Üksikasjad

Avaldatud: 15 august 2014

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Sülvi Sarapuu
Eesti nägemispuuetega inimeste keskliidu juhatuse liige

Töövõimereform käib, aga vaegnägijate jaoks lahendusi ei ole

Töövõimereformi valguses tuleb esile mitmeid olulisi puudusi Eesti riigi sotsiaal- ja haridussüsteemis.

1950-ndateni tegutses nägemispuudega inimestele käsitöökutseid pakkuv kutsekool ja edasi õpetati välja oskustöölisi tolleaegse pimedate ühingu õppe- ja tootmiskombinaatides, aga kui koitsid 1990-ndad, lõppes kõik. Sinnani oli vähemalt mingi võimalus töötada ja tunda end vajalikuna. Parimad töötajad teenisid kindlasti keskmise palga. Iga nägemispuudega inimene, kellel vähegi oli võimalus, töötas aasta, enne kui sai kätte täispensioni või puude tõttu määratud toetuse. Seejärel hakkas ta iga kuu saama täies ulatuses riiklikku toetust ja tükitöö alusel teenitud palka. Ei siis, Eesti NSV-s, ega ka praegu Põhjamaades pole stimuleeritud puudega inimesi tööle puude tõttu määratud toetuse vähendamise või selle koguni äravõtmisega.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 august 2014

• Eesti Päevaleht
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

Riin Aljas

Sotsiaalministeerium plaanib uut seadust, mis annaks töövaidluskomisjonile lisajõudu ja võimu.

Sotsiaalministeerium kavatseb välja töötada seaduse, mis lapiks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kitsaskohti ja tooks suurema osa tööprobleemide lahendamise töövaidluskomisjoni. Praegu saab paljudega neist pöörduda ainult kohtusse. „Kui sul on mitu palka kätte saamata, siis on ikka vahe vahel, kas saad lahendi töövaidluskomisjonist paari kuuga või läheb selleks kohtus kuus kuud,” põhjendas sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Mariliis Proos, kelle sõnul enamik vaidlusi puudutabki töötasusid.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Igas ettevõttes on vähemalt üks selline inimene: suur töörügaja, kes keeldub puhkusest. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et see on ettevõttele hea, siis uuringutulemused näitavad midagi muud, kirjutab The Wall Street Journal.

Karjääriportaali Glassdoor uuringust, et 15 protsenti nendest töötajatest, kellel on õigus puhkusele, ei ole seda viimase aasta jooksul kasutanud.

Mõned töötajad keelduvad puhkusest, sest saavad pidevalt töötades emotsionaalse rahulduse. Paljud puhkuse vältijad loodavad niimoodi oma karjääri edendada.

2006. aasta tööuuringu andmetel on puhkust väldivad rohkem mehed ning peamiseks põhjuseks on uskumine, et niimoodi on nad töökaotuse vastu kindlustatud. Ja nende arvamuse paikapidavuse kohta on ka mõned tõendid. Mullu Oxford Economicsi läbiviidud uuringust selgus, et 13 protsenti juhtidest edutas kogu puhkuse välja võtnud töötajaid vähem tõenäoliselt.

Saksa uuringust selgub, et vaid osa puhkusest välja võtnud töötajad teenisid järgneva aasta jooksul keskmiselt 2,8 protsenti rohkem kui nende kolleegid, kes kogu puhkuse ära puhkasid.

Peamised puhkusest keeldumise põhjused on suur töökoormus ning hirm naastes veelgi suurema tegemata tööde hunnikuga silmitsi seista.

Puhkusest keeldujad tekitavad probleeme kogu kontorile. Sageli keelduvad nad oma ülesandeid kellelegi delegeerimast ning tekitavad sellega kolleegides süütunet. Puhkusest keeldumise negatiivsed mõjud on kurnatus, madal töömoraal, südameprobleemid ja vähenenud tootlikkus.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Lugeja küsib:
"Kas tööandjal on õigus töötaja teise firmasse ilma töölepinguta üle viia, kui töö ja asukoht on samad, aga firmad mitte?"

Vastab Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu:

"Töölepingu üleviimine ühe tööandja juurest teise juurde on lubatud siiski vaid teatud olukordades.

Töölepingu seaduse § 112 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust nendes olukordades, kui toimub äriühingute liitumine, jagunemine või müük või antakse üle iseseisvalt tegutsev majandusüksus. Seejuures kohustab seadus järgima töölepingute üleminekul konkreetseid nõudeid, sh töötaja eelnevat teavitamist ning temaga konsulteerimist. Muudel juhtudel ei ole töölepingu üleandmine võimalik, vaid üks tööleping tuleb ühe tööandja juures seaduspäraselt lõpetada ja järgmise tööandjaga sõlmitakse juba uus tööleping."

Kui sul on küsimus või mure, siis kirjuta härra Kasulikule .