Artiklid

24.veebruaril tähistatakse vabariigi aastapäeva, seega on paslik meelde tuletada, et käesoleva nädala neljapäev on lühendatud tööpäev. Vaata, millised pühad langevad veel käesoleval aastal töönädalale.

2017. aastal langeb 6 riigipüha argipäevale ja 6 nädalavahetusele. Tavapäraselt on Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale, jõululaupäevale ja uusaastale eelnev tööpäev kolme tunni võrra lühem.

2017. aasta riigipühad

1. jaanuar – uusaasta (pühapäev)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (reede)
14. aprill - suur reede (reede)
16. aprill - ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (esmaspäev)
4. juuni - nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (reede)
24. juuni – jaanipäev (laupäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (pühapäev)
24. detsember – jõululaupäev (pühapäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (esmaspäev)
26. detsember – teine jõulupüha (teisipäev)

Riiklikud tähtpäevad 2017. aastal

6. jaanuar – kolmekuningapäev
2. veebruar- Tartu Rahulepingu aastapäev
14. märts – emakeelepäev
14. mai - emadepäev
4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev
23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
10. september – vanavanemate päev
22. september – vastupanuvõitluse päev
21. oktoober – hõimupäev
2. november – hingedepäev
12. november – isadepäev
16. november – taassünnipäev

Eesti lipupäevad 2017. aastal

3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev
14. märts – emakeelepäev
23. aprill - veteranipäev
9. mai – Euroopa päev
14. mai – emadepäev
4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
23. juuni – võidupüha
24. juuni – jaanipäev
20. august – taasiseseisvumispäev
1. september – teadmistepäev
21. oktoober – hõimupäev
12. november – isadepäev
• Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.

Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Kolmel lipupäeval - iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval - heisatakse lipud kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Samas on igaühel õigus heisata Eesti lipp ka teistel lipupäevadel ning ka isiklikel tähtpäevadel.

Küllap on nii mõnegi ettevõtte pidevad samale ametikohale kandideerima kutsuvad töökuulutused silma jäänud ja küsimusi tekitanud. Miks nad jälle samale ametikohale inimest otsivad? Mis seal viga on?

Põhjuseid otsib ja lahendusi värbamiseks pakub personalikonsultant Sirje Tammiste.

Vale sõnum kuulutuses

Personaliotsingu kuulutuses olev info peab kõnetama õigeid inimesi. Seepärast soovitame mõelda ka ametinimetuse peale – näiteks tähendab müügijuhi töö mõnes ettevõttes terve meeskonna juhtimist ja teises iseseisvat müügi protsessi juhtimist. Kusjuures enamus asju tuleb ise teha, abiks vahel assistent. Oleme olnud partneriks ettevõttele, kelle töökuulutuses oli välja kuulutatud tootmisjuhi positsioon. Tegelikkuses aga tuli vastutada kogu tehase toimimise eest. Meie soovitus oli otsida tehase juhti.

Kui ametinimetusega polegi nii palju probleeme, siis suurem segadus tekib sobivale kandidaadile esitatavate nõudmistega. On välja kujunenud kindlad kliðeed (nt väga hea suhtlemisoskus), mis tundub olevat kohustuslik kuulutuse osa. Kui soovite kindlasti kuulutuses kõiki oma soove kandidaadi isikuomadustele ja oskustele välja tuua, siis tasub arvestada – keegi ei pööra nendele liiga palju tähelepanu ja kandideerib vaatamata sellele, et ta ehk pole väga hea suhtlemisoskusega. Inimesed ei hinda end adekvaatselt – sageli hinnatakse end üle ja üsna tihti juhtub, et ollakse enda suhtes liiga kriitiline. Pigem võiks mõelda sellele, kuidas neid omadusi värbamisprotsessis ise hinnata.

