusel, et täidate olulist perekondlikku kohustust.
Vastavalt sama seaduse § 42 on Teil õigus nõuda tööandjalt mõistlikus ulatuses vaba aega oma oluliste perekondlike kohustuste täitmiseks, mida Te töövälisel ajal teha ei saaks. Töölepinguseaduse § 38 alusel peab tööandja maksma Teile selle aja eest keskmist töötasu.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 09 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Keila Leht

Keila Noortekeskuse juhataja Tiina Sinijärve arvates võiksid lapsed jõukohast tööd teha juba enne 13. eluaastat, sest pärast seda võib töötahe juba kadunud olla.

Mitmendat aastat noortekeskus laste töömalevat korraldab ja millal töötatakse?

Korraldame töömalevat juba 12 korda ja noored asuvad tööle juuni alguses, kohe pärast kooliaasta lõppu. Nad teevad tööd kaks nädalat ja iga päev neli tundi. Esimestel aastatel tegime kaks vahetust ja osa noori töötas augustis, aga valdavalt tahtsid noored kohe peale kooli omale taskuraha teenida ja siis teenitud puhkusele jääda.

Kui palju on tänavu töömalevas lapsi, palju poisse, palju tüdrukuid?

Sel aastal on soovijaid üle 60 ja neist üle poole on tüdrukud. On noori, kes tahaks väga tööle tulla, aga pole veel 13-aastased ning kahjuks neid me tööle võtta ei tohi, kuigi nad saaksid tööga suurepäraselt toime. Oli veel neid, kes jäid oma avalduse esitamisega hiljaks, aga eks see on õppetund edaspidiseks. Päris tööturul ei arvestata samuti hilinenud sooviavaldustega.

Meie töömalevase tööle saamine on nagu päris tööturule sisenemise õppetund. Noortel tuleb esitada sooviavaldus ja motvatsioonikiri ning seejärel käia karjäärinõustaja juures töövestlusel.

Kas laste kokkusaamine oli kerge, võrreldes näiteks varasemate aastatega?

Aastad on tõepoolest väga erinevad. Algusaastatel oli meil tööle kirja panemiseks kindel alguskuupäev ja kellaaeg ning tööle saamiseks oli vaja vaid õigeks ajaks kohale tulla. Vahel olid päris pikad järjekorrad ja nii mõnigi tuli mitu tundi varem, et kindlasti tööle saada.

Nüüd valime välja ikka need, kes tõeliselt tööd teha soovivad.
Varasemate aastate kogemus näitab, et kui ikka ise ei taha ja vaid ema-isa sunnivad, siis kahjuks ei tule töötegemisest midagi välja. Rahulolematud on nii tööandjad kui noored ise. Kui võrrelda tööle soovijate hulka eelnevate aastatega, siis sel aastal on soovijaid rohkem, kui me tööle võtta saame. Eelmisel aastal jällegi pikendasime kandideerimise aega, sest soovijaid oli vähem kui kohti. Oleme pannud tähele, et natuke sõltub see ka majanduse käekäigust, sest masu ajal oli soovijate hulk kõige suurem ja nii kui hakkas paremaks minema, vähenes malevasse soovijate hulk.

Mis tööd suvel tehakse, mis on laste seas populaarsemad tööd ja töökohad?

Valdavalt soovivad meie malevasse tööle tulla 13-15-aastased noored ja ega neile töökohti leida kerge ole. Töömaleva eesmärk ongi eelkõige noortele esimeste töökogemuste andmine ja tööharjumuste kujundamine. Lisaboonusena on noortele ka väike taskuraha, mille katab Keila linn. Peamised töökohad on linna allasutustes ja kõige paremad partnerid on lasteaiad, kes on meid alati hädast välja aidanud. Selge, et õpilastega on palju tegemist ja seletamist, sest nad ei oska ju veel tööd teha. Palju lihtsam on töö tellida mõnelt fi rmalt. Aga kes siis õpetab noori tööd tegema, kust nad siis saavad töökogemuisi, õpivad kohusetunnet ja vastutust? Just tulevaste heade töötajate õpetamine on väga oluline ning samas palju aega ja vaeva nõudev.

Sageli võtab see ühe töötaja kogu energia. See on kindlasti üheks põhjuseks, mis tööpakkujaid vähe on. Töökohti oleks kindlasti juurde vaja, aga pigem olgu vähem ja ikka "päris töö", mis on noortele jõukohane. Oluline, et ei oleks niisama passimist ja aja surnuks löömist.

Teistele eeskujuks tuleb tuua Keila Vesi, kes on noori juba aastaid tööle võtnud. Kahjuks rohkem eraettevõtteid ei ole me partneriteks saanud. Poiste seas on soovitumaks töökohaks saanud Keila Vesi ja tüdrukute lemmikuks on enamasti lasteaiad.

Kuivõrd pärsivad laste töölevõttu Tööinspektsiooni kõikvõimalikud reeglid?

Minu arvates on noorte töölevõtmine üle reguleeritud ja liiga suurte piirangutega. Kohati tunduvad nõuded lausa tähenärimisena. Tööinspektsioonilt tuleb 13-14-aastaste noorte töölevõtmiseks luba taotleda ja selleks on vaja esitada terve kuhi pabereid. Ühel aastal saime riielda, et kuidas me ei tea, et eraldi tuleb esitada ka noore tahteavaldus tööd teha. Meie arvasime, et kuna ta on esitanud motivatsioonikirja, käinud töövestlusel ja kirjutab alla töölepingule, siis järelikult ta tahab tööle minna.

