Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Alates 1. septembrist jõustub seadusemuudatus, mille järgi ei pea arst tööõnnetusest tööandjat teavitama.

Edaspidi teatab tööandjale arsti teatise saamisest tööinspektsioon.

Võrreldes kehtinud korraga kaob arsti kohustus teavitada tööandjat raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. Muudatus aitab vähendada arstide teavitamiskohustusi.

Saades arstilt teatise, teavitab tööinspektsioon tööandjat kirjalikult või tulevikus ka kliendiportaali kaudu. Teavitamisel jagatakse tööandjale ka tegevusjuhiseid tööõnnetuse uurimisel, mis sisaldavad muuhulgas olulisi tähtaegasid.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker

Üksikasjad

Avaldatud: 29 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta teises kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 4,8 protsenti, teatas statistikaamet.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus teises kvartalis aeglasem kui esimeses kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk teises kvartalis 5,0 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta teise kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 1,8 protsenti ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta II kvartalis samuti 4,8 protsenti. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheteistkümnendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajate arv 4,7 protsenti suurem kui 2013. aasta juuni lõpus. Pisut üle 10 protsenti suurenes palgatöötajate arv neljal tegevusalal: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 2) hulgi- ja jaekaubandus; 3) majutus ja toitlustus ning 4) haldus- ja abitegevused.

Keskmine brutotunnipalk oli 2014. aasta II kvartalis 6,21 eurot ja tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 8,8 protsenti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (kuupalk 9,3 protsenti ja tunnipalk 12,2 protsenti).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige vähem mäetööstuse tegevusala palgatöötajatel (kuupalk 0,4 protsenti ja tunnipalk 4,8 protsenti).

Keskmine brutopalk oli aprillis 996 eurot, mais 1002 eurot ja juunis 1065 eurot.

2014. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1379 eurot ja tunnis 9,29 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 4,5 protsenti ja 7,3 protsenti võrreldes 2013. aasta II kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,9 protsenti) ning tunnis finants- ja kindlustustegevuses (11,2 protsenti).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2013. aasta II kvartaliga võrreldes ainult mäetööstuses (0,8 protsenti) ning tööjõukulu tunnis tõusis kõige vähem info ja side tegevusalal (3,0 protsenti).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast.

Majandus24Ȁriuudised

Toimetaja:
Merike Teder

Üksikasjad

Avaldatud: 29 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Selle aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku üle 1,5 miljardi (1 542 096 024) euro, mis maksti välja 551 306 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 753 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2013. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 545 059 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 440 407 442 eurot. Mediaanväljamakse oli 2013. aasta II kvartalis 705 eurot kuus.

2013. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa ligi 5,5 miljardit (5 498 002 152) eurot ja seda maksti 628 047 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2013. aasta kohta oli maksu- ja tolliameti andmetel 730 eurot ja mediaanväljamakse 580 eurot.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Uku Tampere
pressiesindaja
29. august 2014

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Palgad Eestis saaksid senisest olulisemalt tõusta vaid siis, kui nii töötajad kui ka ettevõtjad on valmis olulisteks muutusteks, tõdeti täna ametiühingute keskliidu kutsel kokku tulnud ekspertide arutelul. Seejuuures vajaks maksusüsteemi muutmine tõsist arutelu, nentisid sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja teised asjatundjad.

Ametiühingute keskliidule teeb muret, et Eesti elanike palgad kasvavad liiga aeglaselt. Täna rahvusraamatukogus toimunud arutelul küsis ametiühingute keskliit ekspertidelt, kuidas anda palgakasvule hoogu juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kas me jääme tiksuma sellise viie-, seitsme-, kümneprotsendise palgatõusuga, kus me jõuame tegelikult Euroopa Liidule järele 25-30 aasta pärast, või on meil majanduses olemas võimalused, kus töötajad ja tööandjad pingutavad, et me teeksime arenguhüppe, et kiiremini edukale poolele läänemaailmast järele jõuda," selgitas ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson arutelu põhiküsimust.

