Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2017

• Delfi
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Toimetaja Lauri Laugen
toimetaja

Tööandjad võivad keelata personalil nähtavate religioossete sümbolite kandmise, otsustas Euroopa Liidu kohus teisipäeval.

Euroopa Kohus tegi ühise otsuse kahe naise kohta Prantsusmaal ja Belgias, kes vallandati pearäti äravõtmisest keeldumise pärast, vahendab Reuters.

„Ettevõtte sisemine reegel, mis keelab igasuguse poliitilise, filosoofilise või religioosse märgi kandmise ei kujuta endast otsest diskrimineerimist,“ teatas kohus.
„Sellise reegli puudumisel aga ei saa tööandja valmisolekut võtta arvesse kliendi soove mitte enam lasta tööandja teenuseid pakkuda töötajal, kes kannab islami pearätti, pidada tööalaseks nõudmiseks, mis võiks välistada diskrimineerimise,“ lisas kohus.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Margit Aedla
Ehitus- ja kinnisvararubriigi toimetaja

Kui üldine tööõnnestute trend pole Eestis rõõmustav, siis ehitussektoris suudeti möödunud aastal oma tööd ohutumalt korraldada. Ülemöödunuga võrreldes juhtus eelmisel aastal 4 õnnetust vähem. Kahjuks 8 lõppes surmaga.

Tööinspektsiooni värskest töökeskkonna uuringust selgub, et möödunud aastal teatati 5081 tööõnnetusest, millest 4036 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 1019 juhul raske kehavigastuse ning 26 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. 100 000 töötaja kohta oli seega neli töösurma. 2015. aastal lõppes surmaga 17 õnnetust. Trend pole just rõõmustav.
Varasema aastaga võrreldes on kasvanud õnnetused enamikes tegevusalades. Veidi rõõmustavamad tulemused on ehituses ja puidutööstuses. Ehituses toimus möödunud aastal 407 tööõnnetust, millest 105 olid rasked, kahjuks 8 lõppes surmaga. 2015. aastal toimus ehitussektoris 411 tööõnnetust, neist kergeid oli 288, raskeid 120 ning surmaga lõppes 3 õnnetust.

Tööõnnetused ehitussektoris

2012 – 354
2013 – 360
2014 – 365
2015 – 411
2016 – 407

Tööpinnad pole olnud ohutult paigaldatud

Ehitussektoris on peamised tööõnnetuste põhjused ikka kõrgelt kukkumine, kontrolli kaotamine käsitööriistade üle, kukkuva ehitusmaterjali või muu eseme alla jäämine. Enim toimub raskeid õnnetusi üldehitustööde käigus, kuid rohkem oli õnnetusi ka viimistluse ning katusetööde käigus.
Peamised märksõnad ehitusvaldkonna kohta on jätkuvalt samad kui varasematel aastatel – redelid, tellingud jm tööpinnad peavad olema ohutult paigaldatud ja töökorras.
Tööriistade käsitlemisega seotud õnnetusi aitab kõige paremini ära hoida töökorralduslike meetmetega, ehitusplatsidel vältida olukordi, kus ühe töötaja tegevuse või tegematuse tõttu saab kannatada teine töötaja.
Inspektorid toovad välja, et paranenud on küll turvavarustuse väljastamine töötajatele, kuid nende kasutamiseks väljaõpe on alatihti puudulik. Probleemiks on ka turvarakmete kinnituskohtade puudumine. Tööohutusplaane käsitletakse pigem formaalsete dokumentidena, mis ei kajasta konkreetse objekti olukorda. Isegi kui kunagi on koostatud ohutusplaan, siis see kandub objektilt objektile, ning tööohutusplaanis reaalseid meetmeid kukkumisohu vältimiseks ette ei nähta, ei arvestata ehitusobjekti eripära.
Paljudel juhtudel plaan ei kajasta tööetappide ajalist järjestust ja seetõttu tekivad erinevate tööandjate vahel ebakõlad. Ehitussektoris on enim viga saanuid vanusegrupis 25–34 mehed
Tegevusaladest oligi jätkuvalt suurima järelevalve all ehitussektor – 1107 kontrolliga.

Mõningad näited tööõnnetuste juhtumitest

• Laoplatsil kauba maha laadimisel kukkus 54aastane mees auto haagisest betoonpinnale;
• raskeveok põrkas kokku korvtõstukiga. 56aastane mees kukkus korvist maapinnale;
• 29aastane mees kukkus kinnitamata turvavarustuse tõttu alla hoone 7. korruselt;
• 28aastane mees kukkus teisaldatavalt tellingult, millel puudusid ettenähtud piirded;
• 24aastane mees vahetas 9 m pikkuse elektriposti otsas liinijuhtmeid, post murdus ning töötaja kukkus postiga maapinnale;
• 71aastane mees kukkus redeli vajumise tõttu ~2 m kõrguselt maapinnale;
• 27aastane mees kukkus angaari ehitusel 7 m kõrguselt;
• 62aastane mees remontis remondiboksi toodud kahveltõstukit. Tõstuk jäeti toestamata ja see vajus töötajale peale;
• 56aastane mees hukkus remonditööde käigus toimunud ammoniaagi lekke tagajärjel.