Kui otsustate kirja panna tööülesanded, siis soovitan arvestada – väljaspool ettevõtet olev inimene ei tea struktuuri ega kujuta täpselt tööprotsesse ette. Kirjutage pigem üldiselt vastutusvaldkond ning kohtumisel juba tutvustage ametijuhendit, struktuuri ja rääkige, kuidas teie ettevõttes tööülesanded on jagatud.

See, et pakute arenguvõimalusi ja sõbralikku kollektiivi, tundub ka olevat kohustuslik kuulutuse osa. Väärtuspakkumine on tõesti väga oluline, kuid soovitan seda täpsemalt sõnastada.

Kirjutage töökuulutusse pigem vähem, tooge välja kõige olulisem ja pöörake tähelepanu kuulutuse kujundamisele. See on reklaam, mis peab pilku püüdma ja õigeid inimesi kõnetama. Töökuulutused kujundavad ettevõtte välist kuvandit, nendega tasub vaeva näha.

Valed valikud

Kandidaadid näitavad kandideerides oma „pühapäeva palet“, sellest tuleb osata läbi vaadata. Seepärast on hea kohtuda kandidaadiga mitmel korral, kasutada erinevaid ülesandeid, teste ja ka hindamismeetodeid. Kui tead, mis määrab edukuse, siis mõtle välja, kuidas seda inimeses üles leida. Või siis tea, kuidas aru saada, et see inimeses puudu on.

Oskusi õpime me läbi elu juurde. Mõne oskuse puudumine pole nii kriitiline kui sobimatu motivatsioon või hoiakud. Kindlasti on oluline mõista kandidaadi väärtusi ja nende sobivust organisatsiooni.

Oluliste positsioonide puhul soovitan kindlasti ka mõnda testi kasutada – vaimne võimekus ja isiksuse omadused ei muutu, neid on väga oluline värbamisel arvestada.

Kehv juhtimiskvaliteet

Peamine töökoha vahetuse põhjus on siiski halb juhtimine ja halvad suhted. Tavapäraselt saavad juhiks tublimad töötajad, kuid inimeste juhtimist pole nad õppinud. Kui me auto rooli ilma juhilubadeta inimest ei lase, siis kuidas küll tuleme mõttele, et inimeste juhtimisega saab igaüks hakkama?

Sageli ei suuda ettevõte leida häid töötajaid, sest just head töötajad esitavad oma juhtidele kõrgeid nõudmisi. Nad ootavad professionaalsust, kui seda ei ole, hakkavad uut tööd otsima. Mida paremate oskustega töötaja su ettevõttes töötab, seda kergem on tal uut töökohta leida. Alles jäävad need, kes end tööturul kindlalt ei tunne ja seepärast ka nii julgelt ringi ei vaata

Mida vähem on inimene ettevõttes töötanud, seda nõrgem on tema emotsionaalne side kolleegide ja klientidega. Tal on lihtsam lahkuda. Kui talle ei meeldi, kuidas ettevõttes asjad käivad, hakkab ta ringi vaatama.

Juhtide tagasihoidlikud oskused on saatuslikud paljudele ettevõtetele. Odavam on juhte koolitada kui pidevalt uute inimeste leidmisele aega, raha ja energiat kulutada.

Allikas: Tammiste Personalitöö blogi
http://tammistepersonal.ee/blogi/miks-moni-firma-aina-uusi-tootajaid-otsib

Toimetaja Kaja Koovit
majandustoimetuse juhataja

Selleks, et olla edukas ning rahulolev nii töös kui isiklikus elus, on väga oluline õhtul õigel ajal töölt lahkuda, kirjutab värbamisfirma Design & Build Recruitment direktor Andrew Mc Gregor.

Viimase kümne aasta jooksul on ta kuulnud suurepärast definitsiooni töö ja isikliku elu tasakaalule: „see on kontseptsioon, millega pannakse parimal moel paika prioriteedid töö (karjäär ja ambitsioon) ja elustiili (tervis, naudingud, jõudeaeg, perekond ja vaimne areng/meditatsioon) vahel.

