Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuli 2014

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) otsustasid kokku leppida ühistes positsioonides enne töövõimereformi toetuse seaduse eelnõu teist lugemist Riigikogus ning edasisel menetlusel jõud ühendada. Esimene ühine seisukoht on, et töövõimereformi toetuse seaduse eelnõuga tuleb edasi töötada ning menetlemist tuleb pidurdada seni, kuni otsustajad on arvesse võtnud puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride peamised seisukohad.

Nii EPIKoda kui EAKL keskenduvad edasises koostöös viiele peamisele punktile:
ennetustegevus, et meie inimesed oleksid võimalikult kaua terved ning töövõime säiliks, sh. tuleb luua tööõnnetuse- ja kutsehaiguse kindlustus ning erisoodustusmaksu kaotamine tervisekuludelt; sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine kõigis omavalitsustes, mis puudutab töötamiseks hädavajalike abiteenuste nagu transport, viipekeele-, tõlketeenuse-, tugiisiku – ja isikliku abistaja olemasolu ning omastehooldajatele õiglase abi tagamise jpm; tööandjate motivatsioonipaketi loomine - töövõimega isikuid töölevõtnud tööandjate tunnustamine, teadlikkuse tõstmine olemasolevatest soodustustest ja meetmetest, töökohtade loomise toetused maapiirkondades jpm; muudatused Töölepinguseaduses, millega tekib kohustus mõistlikkuse piires kohandada töökohta vastavalt töötaja muutunud tervisele, suund paindlike töövormide loomisele, positiivse diskrimineerimise võimaluse sisseviimine jpm; muutused eelnõus alates hindamismetoodikast kuni jõustumise edasilükkamiseni kõige varasemalt 1. jaanuarile 2016.

EAKLi esimehe Peep Petersoni sõnul on ühtne lähenemine ja kokkuleppimine asjaajamisel kõigi reformi osapoolte vahel oluline edasiliikumiseks ning ühiskondliku õigluse loomiseks, ilma milleta satub töövõimereform edaspidi paratamatult löögi alla. “Kui ajame asja ühtselt ja moodustame võimalikult mitme osapoolega lõpliku nimekirja töövõimereformi puudutavates punktides, on valitsusel palju lihtsam neid punkte ellu viia,” ütles Peep Peterson.“Töövõimereformi paremaks õnnestumiseks esitame riigikogule ühisseisukohad veel enne teist lugemist,“ lisas Peterson.

EPIKoja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme hinnangul on reformi õnnestumise eelduseks tervikuna ühiskonna suhtumise muutumine puuetega inimestesse ning laiema vaate olemasolu reformi. „See ei ole ainult töövõime hindamise ja toetuse maksmise küsimus. Oluline on reformi seostamine kõigi asjassepuutuvate eluvaldkondadega, nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, tööhõive jne, tehes seda osapooli kaasavate aruteludega. Sama tähtis on prioriteetide asetus valitsuse tasandil, mille tulemusel tahame näha tegevuskava reformiga haakuvates valdkondades olevate probleemide lahendamiseks,“ ütles Monika Haukanõmm.

Eesti Puuetega Inimeste Koja kui Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt on töövõimereformi ühiskonnale tarvis eelkõige suhtumise muutmiseks, kus iga ühiskonnaliige on tähtis ning kedagi ei jäeta kõrvale. Samas nähakse edasises menetluses senisest suuremat vajadust liikuda ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele ning reformi „ära tegemiselt“ puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäridele hädavajalike tingimuste loomisele nende tööle aitamiseks.

Lisainfo:
Peep Peterson
EAKL esimees
Tel. 5015446

Monika Haukanõmm
EPIKoda juhatuse esimees
Tel. 56966326

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuli 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

«Remondijärgselt muutuvad minu töötingimused. Pean hakkama tööle kabinetis, kus pole loomulikku valgust (puudub aken) ja ruum on nii umbes 12 ruutmeetrit suur, mööbliga (kaks arvutiga varustatud töölauda, kušett, kapp, vajadusel tuuakse EKG aparaat). Töö on nagu polikliinikus. Toas viibib 8st 16ni kaks inimest. Lisaks vastavalt olukorrale veel 1-3 inimest vähemalt 10 tundi nädalas. Kas sellise töö iseloomu juures on sellised töötingimused seadusega kooskõlas?» uurib lugeja.