Allikas: Tööinspektsioon

Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2017

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Reet Pärgma
reporter

Täpselt kuus kuud töötanud madalapalgalised, kes alustasid tööd kalendrikuu alguses, kuid mitte esimesel kuupäeval, võivad jääda toetusest ilma, sest maksu- ja tolliamet ei võta esimest töökuud arvesse.

Tänavu saavad eelmisel aastal madalat palka teeninud inimesed taotleda tasutud tulumaksu tagasimakset. Selleks, et toetust saada, peab inimene olema 2016. aastal vähemalt kuus kuud olnud Eesti resident, vähemalt 18-aastane, töötanud täistööajaga ning töötanud töölepingu alusel või teenistussuhtes.

Paljud taotlejad on aga märganud, et töösaaþ on taotluse lehel märgitud ühe kuu võrra lühemaks tegelikkusest. See tähendab, et toetusest võivad ilma jääda need, kes on töötanud täpselt kuus kuud täiskohaga vastates teoreetiliselt esitatud tingimustele, kuid maksu- ja tolliamet on arvesse võtnud vaid viit kuud.

Maksu- ja tolliameti (MTA) avalike suhete juht Rainer Laurits selgitas, et kuna nõue tähendab seda, et inimene peab olema töötanud täis vähemalt kuus kuud täis kalendrikuu ulatuses. "Siin oleme võtnud aluseks tööturuteenuste- ja toetuste seaduses kirjas oleva reegli," ütles ta.

Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et isegi kui inimene töötas viis kuud ja 30 päeva, alustades tööd kalendrikuu 2. kuupäeval, ei võta MTA esimest kuud arvesse ning madalapalgaline jääb toetusest ilma.

"See tähendab siis seda, et kui inimene on töötanud näiteks 7. märtsist kuni 31. märtsini, siis ei ole tegemist kogu kalendrikuu jooksul töötamisega ja seda kuud ei võeta toetuse arvestamisel arvesse. Või kui isik töötas alates 5. septembrist 2016 (see oli esmaspäevane päev), siis tõepoolest septembrikuu arvesse ei lähe. Tingimuse täitmiseks peab olema töötanud 1. septembrist - 30. septembrini."

"Maksu- ja tolliametil ei ole paraku siin õigust üksikuid päevi kuidagi liita või neid toetuse maksmisel arvesse võtta, kuna peame ikkagi toimetama nii, nagu seadus seda võimaldab," selgitas ta.

Lisainfot loe originaalist http://arileht.delfi.ee/news/uudised/valel-paeval-toole-asunud-madalapalgalised-voivad-toetusest-ilma-jaada?id=77525136.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Tervise seisukohast oleks parim öösiti mitte töötada, vaid magada, kuid paratamatult on valdkondi, mille toimimist eeldatakse ööpäevaringselt.

Enne öötööle minekut tuleb läbida täiendav tervisekontroll, sest on rida terviseseisundeid, mille olemasolul on öötöö vastunäidustatud, näiteks südamehaigused, kirjutab Tööelu portaal.

Seaduse kohaselt peab tööandja korraldama tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel ning kandma sellega seotud kulud.

Praktilised nõuanded öötöölistele

Et öötööga paremini hakkama saada, on toitumisteadlased ja psühholoogid andnud mitmeid soovitusi:

•Enne öövahetust tuleks end korralikult välja puhata, näiteks teha üks umbes kahetunnine uinak ka pärastlõunal.

•Uuringud on näidanud, et valgusel on öösel oluline roll. Öötöötajad, kes istusid eredate lampide all kuus ja enam tundi, olid erksamad ja nende päevane uni oli mõnusam. Kui tööl ere valgus puudub, ostke spetsiaalne ereda valgusega lamp ning viibige selle valguses enne tööleminekut või tööl kohvipauside ajal.

•Kuigi kohv aitab hoida erksana, on arstidel öötöölistele selles osas kindlad soovitused. Osa arste leiab, et kohvi ei tohiks juua enam pärast keskööd. Teised aga soovitavad lõpetada kofeiini tarbimine vähemalt neli tundi enne öövahetuse lõppu, et see ei takistaks pärast vahetust koju jõudes uinumist. Kofeiin püsib veres kuus tundi. Öise vahetuse ajal ei soovitata juua üle kahe tassi kohvi.

•Oluline roll öötööga hakkama saamisel on ka toitumisel. Kuna magus ja rasvane seedub aeglaselt ning süvendab väsimustunnet, siis tuleks seda vältida. Öösel aitavad ärksana hoida lahjemad eined, mis sisaldavad palju valku, näiteks munad, pähklid ja kodujuust. Samuti on kasulik soe taimetee, sest öösiti kipub kehatemperatuur langema.

•Pärast öövahetust soovitavad arstid kohe magama minna. Kui kohe on võimalik magada vaid 4–5 tundi, siis soovitatakse teha üks paaritunnine uinak veel õhtupoole. Kui hommikul õnnestub magada 5–6 tundi, siis võib õhtupoolne uinak olla ainult 15–45 minutit.