Artiklid
- Üksikasjad
Tänavu esimese viie kuu seisuga oli omavalitsuste raamatupidamisandmetel õpetajate keskmine brutopalk täistööaja arvestuses 966 eurot, mis on 12,5 protsenti kõrgem kui mullu samal ajal.
Haridus- ja teadusministeerium märkis oma teates, et õpetajate miinimumpalk on selle aasta jaanuarist 800 eurot kuus.
Õpetajate töötasu ületas 966 eurot kuus ehk riigi keskmise 56 omavalitsuses ning sealhulgas suuremates linnades – Narvas, Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Kõige kõrgem keskmine õpetaja palk oli Koeru, Sangaste ja Sauga vallas
Tuhat eurot ületas õpetajate keskmine töötasu mai lõpuks 30 omavalitsuses, millest valdav enamus olid vallad. Kõige kõrgem keskmine palk oli Koeru, Sangaste ja Sauga vallas, ulatudes 1150 eurost kuni 1350 euroni.
Ministeerium selgitas veel, et omavalitsused said sellel aastal õpetajate palgatoetust 166 miljonit eurot, mis on keskmiselt 978 eurot iga õpetaja ametikoha kohta, millele lisandub aasta jooksul riigilt toetuslepingutega eraldatav raha, mis seni õpetaja palgastatistikas täielikult ei kajastunud.
Toetuse jaotamisel said tänavu eeliskasvu väiksemad, kodulähedaste põhikoolidega kohalikud omavalitsused.
Palgastatistika alus on omavalitsute ja koolide eneste raamatupidamisandmed, kui palju on konkreetses omavalitsuses õpetajatele töötasu välja makstud ning iga kooli poolt Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud õpetajate tegelikud töökoormused.
Ülevaadet avaldatakse kahekuulise lõtkuga – omavalitsustel on kohustus kanda andmed riigiraamatupidamisse hiljemalt iga järgmise kuu lõpuks. Täielik ülevaade on leitav haridusstatistika leheküljelt HaridusSilm.ee õpetajate palgaanalüüsi alt.
- Üksikasjad
Tänasel kohtumisel tööandjatega rõhutas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, et töövõimereformi tulemusel ei ole erivajadus tööandja jaoks enam lisakulu ja erivajadusega inimesed on võrdsed töötajad.
"Riigi pakutav toetus loob erivajadusega inimese palkamiseks soodsad tingimused. Juba praegu kehtivatele maksusoodustustele ja pakutavatele teenustele lisanduvad ka näiteks aastane palgatoetus, sõidutoetus, tugiisiku töötamise teenus ning korraldatakse ka koolitusi ja nõustamisi ettevõtetele, et tutvustada riigi pakutavaid erinevaid teenuseid ja soodustusi," ütles Kruuse tööandjatele suunatud motivatsioonipaketi kohta.
Praegu on 68 protsenti tööandjatest valmis tööle võtma vähenenud töövõimega inimesi. Reformi üheks oluliseks osaks on julgustada ettevõtjaid, et vähenenud töövõimega inimesed ka päriselt tööle saaksid.
Praegu toetab töötukassa tööandjaid tööruumide ja -vahendite kohandamisel ning annab tasuta tehnilise abivahendi. Lisaks maksab riik töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu miinimumpalga ulatuses või maksuvaba hüvitise isikliku sõiduauto kasutamiseks kodu ja töökoha vahelisteks sõitudeks.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Need, kes selle vaevaks võtavad, tavaliselt ka midagi leiavad, tööandjad tunnustavad julgust.
Telefonikõne viiendasse Tallinna söögikohta, seekord Nõmmele Alfredi pubisse: „Kas teie uksest on kunagi sisse astunud mõni tööotsija ja kas te võtsite ta tööle?” Vastus on sama mis teistel: „Ei, mitte kunagi.” Heal juhul mõni helistab, ise kohale pole tulnud keegi.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.Logi sisseTelli digileht 1€ Maksa mobiiliga
- Üksikasjad
Tiina Saar karjäärinõustaja
Süsteemse karjäärinõustamise puudumise tõttu kaotab riik väärt tööjõudu
Suve hakul andis riigikantselei välja inimeste oskuste ja tööturu vajaduste ühitamise rakkerühma ühistööna valminud trükise „Eesti tööturg täna ja homme”. Rõõmustasin, et lõpuks ometi on karjäärinõustajatel, õpetajatel ja tööturu spetsialistidel olemas makroanalüüsid, millele oma töös toetuda: kuhu tööturg liigub, keda, kuhu ja kui palju vajatakse. Kuid sama analüüs toob karjääripraktikute jaoks esile paradoksi: inimesed tahavad ja ootavad oma tööelult hoopis midagi muud, kui tööturul ja tööandjatel pakkuda on.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Tanel Saarmann
Peamiselt Skandinaaviast ja Saksamaalt pärit globaalsed ettevõtted tunnevad Eesti ärikeskkonna vastu üha suuremat huvi. Odava liinitöö asemel on siia kolinud ja kolimas targad ja lisandväärtust andvad ametid. Niisiis on Eestil üha positiivsem maine ja veelgi haritum töötajaskond.
Suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele finants- ja IT-valdkonnas nn tarkade tugiteenuste pakkumine on Eesti jaoks suur võimalus. Mida rohkem siia ettevõtete tugikeskusi tuleb, seda rohkem Eesti maine tõuseb. Viimastel aastatel on siia meelitatud mitmeid suuri tegijaid nagu Kühne + Nagel ja kokku on Eestis juba 40–50 rahvusvahelise ettevõtte tugikeskused.
Edasi lugedes saad teada, mida peaks Eestis tegema, et olla endiselt atraktiivne sihtkoht ja miks me peaksime oma riigi üle uhked olema.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.Logi sisseTelli digileht 1€ Maksa mobiiliga
Lehekülg 1059 / 1652