Selgus, et sellest ei piisa ja me pidime noored uuesti kohale kutsuma, et tahteavaldusele allkiri anda. Teame noortekeskust, kelle taotlus lükati tagasi, sest tööde loetelus oli küttepuude ladumine ja see pidavat olema liiga raske töö.

Seaduse järgi ei saa me malevasse tööle võtta alla 13-aastaseid, olgugi et mõni neist on juba nagu mehemürakas. Samas nad tahaks väga tulla. Meil on olnud juhus, kus poiss kaks aastat nurus, et palun võtke mind tööle. Kui ta sai 13-aastaseks ja tekkis võimalus tööle tulla, oli temal töötegemise soov juba kadunud. Me ei taha väita, et seadusi ja reegleid polegi vaja, aga ülevaatamist vajavad need küll! Ehk siis on edaspidi vähem vaja aidata neid, kes ei taha õppida ega töötada. Töötegemist tuleb harjutada varakult ja see, mis kellelegi jõukohane on, ei ole alati määratletav vanusega. Kindlasti on ka 11- 12-aastane suuteline riisuma ja rohima.

Mida põnevat korraldate lastele töövälisel ajal?

Töövälisel ajal ei korralda me enam midagi. Oleme seda varasematel aastatel proovinud, aga noorte huvi on pea olematu.

Kas on probleem selles, et me pole osanud õigeid asju korraldada, või tahavad noored pärast pikka kooliaastat rahulikult ise oma vaba aega sisustada. Meie valmisolek midagi noortele töömalevlasele organiseerida on olemas ja oodatud on kõik ettepanekud. Kuna tööl on üle 50 noore ja nad on mööda linna laiali, siis ühtse malevarühma tunnet ei teki.

Oleme aastaid mõtisklenud, et võiks Keila noortele organiseerida ööbimisega välisrühma, kus minnaksegi kõik koos kuskile talutöödele ja ollakse seal koos 2 nädalat nagu klassikalises töömalevas. See on aga päris keeruline, sest tööpakkujaid väga palju pole. Teine mure on rümajuhendajate leidmisega, selleks tööks peab olema eriline kutsumus. Kui rühmajuhi teema kedagi kõnetab, võiks endast meile teada anda. Varsti hakkame järgmiseks suveks plaane tegema.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Mida teha kui tööandja ei maksa haigushüvitist?

Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:

Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 122 lg 5 järgi tuleb tööandjal haigushüvitis välja maksta palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.

Kui tööandja ei täida seadusest tulenevat kohustust, s.t. ei maksa töötajale haigushüvitist, tuleks järelepärimisega pöörduda tööandja poole. Kui tööandja ei selgita ega reageeri järelepärimisele, siis tuleb töötajal pöörduda haigushüvitise maksmise nõudega töövaidlusorgani poole, kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse esitamise tähtaeg on 4 kuud, arvates päevast, mil töötaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Üliõpilaste hinnangul on Eesti kõige mainekamad tööandjad Skype, Eesti Energia ja Microsoft.

Seejuures on tähelepanuväärne, et koguni rohkem kui pooled üliõpilased tahaksid tulevikus töötada Skype’is.

Seal töötamisest oli väga huvitatud ja huvitatud 55,4% üliõpilasi, kes võtsid aprillis osa Instar EBC korraldatud tudengite tööandja maine uuringust. Skype juhib kõnealust edetabelit juba teist aastat järjest.

„Töökoha valikul on tudengitele kõige olulisem, et töö oleks huvitav ja arendav, ettevõtte juhid oleks kompetentsed ja ettevõte kohtleks kõiki töötajaid ausalt ja võrdselt,” loetles uuringu korraldaja konsultant Kersti Vannas peamiseid kriteeriume.

Ettevõtlushuvi suureneb

Kvalifitseeritud töötajaid otsides võiks potentsiaalsed tööandjad arvestada, et üliõpilased saavad ettevõtete kohta infot peamiselt tööandja kodulehelt, tööotsimiskeskkondadest ja praktikantide programmi kaudu. Sotsiaalmeedia kanalitest kasutatakse kõige rohkem Facebooki, Twitterit ja LinkedIni.

Pea kolmandik vastanuid eelistab töötada avalikus sektoris ning 15% vastanuid tahab saada ettevõtjaks ja olla ise enda tööandja. „Võrreldes eelmiste aastatega on noorte hulgas oluliselt suurenenud soov olla enese tööandja ja seda avaliku sektori arvelt, mille populaarsus on vähenenud,” ütles Vannas.

Uuringus osales 2000 eri õppealade ning nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes olevat üliõpilast kokku 12 Eesti kõrgkoolist. Üliõpilastel paluti hinnata 164 organisatsiooni mainet tööandjana.

Atraktiivseimad tööandjad

1. Skype Technologies OÜ
2. Eesti Energia AS
3. Microsoft
4. Tallinna Lennujaama AS
5. AS Estonian Air
6. AS Kalev
7. Riigimetsa Majandamise Keskus
8. AS Tallink Grupp
9. Swedbank AS
10. Fazer Eesti AS

Allikas: Instar EBC, Ärileht