Mida see tegelikult tähendab ning miks Mc Gregor on siiralt veendunud, et kontorist tuleb õigel ajal lahkuda?

1.Töö on lõputu protsess ega saa kunagi valmis. See on fakt, mistõttu ei maksa keskenduda ühele päevale või nädalale, vaid karjääri planeerida. Arenda ajaplaneerimise oskusi ning ära püüa kõike ühe päevaga valmis teha.

2.Kliendi huvid on olulised, aga samuti ka su perekonna omad. Need, kes väidavad, et kaks tundi õhtul on pere jaoks piisav aeg, eksivad. See ei ole nii. Pere rikastab su elu rohkem kui kliendid eales suudaksid. Seega pühenda neile aega mida nad väärivad.

3.Kui sul on elus raske aeg, kui peaksid kukkuma, ei ulata ei klient ega ülemus sulle abikätt. Küll teeb seda su perekond. Mc Gregor püüab küll olla hea ülemus ja oma töötajate jaoks olemas olla, aga ta ainult püüab. Samas kui pere on toeks alati, ilma küsimusi esitamata.

4.Elu ei ole ainult töö, kontor ja kliendid. Mc Gregorile meeldivad inimesed ja valdkond, kus ta töötab ning peaod töökaaslastega on toredad, see on aga vaid üks hetk. Sõprade ja perekonnaga on see pidev protsess ilma igasuguste ootusteta. Elus on palju enamat kui töö. On vaja aega sõpradega kohtumiseks, meelelahutuseks, lõõgastumiseks ning kehaliseks koormuseks. Ara lase enda elul muutuda mõttetuks.

5.Õhtul kauaks kontorisse jääv inimene ei tööta tegelikult kõvasti. See väide võib küll tekitada vaidlusi, kuid Mc Gregor on selles veendunud. Inimesed, kes suudavad ettenähtud kaheksa tunni jooksul efektiivselt töötada, on oluliselt edukamad ning naudivad töö ja isikliku elu tasakaalu. Kui töötad 10-12 tundi, peaksid tõsiselt analüüsima, mida sa loodad saavutada ning küsima endalt, kas sellest ka mingit kasu on. Planeeri päeva enne selle algust, mitte ära alusta sellega kell kaheksa või 8.30.

6.Sa ei pingutanud ning õppinud selleks, et sinust saaks masin. Masinad võivad õige kütusega töötada 24 tundi päevas. Sina ei suuda. Hoia oma elu tasakaalus. Pea meeles, et sul on 24 tundi päevas, 8 tundi magamiseks, 8 tundi töötamiseks ning 8 tundi sinu enda jaoks!

7.Kui su ülemus sunnib sind ületunde tegema, siis on ta ise tõenäoliselt ebaefektiivne ning ta elul ei ole mõtet. Mc Gregor on ise ülemus. "Kui pean kas endal või kellelgi teisel paluma ületunde teha, siis see tähendab, et ma olen lihtsalt rumal," kinnitab ta.

Mc Gregor tõdeb, et nägi oma isa harva, sest viimane pühendas end tööle. Paljud perekonnad lagunevad, sest vanemad seavad töö esikohale ning noored isad surevad, sest tööstress ning 16-tunnised tööpäevad viivad nad liiga vara hauda.
Töölt õigel ajal lahkumine on tema kinnitusel eduka, õnneliku elu alus.

