Üksikasjad

Avaldatud: 03 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla, jurist
ärileht.ee

••Olen sunnitud lõpetama töölepingu saamata jäänud töötasu tõttu. Olukord on keeruline. Tööandja, Ukraina firma ütleb, et tal on makseraskused ja ma tõestagu, et pole suusõnaliselt kokkulepitud palka komandeeringutasudest kätte saanud. Töötan veoautojuhina, komandeeringutasud laekusid aastajagu mu enda pangakontole. Neist tuli tšekkide näol aruanne teha, kuid raamatupidaja vahetuse tõttu polevat tööandjal neid alles. Palga nime all laekus mu kontole miinimumpalk. Kokkuleppeliselt pidin igal kuul saama kokku 1500 eurot, kuid ei saanud. Kuidas tõendada, et komandeeringutasu on kaetud tšekkidega firma jaoks tehtud sõitudel Venemaal, Ukrainas, Saksamaal jm (kütus, teemaksud jne)? Seaduses on kirjas, et ülekanne peab olema palga nime all, sel juhul on see minu sissetulek. Või olen valesti aru saanud?

Kahjuks ei selgu küsimusest, millistel tingimustel on sõlmitud tööleping ja kas see üldse on kirjalikult vormistatud. Seetõttu ei saa täpsemalt vastata. Kui töötasu suuruses ei ole teisiti kokku lepitud, võibki selleks jääda miinimumpalk. Töölähetuskulud ega päevaraha töötasu hulka ei kuulu. Komandeeringu päevaraha ja kuluhüvitisi saab nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, seal peab tööandja tõendama, kas ja kui palju neist on ta juba välja maksnud. Töölähetust saab tõendada muu hulgas passis olevate viisade vm piiriületust näitavate dokumentidega. Töövaidlusorganisse pöördudes tuleb silmas pidada tähtaegu – lähetuskulude ja päevaraha nõuded aeguvad nelja kuuga, töötasunõue kolme aastaga.

••Kas tööandja tohib maksta 32 eurot autokompensatsiooni 64 euro asemel, kui olen firma heaks töötanud pool kuud oma autoga.

Tohib küll. Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise korra” 1. aprillil 2013 jõustunud redaktsiooni järgi makstakse hüvitist isikliku sõiduauto töö otstarbel kasutamise eest. Kui küsija hakkas oma autoga tööle poolest kuust, ei saa ta nõuda hüvitist terve kuu eest.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Kui palju on mul õigus pausidele 12tunnise tööpäeva jooksul?

Vastab Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann:

Töölepingu seaduse § 47 lg 2 alusel nähakse töötajale ette kuuetunnise töötamise kohta tööpäevasisene vaheaeg vähemalt 30 min. Tegemist on tavaliselt puhkeajaga einetamiseks ja puhkamiseks, mida tööaja hulka ei arvestata.

Kui tegemist on 12tunnise tööpäevaga, tuleb seaduse kohaselt tõepoolest töötajale ette näha üks 30minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Kui aga tööpäev on 12 tunnist pikem, siis tuleb töötajale tööpäeva sees tagada vähemalt kaks 30minutilist vaheaega. Seejuures on oluline märkida, et tööandja ja töötaja võivad, arvestades töö iseloomu, kokku leppida ka pikemas tööpäevasiseses vaheajas. Üldjuhul võib töötaja kasutada seda aega oma äranägemise järgi, kusjuures võib ka lahkuda töökohast. Vaheaega tööaja hulka ei arvestata. Kui aga puudub võimalus töökohast lahkumiseks (näiteks lasteaed, kus pole võimalik lapsi järelevalveta jätta), loetakse see aeg tööaja hulka.

Samuti tuleb tööandjal arvestada, et tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3(1) peab töötajale võimaldama suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööpäeva või töövahetuse jooksul vaheajad, mis arvestatakse tööaja hulka. Seega olenevalt töö iseloomust näeb seadus ette ka teatud erisused tööpäevasiseste puhkeaegade osas. Nimetatud pauside pikkuseks on 10–15 minutit. Õigus puhkepausidele on näiteks müüjatel, kassapidajatel, liinitöötajatel, baaridaamidel, ettekandjatel jne. Nende pauside võrra tööpäev ei pikene.

