Üksikasjad

Avaldatud: 05 august 2014

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Ärileht

Signe Kalberg
Vilve Torn
Agne Narusk

Õppijale asendaja leidmine ja töö ümber korraldamine nõuab tööandjatelt tüksjagu planeerimist.

Mõne aasta eest kirjutas Eesti Päevaleht asutusest, mis otsis oma ridadesse töötajat, kes ei õpiks. Personalijuht põhjendas toona õppijate diskrimineerimist sellega, et õppepuhkustega arvestamine on niivõrd keeruline, et iga töölõigu puhul seda teha ei saagi. Tegelikkuses on probleem suurem kui see üksik näide. Töö ja Koolituse rubriigilt on nõu küsinud väga paljud õppurid, kes hädas õppepuhkuse andmisest keelduva või eritingimusi kehtestava tööandjaga.Töö ja Koolitus uuris, kuidas on töö ja õppepuhkuste andmise korraldanud ettevõtted, kus töötab üle kümne õppija. Kõlama jäi sõnum: kõik sõltub otsesest ülemusest.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Töölt eemaloleku e-maili on lihtne kirjutada, kui tead täpselt kirja eesmärki ja seda, millist infot tahad kindlasti edasi anda. Guardian jagab nippe, mida tuleks e-maili kindlasti kirja panna.

Lisa kirja täpselt need kuupäevad, mil sind ei ole

See kõlab küll loomulikuna, kuid vaata igaks juhuks üle, et kirjas oleksid täpselt õiged kuupäevad.

Kiri olgu lühike

Ära koorma inimesi oma plaanide seletamisega. Enamikku ei huvita need niikuinii. Mõttekam oleks edastada selle inimese kontaktid, kellega sinu puhkuse ajal ühendust saada.

Hoiata neid kolleege, kes sind asendavad

Kui näiteks Clare peab järgmised kaks nädalat ka sulle saadetud töökirjadele vastama, anna sellest tallegi teada. Samuti oleks tore, kui tooksid Clare’ile pärast puhkust asendamise eest ka väikese kingituse.

Saa aru, et «kiireloomuline» ei tähenda alati «kiireloomulist»

Inimesed võivad olla väga enesekesksed ja egoistlikud. Tavaliselt kirjutavad nad eesmärgiga midagi saada. Kui kirja kirjutanud inimene midagi vajab, tundub talle, et sellega ei kannata oodata. Tavaliselt siiski kannatab.

Ära viska nalja, kui sa seda ei oska

Mõned näited:

«Olen puhkusel, aga loodetavasti olen tagasi tulles paremas meeleolus kui reedesel koosolekul!!»

«Ma ei ole kontoris. Palun vabandust, et saate automaatse vastuse, aga kui ma oleks siin, ei pruugiks te midagi saada.»

Otsi kirjavigu, seejärel otsi veel kord

Kui tundub, et ise enam ühtegi viga tähele ei pane, tasuks lasta töökaaslasel või kolleegil oma kiri üle lugeda, sest ka ühes sõnas valesti läinud täht võib muuta kogu lause sisu.

Ära eputa, tüüta või jaga liiga palju infot

Lühike kiri on küll parim mõte, aga kui soovid siiski maailmale teada anda, miks sa eemal oled, ära uhkelda, tüüta ega jaga iga detaili oma tulevasest puhkusest.

Näiteks kui lähed maailma kõige kaunimatele saartele neljaks nädalaks ja ei pea selle eest sentigi maksma, sest su abikaasa vanemad on väga rikkad ning see reis tuleb veel imelisem, sest saad olla rannas umbes 90 protsenti ajast alasti ja juua väikese vihmavarjuga värvilist kokteil, ära palun jaga oma suurepärast õnne kolleegidega.

Peale selle ei meeldi inimestele lugeda puhkuseteatest näiteks surnud pereliikmete või selle kohta, kuidas plaanid puhkusereisil koos delfiiniga ujuma minna.

Tarbija24»Puhkus
Toimetaja:
Triin Ärm

Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt firmale tekitatud kahju hüvitamist seoses töötaja tööle mitte ilmumisega?

Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Galina Kreintzberg:

Kuna küsimuses ei selgu täpsed asjaolud ja ei ole teada, kuidas antud küsimus on sätestatud töölepingus vastus küsimusele koostatud üldistes põhimõtetes lähtudes.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) alusel peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste piires tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Täita tuleb tööandja korraldusi, mis on seotud töölepingus ette nähtud tööülesandega, välja arvatud hädavajaduse korral.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kohaselt on lepingulise kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115 lg 1, mille järgi saab kahju hüvitamist nõuda kohustuse rikkumise korral. Lisaks kohustuse rikkumisele peab kannatanud pool olema kandnud kahju ning kohustuse rikkumine ja kahju peavad olema omavahel põhjuslikus seoses. Töötaja kohustused, mille rikkumine võib olla töösuhtes kahju hüvitamise nõude faktiliseks aluseks, on sätestatud TLS §-s 15 ja töölepingus.