Toimetaja Triinu Laan

Lugeja küsib:
Töötan ettevõttes, kus minu tööülesandeks on kauba komplekteerimine ja üpris raskete kastide käsitsi teisaldamine. Kas töötajatele on ette nähtud suurim raskus, mida tohib käsitsi tõsta? Suur töökoormus tekitab mul valusid kätes ja seljas.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi:

Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on kehtestatud sotsiaalministri määruses, mille eesmärk on vähendada töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuse riski. Suurimat teisaldamiseks lubatavat massi ei ole aga määruses sätestatud. Küll on määruse lisas juhend, millega saab hinnata riski töötaja tervisele. Tööandja peab jälgima, et teisaldatavad raskused ei ületaks töötajate eeldatavaid füüsilisi võimeid. Selleks tuleb riske hinnata ning kohandada teisaldustööd töötajale sobivaks. Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele on teisaldamine talle siiski füüsiliselt liiga koormav, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale.

Toon näite teisaldustööst, mille käigus hoitakse või kantakse raskust summaarselt üle viie tunni või üle 500 korra vahetuse jooksul. Raskust ei saa toetada vastu keha, tõstetakse enamasti kummargil asendis või on ülakeha kallutatud ette. Juhendi abil terviseriski hinnates on 10 kg raskuse puhul ilmne füüsiline ülekoormus. Töö tuleb lõpetada kuni ümberkorralduste tegemiseni. Samal tööl võib 5 kg raskuste teisaldamisel füüsiline ülekoormuse tekkida ka tugeval töötajal. Muuta tuleks töökorraldust ning kujundada töökoht ergonoomiliseks. Raskuste käsitsi teisaldamine võib tervisekahjustuse põhjustada ning lisaks peab tööandja töökohta kujundades ja tööd korraldades arvestama töö kestuse ja mitme muu ohuteguriga. Koostöös töötajatega on võimalik leida töötajale võimetekohane töökorraldus.

Valude esinemine kätes ja seljas võivad viidata tööga seotud ülekoormushaigusele. Seepärast soovitame pöörduda ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti poole, kes tööga seotud haiguse kahtluse korral saab suunata teid töötervishoiuarsti juurde.

Töötervishoiuarsti ülesanne on anda hinnang töötaja terviseseisundile ning teha otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb sageli ka ettepanekuid töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Võite soovitada tööandjale Tööinspektsiooni tasuta nõustamisteenust, mille käigus annab konsultant nõu ettevõttes kohapeal. Ettevõtja saab kutsuda konsultandi kirjutades aadressil .

Toimetaja Ann-Marii Nergi

Kahe päeva jooksul on maksu- ja tolliametile oma 2016.aasta tulud deklareerinud 248 504 inimest, kellest juba 30 000 moodustasid inimesed, kes esitasid taotluse madalapalgalise toetuse saamiseks. Neile 30 000 kuuluks hetkeseisuga tagastamisele kokku 11 miljonit eurot.

Lõplik tagasimakstav summa selgub mais, kui maksu- ja tolliamet arvutab kontrollitud tuludeklaratsioonide andmete põhjal välja toetuse suuruse. Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tasub meeles pidada, et kui tuludeklaratsiooni muudetakse pärast madalapalgalise tulumaksutagastuse esitamist, siis uut taotlust esitama ei pea, küll aga ei ole siis ka enam automaatselt e-maksuametis/e-tollis näha eeldatava toetuse suurust.

„Tuludeklaratsioonis juba eeltäidetud palga- või pensioniandmete muutmisel vaatame kindlasti tehtud parandused üle ning see võib tähendada enammaksutud tulumaksu ja ka madalapalgalise toetuse hilisemat kättesaamist," rääkis Liivamägi.

Tuludeklaratsioon tuleb tänavu esitada ka kõigil neil, kes soovivad taotleda sel aastal esmakordselt makstavat madalapalgaliste töötajate toetust. Madalapalgalise töötaja toetuse saamiseks peab olema möödunud aasta jooksul töötanud täiskohaga vähemalt kuus kuud ja saanud brutotulu kokku alla 7817 euro.

Maksuamet teatas, et täna hommikuse seisuga on oma 2016. aasta tulud on deklareerinud 248 504 inimest, tagastamisele kuulub 43 474 570 eurot ja juurde tasumisele kuulub 1 873 348 eurot.