Vastab tööohutuse spetsialist Kristi Jõeorg ettevõttest Riskianalüüs OÜ.

Töökohale esitatavad nõuded on toodud määruses: https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344. Aknad, kui sellised ei ole eraldi nõutud. Tööruumid peavad olema küllaldase kõrguse ja pindalaga, mis võimaldab töötajatel tervist kahjustamata oma tööd teha ning teostada ergonoomiliselt tööliigutusi.

Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m³ (õhuruumi arvestamisel võetakse ruumi kõrgusest arvesse kuni 3,5 m). Tavaliselt arvutatakse vastavalt nõutud õhuruumile välja optimaalne töötajate arv tööruumis, kusjuures tuleb arvestada ka muud mööblit.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetaja:
Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuli 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Töökollektiiviga ühiste meelelahutuslike tegevuste käigus saadud vigastused ei ole alati tööõnnetus. Kui õnnetus on juhtunud üritusel, milles osalemine on vabatahtlik, ei ole tegemist tööõnnetusega.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu toob näite ühe ettevõtte suvepäevadelt. "Olgugi, et osalejatele oli tööandja poolt korraldatud transport, toitlustamine, erinevad vaba aja veetmise võimalused ja ööbimine, ei olnud ühe mängu käigus töötaja kukkumise puhul tegemist tööõnnetusega. Kuna üritus toimus töötaja tööst vabal ajal ning osalemine oli vabatahtlik."

Miidla-Vanatalu selgitab, et kui tööandja oleks teinud suvepäevadel osalemise kohustuslikuks, näiteks oleks toimunud tööalane loeng või seminar või oleks omandatud töö jaoks praktilisi kogemusi vms, võiks sel ajal toimunud õnnetuse puhul kõne alla tulla õnnetuse lugemine tööõnnetuseks.
Nii võib tõusetuda õnnetuse lugemine tööõnnetuseks ka siis, kui firma valdkonnajuhid peavad omavahel võistlema ja vabatahtlik osavõtt on küsitav.

Tööõnnetuse määratlemisel on oluline, mis asjaoludel õnnetus toimus. Kui õnnetus juhtus suvepäevadel ajal, mil töötaja oli kohustatud võtma osa ettenähtud üritustest, oleks eeldatavalt tegemist tööõnnetusega. Kui aga töötaja osales pärast päeva kohustuslikku osa vabatahtlikult meelelahutuslikes üritustes, ei saa juhtunud õnnetust tööõnnetuseks lugeda.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Viimati puhkasin juunis eelmine aasta. Järgmine puhkus pidi olema septembris, aga ei saanud minna, kuna tööd oli palju ja polnud asendajat. Lükkasime edasi detsembriks, taaskord ei saanud minna, kuna pole asendajat. Asendusega oli veel nii, et mul paluti ise endale otsida, kes asendaks ja kelle ma pean ise välja koolitama. Kuigi puudus mul see aeg, et kedagi koolitada. Tegin uue puhkuseavalduse märtsiks, kuid taaskord ei olnud võimalik. Ja nii jätkus ka aprillis. Hetkel on uus avaldus maiks, kuid see pole ka kindel. Kindel on see, et inimene on väsinud juba ja hakkab vigu tegema. Millised on minu õigused saada puhkust? Kas on töötaja kohustus otsida endale asendaja ja ta välja koolitada?» uurib lugeja.

Vastab Kaia Taal tööinspektsiooni Põhja inspektsioonist.

Töötajale puhkuste ajakavas kinnitatud või töötaja poolt vähemalt 14 kalendripäeva ette teatatud põhipuhkuse, mida ajakavas polnud, võimaldamisest tööandja keelduda ei saa. Töökorraldus on tööandja pädevuses, seega ei ole seaduslik nõuda töötajalt endale asendaja leidmist puhkuse ajaks. Asendaja koolitamiskohustus on töötajal vaid siis, kui see on üks tema tööülesannetest, milles on tööandjaga kokku lepitud.

Seaduse järgi on töötajal õigus saada põhipuhkust iga töötatud kalendriaasta eest täies ulatuses. Puhkust kasutatakse kalendriaasta jooksul ja see tasustatakse TLS §-is 70 sätestatud korras.

Puhkusenõue aegub nõudeõiguse tekkimisest arvates järgmise aasta lõpuga. Seetõttu on oluline veel sel aastal puhata möödunud aastal saamata jäänud puhkus.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetaja:
Tarbija24