TLS § 72 sätestab töötaja süülise vastutuse põhimõtte. Selleks, et tööandja saaks töötajalt nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, peab töötaja olema kohustuse rikkumises süüdi, st käitunud hooletult, rikkumine on raske hooletuse või tahtliku teo tagajärg.

Töötaja süü vorm on oluline ka tema vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel. Sealjuures lähtutakse TLS § 16 lg 2 ja § 74 lg 2, mille kohaselt määratakse vastutuse ulatus töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi, ka töötaja senist tööd ja käitumist, tööandja võimalusi kahju vältida, töötingimusi jms. Seega tuleb töötaja vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda arvukatest kriteeriumitest

Kui töötaja põhjuseta tööle mitte ilmumine toob kaasa tööandjale kahju, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist üldiste kahju hüvitamise reeglite kohaselt. Tekitatud kahju tasaarvestamiseks ei tohi kinni pidada kogu töötaja töötasu. Üldjuhul kehtib töötasu puutumatuse põhimõte. Tööandjal on vaja enne töötasust kinnipidamist saada selleks töötaja nõusolek vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri). Nõusolek on kehtiv, kui see on antud konkreetse summa kohta pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist. Töötasu kinnipidamisel tuleb järgida nõuet, mille kohaselt peab töötajale jääma pärast kõiki kinnipidamisi töötasu alammäära suurune summa.
Töötasu alusetu kinnipidamise osas on õigus pöörduda nõudega töövaidlusorganisse ebaseaduslikult kinnipeetud summa tagastamiseks.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Mul tekkis küsimus töö kohta. Olen ise ühes pubis tööl. Mul on tööleping ning mulle makstakse. Kuid lepingus on kirjas kaheksatunnised tööpäevad, mida need ilmselgelt tegelikult ei ole. Kuidas peaks käituma, et saada leping seadusega kooskõlla?» küsis lugeja.
«Tööpäeviti on meie tööpäevad 10:30 kuni 24:00 ning nädalavahetuseti isegi 10:30 kuni 02:00ni.
Samuti, kuidas või kuhu peaks sellistel puhkudel teatama pool-ümbrik ning pool-pangakontole palgast?» uuris ta veel.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.

Kui töölepingusse kirja pandud tööaeg ei vasta tegelikkusele, siis on töötajal õigus nõuda tööandjalt tegelikkusele vastavate andmete esitamist. Selline nõudeõigus on töötajal nii tööaja korralduse kui ka töötasu osas. Töölepingus peab kajastuma kogu töö eest makstav tasu ning selle arvestamise põhimõtted. Töötajale on soovitav nõue töölepingu andmete saamiseks esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nii, et selle nõude esitamine oleks vajadusel ka hiljem tõendatav. Tööandjal on kohustus esitada nõutud andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.

Kui töötaja töötab 13,5 tunniste tööpäevadega, siis on ilmne, et talle rakendatakse summeeritud tööaja arvestust. Töölepingu seaduse § 6 lõige 6 näeb ette, et tööaja summeeritud arvestuse alusel töötamiseks peavad pooled sõlmima vastavasisulise erikokkuleppe ning lisaks peab tööandja töötajale teatavaks tegema tööajakava (nn graafiku) teatavaks tegemise tingimused ja tööaja summeerimise perioodi.

Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud (TLS § 46 lg 1) ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad ka töötaja üle- ja alatunnid.

Küsija kirjeldab, et nädalavahetuseti kestab tema tööpäev kuni 15,5 tundi. Töölepingu seaduse kohaselt võib tööpäev üldjuhul kesta kuni 13 tundi ja sellele peab järgnema kindlasti 11-tunnine katkematu puhkeaeg. Pikemad tööpäevad on lubatud ainult seadusega ettenähtud eritingimuste täitmisel. TLS § 51 lg 3 alusel saab töötaja töötada kuni 24-tunnises vahetuses, kui samaaegselt on täidetud kolm tingimust:

- tegemist on Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ art. 17 lõikes 3 nimetatud valdkonnaga (näiteks sadama või lennuväljatöötajad, tööstusharud, kus tööd ei saa tehnilistel põhjustel katkestada, põllumajandus, turism jne);
- vastav kokkulepe on sõlmitud tööandja ja töötajate esindaja vahel kollektiivlepingus;
- tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsist nähtub, et selline töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

Piirangud on ette nähtud, sest nii pikkade päevadega töötamine võib kahjustada töötaja tervist. Lisaks langeb pika tööpäeva kestel töötaja tähelepanu ja seetõttu kerkib oluliselt tööõnnetusse sattumise oht. Lisaks eeltoodule näeb seadus ette, et üle 13-tunniste tööpäevade rakendamisel tuleb töötajale tagada koheselt ka kompenseeriv puhkeaeg. 15,5tunnise tööpäevaga järel peab töötaja puhkama 13,5 tundi ning võib alles pärast seda uuesti tööle asuda.

Tööaega puudutava infoga tegeleb edasi tööinspektsioon. Ümbrikupalga teemal saab töötaja pöörduda maksu- ja tolliameti poole vihjega telefoni teel 800 4444 või e-kirjaga aadressil .

Tarbija24»Rahakott
Toimetaja:
Triin Ärm