Mitte kõik ei jaga Petersoni arvamust, et palgad kasvavad aeglaselt. Mõned analüütikud ja tööandjad on viidanud, et nii sel kui eelmisel aastal on eestlaste palgad kasvanud üsna kiiresti. Eriti arvestades, et majanduskasv on samal ajal olnud tagasihoidlik. Eelmisel aastal ja tänavu esimeses kvartalis kasvas keskmine brutokuupalk seitse protsenti.

"Eksportivale tööstusele on see piiriks. Kõrgemale me palku tõsta ei saa, sest meie hinnad ei kasva niivõrd kiiresti turgudel. Globaalne turg ei võta Eesti kiiret kulude kasvu omaks," ütles rõiva- ja tekstiililiidu juht ning tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Meelis Virkebau.

Tänasel üritusel osalenud leidsid, et majanduskasvu ja palgatõusu kiirendamiseks peavad muutuma nii töötajad kui ettevõtted.

"Üks on see, missugust tööd inimesed ise suudaksid ja oskaksid teha. Kas nad suudaksid teha rohkem tööd, kui suur on valmisolek oma elus midagi muuta, õppida uusi ameteid, ennast täiendada. Teine asi on muuta ettevõtjate mõtteviisi. Edukas ettevõtja pole mitte see, kes suudab võimalikult vähe maksta, vaid see, kes suudab värvata paremaid spetsialiste ja tekitada inimestes tugevat motivatsiooni ettevõtet edasi viia," rääkis sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.

Virkebau sõnul vajaks maksusüsteem kindlasti muutmist. Lisaks sellele peaksid ettevõtted tegema rohkem koostööd ülikoolidega uute toodete arenduseks. "Tuleks mõelda uute kaasaegsete seadmete peale. Ja muidugi täiendada ka kutseõpet ja õppekavasid ülikoolides, et need vastaksid enam tänapäeva nõuetele," jätkas ta.

Ettevõtjad on juba aastaid rõhutanud, et Eesti tööjõumaksud on liiga kõrged. Kantsler Priske sõnul väärib maksusüsteem tõsist arutelu.

"Mis võiks olla maksuvaba miinimum, kuidas ta peaks soodustama inimeste soovi rohkem ja paremini teenida, milline võiks olla tööjõumaksude ja tarbimismaksude tasakaal... Usun ja tahaksin isegi loota, et see võiks olla poliitikutel järgmiste valimiste suur teema," ütles Priske.

Vitsur: mitmetes Euroopa riikides teevad palgad vähikäiku

LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur ütles, et väljarännet arvestades kasvavad palgad liiga aeglaselt, kuid Eesti majanduse konkurentsivõimet ja produktiivsust arvestades liiga kiiresti. Samas arvas Vitsur, et pigem ühtlustub meie palk Euroopa keskmisega seetõttu, et mitmetes riikides palgatase alaneb.

"Ma arvan, et me liigume keskmisele lähemale, kuid mitte niivõrd sellepärast, et meie palgad hästi kiiresti kasvaksid, aga Euroopas terves reas riikides teevad palgad praegu vähikäiku ja nad tulevad meile ülalt alla lähemale," selgitas Vitsur.

"Kui palgatõus toimub normaalsel majanduslikult baasilt, kui teda tagab produktiivsuse kasv, siis ei ole palgatõusu kiiruses midagi halba, kuid kui ta on tühja koha peal, siis tähendab see seda, et meie makromajandus läheb tasakaalust välja," lisas ekspert.

Videoklippi saab näha siit>>
http://static.err.ee/media?stream=media.err.ee:80/uudised/&file=2014-08-27_AK_palgad.mp4&mediaspace=mediaframe&autoplay=true&mediamode=wowzavideo&site=uudised.err.ee&image=http://static.err.ee/gridfs/77234BEB7C89950EE80942D0C3C6EB28BDF2603392E01D32F64C6085C32775CC.jpg?width=1094&crop=%280%2C36%2C1094%2C654.0790960451977%29&cropxunits=1094&cropyunits=729&rotate=0&s.contrast=0&s.saturation=0&s.brightness=0&s.grayscale=0&s.alpha=1&quality=100&s.roundcorners=0%2C0%2C0%2C0&format=jpg

Allikas: ERR