Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Käisin tööalasel koolitusel, tööandja maksis koolituse kulud kinni, aga selle päeva eest töötasu ma ei saanud. Kas tööandja ei pea mulle midagi maksma koolituse aja eest?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Tööandja poolt korraldatud või sisse ostetud koolitusel osalemine on töötajale nagu iga teise tööülesande täitmine. Tööalasel koolitusel ei käida oma vabast ajast, vaid tööajast. Seepärast peabki tööandja maksma töötajale koolitusel osalemise aja eest keskmist töötasu ja hüvitama koolitusega seotud kulud, näiteks transpordikulu.
Töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkti 5 kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Seadus märgib, et sealjuures peab tööandja kandma koolituse kulud ja säilitama koolituse ajaks töötajale keskmise töötasu.
Antud olukorras on töötajal võimalus pöörduda tööandja poole selgituse saamiseks ja koolituse päeva eest töötasu nõudmiseks. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, siis on tegemist juba töövaidlusega ja töötajal õigus selle lahendamiseks pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni.
Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel.
- Üksikasjad
«Kas tööandja võib saata mu harupoodi tööle ilma minult küsimata? Olin nädala ühes toidupoes tööl ning nüüd tahetakse mind juba järgmisesse suunata. Põhjenduseks tuuakse sealne töötajate vähesus. Kas tööandjal on õigus seda teha?» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Kõik oleneb sellest, milles pooled on töölepingu sõlmimisel kokku leppinud. Töölepingu seaduse § 20 eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalituse üksuse täpsusega.
Kui töötaja töölepingus on töötamise kohana märgitud näiteks Tallinna linn ja tööandjal on kauplused (töökohad) Tallinna erinevates linnaosades, siis võib ta töötajat ka ühest harupoest teise ümber paigutada. Kui aga töökohana on märgitud konkreetne kauplus, siis saab töötaja teise harupoodi suunata vaid poolte kokkuleppel ehk töötaja nõusolekul.
Kahtlemata peab töötaja tööülesannete täitmise koha muutus toimuma mõistlikult ja mõlema poole huve arvestades.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Triin Ärm
- Üksikasjad
Aive Mõttus
„Juba kolmandat päeva on mul süda paha ja pea valutab. Kuumus on õudne, hingata pole justkui midagi,“ kurtis linnakontoris töötav naine, kellel muidu mingeid tervisemuresid ega ka kroonilisi haigusi pole. Kuidas niisuguses olukorras ennast aidata ja oma tervist hoida, uuris Maaleht.ee erameditsiinikeskuse Confido perearst Anneli Talvikult.
„Esimene asi on see, et tuleks sisse seada kliimaga sobiv päevakava. Ärgata vara, teha tööd, keskpäeval pidada siestat ja õhtujaheduse saabudes võib taas tööd teha. Selge see, et kõigil inimestel niisugust reþiimi järgida pole võimalik, aga selle poole võiks püüelda, võimalusel tööandjaga kokku leppides,“ soovitab doktor Talvik.
Teine asi, millele kogenud perearst tähelepanu juhib, on see, et inimene ei tohi oma organismi lisaks kuumale ilmale ise veel täiendavalt kuumutada. „Tee, kohv, mate – nende jookidega peaks piiri pidama,“ ütleb Talvik.
Samas on vedeliku tarbimine väga oluline, kuid sedagi tuleks teha targalt: tarbida päevane vajalik vedelikukogus (kuuma ilmaga 2-3 liitrit) ära varahommikul ja õhtul, mitte keskpäeval, mil kõige palavam. Palavuses joodud vesi ajab keha higistama ja see tekitab organismi kurnatust.