Neil töötajatel, kes töötavad kuvariga, on tööandja kohustatud töö korraldama nii, et oleks võimalik tööpäeva kestel perioodiliselt pidada puhkepause vähemalt 10% töötamise ajast.

Tihti tuleb ette olukordi, kus võimaldatakse neid vaheaegu aga ainult juhul, kui töö seda lubab või kui tekib selleks võimalus. See pole õige. Tööandja peab töökorralduse reeglites konkreetselt kehtestama aja, mil töötajal on võimalus puhata ja einestada.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Toimetas:
Kristel Kossar
Tallinncity.ee vanemtoimetaja

Palusime karjäärinõustajal Tiina Saarel anda nõu tallinlannale, kes kurtis, et tööpäeviti on võimatu vajalikke eraasju ajada. «Väga paljud organisatsioonid on liikunud vabamate töösuhete poole, kus pole mitte ülemus - alluv suhe, vaid partnerite vaheline töösuhe,» rääkis Saar.

«Kõige keerulisem ongi selliste töödega, kus pole otseselt vahetustega töö - sest siis jääks ju mõned tööpäevad vabaks, ent samas nõutakse ranget kellast - kellani kohal olemist,» nentis Saar. « Kui see teie ettevõttes veel nii ei ole, siis soovitan arenguvestluse või mõne muu vestluse käigus teada anda juhile, et vajaksite töös suuremat paindlikkust kui kui oleks vaja kuus ca 2-3 tundi tööpäeva sees kulutada eraasjade ajamiseks (juuksur, arst, laste peod), kas ja kuidas oleks seda tööaega võimalik kompenseerida, tagasi teha,» soovitas ta.

«Kokkuvõttes on ju ikkagi eesmärgiks tulemuse saavutamine, mitte toolitundide istumine. Mõnele kontrollifriigist juhile piisab kui ta lihtsalt ette teab ja temaga on asjad läbi räägitud. Normaalsemad juhid ei tee sellest numbrit ja on aru saanud, et tulemuskokkulepped ja usalduspõhine lähenemine õigustab end ära. Vahel pole juht lihtsalt varem seda teemat teadvustanud ja piisab kui see korra läbi rääkida,» annab Saar nõu.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Kaja Koovit
ärileht.ee

Indrek Neivelt teeb ettepaneku seada eesmärgiks, et aastaks 2018, kui Eesti vabariik saab 100-aastaseks, oleks miinimumpalk Eestis 1000 eurot.

„Ma arvan, et väärtusahelas edasiliikumiseks ei ole paremat moodust kui surve ettevõtjaile,“ tõdes Neivelt Swedbanki privaatpanganduse ajakirjas Fookus.

Neivelti sõnutsi võiks 1000-euro tasemel miinimumpalga eesmärgi võtta kaubandus-tööstuskoja juhatus ning ettevõtjatele öeldaksegi sel juhul: „Tehke protsessid korda, juurige välja ebaefektiivsus, makske rohkem palka ja te näete, kuidas siseturg elavneb.“

Neivelti sõnul on Eesti üks probleeme liigne keskendumine raamatupidamislikule juhtimisele. „Tasakaalus eelarve on tähtis, aga sama tähtsad on ka inimlikud väärtused,“ tõdeb ta.

Neivelti sõnutsi muretsevad Soome ja Rootsi inimesed selle pärast, et inimesed oma sissetulekuga ära elaksid, kuid meil keegi väga sellest ei räägi, et miinimumpalk võiks olla selline summa, millega saab pere ära toita. Aga selle üle võiks Neivelti kinnitusel arutada. „Pealegi on ebaeetiline võtta miinimumpalgalt tulumaksu,“ märkis ta.