Üksikasjad

Avaldatud: 29 juuli 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Toomas Tamsar

Eesti loomulik tööpuudus oleks umbes 30 000 inimest, aga inimesi, kes võiksid ja saaksid töötada, on meil pea kaks korda rohkem

Kuulsas koomiksis kirus peategelane Asterix, nähes kerkivat Colosseumi, et need pagana roomlased rikuvad oma moodsate ehitistega kogu maastiku ära. Samasuguste meeleolude tõttu laseb ka Eesti ühiskond praegu mugavustsoonist muutusi sarjates allavett olulist ja põhimõttelist töövõimereformi, mis olemata küll täiuslik, on kindlasti suur samm õigele poole.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2014

• Ärileht
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

Töövaidluskomisjonidele esitati esimesel poolaastal kokku 1192 avaldust, seda on 23 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil, teatas tööinspektsioon.

Töötajate poolt esitati selle aasta kuue kuuga 1033 avaldust, mis sisaldasid kokku 1837 erinevat nõuet. Tööandjatelt laekus samal perioodil 159 avaldust. Tööinspektsiooni peajuristi Elina Soometsa sõnul olid töötajate avaldused peamiselt seoses maksmata töötasuga ning töölepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud nõuetega.

"Ühelt poolt töövaidluste arv jätkab vähenemist ning on jõudnud viimase kümne aasta madalamale tasemele, kuid teiselt poolt tõuseb tööandjate poolt esitatud avalduste osakaal. Selle pinnalt ei saa veel kindlalt väita, et töötajatepoolsed rikkumisi esineks rohkem. Pigem on tegemist tööandjate teadlikkuse tõusuga,“ kommenteeris Soomets.

Ta lisas, et kui 2013. aastal esitatud avaldustest sisaldas iga kolmas tööandja poolt esitatud avaldus töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuet, siis käesoleval aastal juba iga teine.

Töösuhteid kontrollis tööinspektsioon esimesel poolaastal 355 korda ning kokku tuvastati 921 rikkumist. Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul esines rikkumistest enim töötajatele töötasu maksmise tingimustest teavitamata jätmist.

„Lisaks on muret tekitav asjaolu, et seoses sõidukijuhtide töö- ja puhkeajaga tuvastati 354 rikkumist. Väsinud sõidukijuht on ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele, ma ei näe ühtegi vabandust neile rikkumistele,“ ütles Maripuu.

Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrolli käigus tuvastati sagedamini ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumisi veoseveol ning ettenähtust lühema vaheaja rakendamist veoseveol.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla
jurist

Töötan riigiasutuses, mida reorganiseeritakse.
Mitu asutust ühinevad omavahel, ülesanded jagatakse ümber. Üksus, kus mina töötan, kaob, kuid meie tööülesanded viiakse üle teise asutuse ülesanneteks. Seega töö jätkub. Minu ametikoht kaob ja selle asemele pakutakse mulle samas valdkonnas tööd, kuid madalamal ametikohal. Kas mul on õigus mitte nõustuda uute töölepingu tingimustega ja saada koondatud?

Saan küsimusest aru nii, et küsija on töötaja avalikus teenistuses, st töötab töölepingu alusel ja tema töösuhetele kehtib töölepingu seadus (TLS). Selle seaduse § 89 lg 1 kohaselt tekib koondamise olukord siis, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

Siin on arvatavasti tegemist töö ümberkorraldamisega ning kui tööandjal ei ole küsijale pakkuda samasugust tööd, nagu senises töölepingus on kokku lepitud, ja töötaja ei ole nõus lepingutingimuste muutmisega, tuleb tööandjal ta koondada ehk seadusekeeli öeldes: tööleping tuleb koondamise tõttu erakorraliselt üles öelda.

Keegi ei saa töötajat sundida teistsuguste lepingutingimustega nõustuma, TLS § 12 lubab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Ametniku koondamiseks sätestab avaliku teenistuse seadus pisut teistsugused tingimused.

Nüüd antakse puhkust jooksva aasta eest. Mõtlesin, et puhkaks sel aastal kolm nädalat ja jätaks ühe nädala järgmisse aastasse, et siis viis nädalat järjest puhata. Kas see on võimalik? Millal kasutamata puhkus aegub?

Põhimõtteliselt on võimalik, kuid tööandja peab sellega nõus olema, sest töölepingu seaduse § 68 lg 5 kohaselt antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seejuures tuleb muuta ka puhkuste ajakava, mis samuti nõuab tööandja nõusolekut.

Tänavune puhkus aegub järgmise aasta 31. detsembriks.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Töötaja tegi tööandja autoga liiklusõnnetuse, milles töötaja jäi süüdlaseks. Autol on kaskoleping. Varalise vastutuse lepingut töötajaga sõlmitud ei ole. Kas tööandja võib töötajalt omavastutuse summa välja nõuda?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Töötaja varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 72 – 78. Üldpõhimõttena jaguneb töötaja vastutus kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul kui TLS § 75 nõuetele vastavat varalise vastutuse kokkulepet pole töötajaga sõlmitud, siis saab olla tegemist ainult süülise vastutusega.

Kui tööülesandeid täites tekitatakse tööandjale varalist kahju, lähtutakse kahju hüvitamisel TLS § 72 sätestatust, mille kohaselt töötaja vastutab oma kohustuste rikkumise eest juhul, kui ta on kohustusi rikkunud (ja seeläbi kahju tekitanud) süüliselt. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks tuleb lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raskeks hooletuseks on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine. Süü vormist sõltub töötaja vastutuse ulatus, st kui suur osa kahjusummast tuleb hüvitada (TLS § 74). Süü puudumisel ei saa tööandja töötajat kohustada kahju hüvitama.

Tööandja peab seega esmalt välja selgitama, kas töötaja on kohustusi rikkunud süüliselt. Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellele töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lg 2). Kui on selge, millist hoolsust töötajalt eeldatakse, saab hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud või mitte. Kui töötaja on tööülesannete täitmisel vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi.

Kui sõidukile on sõlmitud kaskokindlustus ja kindlustusselts nõuab tööandjalt omavastutuse osa tasumist, saab tööandja selle omakorda sisse nõuda töötajalt juhul, kui tuvastatakse, et töötaja oli süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises.

Kui tööandja on töötajale esitanud nõude kahju hüvitada ja töötaja keeldub põhjusest olenemata kahju hüvitamisest, on tööandjal võimalik vastava nõudega pöörduda töövaidlusorgani (kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.