„Lõunamaalased kasutavad hommikul ja õhtul joomise taktikat väga edukalt juba aastasadu. Kui inimene on harjunud jooma terve päeva vältel, siis sellega, et juuakse peamiselt hommikul ja õhtul, harjub organism ümber umbes nädala jooksul. Seega tuleb harjutama hakata koguseid tasapisi ümber tõstes. Kui seda teha järsku, ühe päeva vältel, tekib keskpäeval vett saama harjunud organismis äkitselt kuivus (dehüdreerumine) ja see on väga halb,“ selgitab tohter.
Õhtuse veejoomise tagajärjeks on küll öine tualeti vahet jooksmine, aga sellega peab lihtsalt leppima.
Oluline on ka joodava vee temperatuur. Jääkülma vett juua ei maksa, sest see sunnib organismi sooja tootma. Kõige parem on tarbida mõõdukalt jahedat vett.
Ja veel üks oluline nüanss – mitmekesine soolade tarbimine. Muidu rõhutatakse kogu aeg, et söögisoola peaks tarbima nii vähe kui võimalik, kuid higistades kaotab inimene palju nii naatriumi, kaaliumi kui teisi eluks vajalikke mineraalaineid ja nende varud tuleb kindlasti taastada. Hea on seda teha soolase maitsega mineraalvett tarbides, poodides on nende valik piisav ja elementidesisaldus sobivalt mitmekesine.
„Keerulisem on soolatasakaalu taastamine aga neil, kellel mingi tervisehäda tõttu tekivad tursed. Nemad peaks kindlasti arstiga nõu pidama,“ rõhutab Anneli Talvik.
Inimesed, kes kehalise treeninguga tegelevad, peaksid ka selle juures veidi tagasi tõmbama ning treenima kas varahommikul või hilisõhtul. Kuumades oludes trenni tehes veresooned lõõgastuvad liigselt ning see võib tekitada väga halva enesetunde.
Kui aga asi juba nii kaugele läinud, et süda on paha ja pea valutab, tuleks organismi kiiresti jahutada, näiteks jaheda duðði all seistes või jahedas vannivees lamades. „Kui sellist võimalust käepärast pole, tuleb kuklale ja otsmikule asetada külmas vees märjaks kastetud rätikud,“ räägib Talvik esmaabist.
Ja otse loomulikult ei maksa end päikese praadida, vaid pigem püsida varjus ja otsida liikuva õhuga kohti.
- Üksikasjad
Kontoritöötajad, kelle töökeskonnas on rohkem looduslikku päevavalgust, magavad teistest kauem, nende uni on kvaliteetsem, nad on füüsiliselt aktiivsemad ja nende elukvaliteet on parem.
Ajakirjas Journal of Clinical Sleep Medicine avaldatud uuring näitas, et akendega ruumides töötavad inimesed puutusid töö ajal päevavalgusega kokku 173 protsenti rohkem ning magasid öösiti keskeltläbi 46 minutit enam kui need inimesed, kelle töökoht loodusliku valgusega kokkupuudet ei võimaldanud, vahendab ERRi teadusportaal.
Päevavalgust nautivad töötajad kaldusid olema ka füüsiliselt aktiivsemad kui akendeta ruumides tegutsevad inimesed.
Päevane kokkupuude valgusega (seda eriti hommikutundidel) on tervisele oluline, parandades tuju, suurendades erksust ja kiirendades ka organismi ainevahetust.
Tarbija24»Tervis
Toimetaja:
Marina Lohk
- Üksikasjad
«Kui kõrge võib olla kontori sisetemperatuur? Kas 34 kraadi on liige kõrge? Kas selle murega tuleks pöörduda ülemuse või kellegi teise poole?» uuris lugeja.
Vastas Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Seadus ei sätesta, milline on optimaalne temperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Kuna konkreetset temperatuuri töö tegemiseks ei ole kehtestatud, tuleb iga töökohta hinnata eraldi, tulenevalt töö eripäradest.
Kui töötaja tunneb, et tingimused töö tegemiseks on ebasobivad tuleb pöörduda tööandja poole.
Tarbija24»Tervis
Toimetaja:
Triin Ärm
Lehekülg 1053 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee