Artiklid
- Üksikasjad
Aivar Õepa
reporter
200 miljonit eurot maksvat töövõimereformi auditeerinud riigikontroll leidis, et riik on uue süsteemi rakendamiseks valmis vaid osaliselt. Audit tuvastas palju probleeme, nagu näiteks tugiisikute kroonilise puuduse ja infosüsteemi puuduliku hädalahenduse.
Töövõimereformi, ehk töövõime hindamise ja toetamise uue süsteemi loomiseks ja rakendamiseks on aastatel 2014–2020 arvestatud 199 miljonit eurot. Sellest moodustab Euroopa Liidu raha 169 miljonit eurot ning riigi- ja töötukassa eelarvest kulub kokku 30 miljonit eurot.
Riigikontrolli hinnangul on nüüdseks arendatud välja võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid.
Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka, märkisid audiitorid. Samuti pole valitsused audiitorite sõnul viimase 25 aasta jooksul suutnud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi.
Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on riigikontrolli hinnangul seatud plaanide elluviimisega toime tulnud ning alates 2016. aastast on laabunud pakutavate teenuste (nt rehabilitatsioon, kaitstud töö) osutamine ja abivahendite saamine.
Sellele on kaasa aidanud personali ettevalmistamine. Näiteks on kõik 232 töötukassa nõustajat läbinud töövõimekaoga inimeste juhendamiseks vajaliku baaskoolituse ning nendest 48 on saanud põhjalikuma väljaõppe.
Märkimisväärselt on audiitorite teatel paranenud abivahendite kättesaadavus, sest neid hakkas 15 maavalitsuse asemel pakkuma sotsiaalkindlustusamet. Tänu sellele on kadunud järjekorrad ning töövõimekaoga isikud saavad abivahendi üldjuhul ettenähtud 30 päeva jooksul.
Töötukassa on kõikides maakondades valmis töövõimet hindama, sest kõikjale on leitud vajalikud inimesed ning piisavalt arste on koolitatud uut hindamismetoodikat kasutama. Kui mõni arst peaks hindamistööst loobuma, siis on Tartu Ülikool kohustatud uue arsti välja õpetama.
Tööandjad ei taha töövõimekaoga inimesi
Tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on riigikontrolli teatel väike. Reformi elluviimisel tuleb silmas pidada, et isegi kui töövõimekaoga isik on saanud riigilt vajalikke teenuseid ning igakülgset abi, sõltub tema tööle saamine tööandja valmisolekust teda palgata.
Auditist selgus, et tööandjate valmisolek selleks on osaline: töövõimekaoga inimesi oli valmis tööle võtma 31% tööandjatest. Selleks ei näinud võimalust 44% ning ülejäänud tööandjad ei osanud seisukohta võtta.
Tööandjate esindajate sõnul on esimene takistus see, et töövõimekaoga inimeste oskused ja kvalifikatsioon ei vasta vajadustele.
Lisaks kuuluvad praegu mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulka pigem inimesed, kellel on ulatuslikum töövõimekadu, keerulisem diagnoos (nt psüühikahäire) ning puudub tööharjumus. Seega on nende ettevalmistamine tööle minekuks keerukam ja pikaajalisem, teatas riigikontroll. Samuti tuleb nende inimeste puhul töökeskkonda tõenäoliselt enam kohandada.
Ka sotsiaalministeerium on möönnud, et üks suurem risk töövõimereformi õnnestumisel on tööandjate vähene valmisolek vähenenud töövõimega inimesi senisest suuremal määral tööle võtta.
Tugiisikuid on palju vähem kui vaja
Omavalitsustel on raske tugiisikuid leida, nende palgad väga väikesed, avastas riigikontroll. Teine suur takistus reformi õnnestumisel on omavalitsuste erinev võimekus pakkuda töö otsimist ja tööl käimist toetavaid sotsiaalteenuseid.
Mitu omavalitsust ei suutnud juba enne reformi vajalikus mahus teenuseid osutada. Näiteks on pea veerandis omavalitsustest võimalik saada endale vajaduse korral isiklik abistaja ja ligi pooltes omavalitsustes tugiisik.
Vajadus sellise abi järele on aga suurem ja kasvab töövõimereformi käigus veelgi – isiklikku abistajat vajavate hulk suureneb keskmiselt 60 ning tugiisikut vajavate hulk 50 protsenti.
Omavalitsusliitude hinnangul on isiklike abistajate leidmine probleem eelkõige maapiirkondades, sest seal on neid vähe või peaaegu polegi. Sobivate inimeste leidmist pärsib ka väike palk, mida tugiisikule või isiklikule abistajale makstakse.
Tööõnnetuste ennetamisega ei tegeleta piisavalt
Riigikontrolli hinnangul on võtmetähendusega töövõimekao ärahoidmine, sh tööõnnetuste hulga vähendamine ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine.
Kuigi on tähtis, et riik valmistab töövõime kaotanud isikuid ette tööle minekuks ning abistab neid töö leidmisel, on see üldjuhul tegelemine tagajärjega. Riigikontrolli hinnangul saab töövõimereformi pidada edukaks siis, kui selle käigus luuakse süsteem, kus suudetakse töövõimekadu ennetada.
Audit näitas, et seni pole ettevalmistustööde käigus sellise süsteemi väljatöötamisega tegeletud. Samal ajal oli 2016. aasta viimase kümnendi tööõnnetusterohkeim.
Peamine põhjus on tööinspektsiooni hinnangul see, et Eesti tööandjad on töökeskkonnanõuete täitmisesse ja töökeskkonna edendamisse panustamisest vähesel määral huvitatud. Kui tööandjale kaasneb kulu, mis tuleb kanda oma taskust, siis tööinspektsiooni kinnitusel pigem seda kulutust ei tehta, isegi kui töötingimused võivad kahjustada töötaja tervist.
Kuni ei rakendata ennetussüsteemi ning põhitähelepanu kulub tagajärgedega tegelemisele, ei ole võimalik kulusid kokku hoida. Raha selliste kulude katmiseks tuleb ravi-, pensioni või töötuskindlustussüsteemi kaudu kõigilt maksumaksjatelt, teatas riigikontroll.
Infosüsteem on hädalahendus
Riigikontrolli teatel on infosüsteemina kasutusel hädalahendus, kus on osa andmeid üldse puudu ja osa andmete kvaliteet on kehv.
Esiteks ei saadud ettevalmistustööde käigus töövõime hindamise infosüsteemi planeeritud kujul tööle. Teenuste ja toetuste andmete vahetamiseks vajalik infosüsteem SKAIS 2 ei valminud õigeks ajaks 2016. aasta lõpus ning viivituse tõttu töötati välja ajutine lahendus vana infosüsteemi SKAIS 1 juurde. See on tekitanud 1,2 miljonit eurot lisakulu, kuid ei ole lahendanud kõiki probleeme.
Näiteks ei võimalda kasutuses olev lahendus teha masspäringuid pensioniandmete kohta, mida töötukassal on vaja, et maksta õigesti välja töövõimetoetusi. Selle tagajärjeks võivad olla alusetud väljamaksed.
Lisaks ei saa tervise infosüsteemi toel umbes pooltel juhtudel töövõimet hinnata, sest infosüsteemis on osa andmeid puudu ning olemasolevate andmete kvaliteet on kehv. Seetõttu tuleb tervishoiuasutustelt ja arstidelt andmeid juurde küsida. Nii aga kasvab töötukassa halduskoormus ning inimene peab töövõime hindamise otsust kauem ootama, nentis riigikontroll.
- Üksikasjad
Toimetaja Aive Mõttus,
Maaleht
Lugeja küsib:
Tööandja saatis mind tervisekontrolli. Arst kirjutas tervisekontrolli otsusele, et mul oleks vaja kuvariga töötamiseks uusi prille, sest nägemine on halvenenud. Kas tööandja peab mulle hüvitama uute prillide maksumuse?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Prillide hüvitamist reguleerib määrus "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Tööandja on kohustatud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid hüvitama, kui täidetud on järgmised tingimused:
töötaja töötab vähemalt poole oma tööajast kuvariga, st üle nelja tunni tööpäevas või üle 20 tunni nädalas;
tervisekontrollis selgub, et töötaja vajab prille kuvariga tööks;
tervisekontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on muutunud ja ta vajab seetõttu (uusi) prille.
Kui eelpool kirjeldatud tingimused on täidetud, siis peab tööandja kokkuleppel töötajaga hüvitama prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse. See tähendab, et tööandjal on kohustus kompenseerida, kuid kompenseerimise määra ei ole õigusaktidega reguleeritud.
Tavapäraselt on pandud prillide hüvitamine paika ettevõtte siseste reeglite või korraldustega. Näiteks on määratletud hüvitamiseks rahaline piirmäär või protsent kogu maksumusest. See tähendab, et tööandja hüvitis võib olla väiksem kui prillide tegelik maksumus.
Prillide maksumuse hüvitamine ei olene töösuhte pikkusest ega sellest, kas nägemisteravus on vähenenud konkreetse tööandja juures. Prillide hüvitist on õigus saada ka uuel töötajal, sest prillid on kuvariga töötaja jaoks vajalikud abivahendid tööülesannete sooritamisel.
- Üksikasjad
Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja
Kasulik.ee
Töölepingu seaduse kohaselt peavad töölepingus sisalduma töötasu kohta vähemalt järgmised andmed: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev).
Seadusest tulenevalt kohustub tööandja maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
Töölepinguseadus sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida töötasu maksmises lühema ajavahemiku tagant.
Seega peab tööandja arvestama, et töötasu oleks välja makstud õigel ajal, s.t jõuaks töötaja kätte/pangakontole kokkulepitud kuupäeval. Tööandja peab arvestama, et kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, arvestatakse see eelneval tööpäeval saabunuks. Näiteks kui palgapäev satub pühapäevale, tuleb töötasu välja maksta reedel.
Töölepingu seaduse kohaselt peavad töölepingus sisalduma töötasu kohta vähemalt järgmised andmed: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev).
Seadusest tulenevalt kohustub tööandja maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
Töölepinguseadus sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida töötasu maksmises lühema ajavahemiku tagant.
Seega peab tööandja arvestama, et töötasu oleks välja makstud õigel ajal, s.t jõuaks töötaja kätte/pangakontole kokkulepitud kuupäeval. Tööandja peab arvestama, et kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, arvestatakse see eelneval tööpäeval saabunuks. Näiteks kui palgapäev satub pühapäevale, tuleb töötasu välja maksta reedel.
- Üksikasjad
Kolmapäevast on algab tulude elektrooniline deklareerimine, kuid varasemate aastatega võrreldes on tänavu tulude deklareerimises mitmeid muudatusi.
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde ja maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi tutvustasid täna muutusi, millega selle sellel aastal tulude deklareerimisel tuleb arvestada.
Olulisemate muudatustena ei saa enam tuludest maha arvata täiskasvanute huvihariduse ning A-ja B-kategooria mootorsõiduki juhiloa kulusid.
Juhul kui inimene üürib eraisikuna teisele eraisikule korterit, tuleb tal endal üüritulu deklareerida. Kui varem maksustati kogu üüritulu, siis nüüd maksustatakse üüritulust 80%.
Sellest aastast rakendub madalapalgalise toetus. Kellel selleks õigus on, arvutab maksuamet välja pärast tuludeklaratsiooni esitamist. Madalapalgalise toetuse saamiseks peab aastane kogutule jääma alla 7817 euro. Toetust saab taotleda 31 märtsini ning see makstakse arvele 30.juuniks.
Seejuures tuleb arvestada, et kui kohtutäitur on sissetulekud arestinud, tehakse enne ülekannet tasaarveldus.
Olulisemad muutused 2016. aasta tuludeklaratsioonis
•Maksuvaba tulu 2016. aasta deklaratsioonis on 2040 eurot.
•Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on eelmise aasta 2640 eurolt tõusnud 2700 euroni.
•Koolituskulusid, eluasemelaenu intresse ja annetusi saab maha arvata 1200 euro mahus eelmise aasta 1920 euro asemel.
•Tuludest ei sa 18-aastased ja vanemad enam huvihariduse kulusid maha arvata.
•Kui eelmisel aastal sai tuludest maha arvata kõik mootorsõidukijuhi koolituse kulud, siis nüüd vaid alates C-kategooriast.
•Annetuste deklareerimisel ei ole enam piirangut.
Fakte:
•Tulude elektrooniline deklareerimine algab kolmapäeval, 15.veebruaril
•Esimesed tagastused tehakse hiljemalt 28.veebruaril
•31.märts on tuludeklaratsiooni esitamse viimane päev.
•3. juuli on tulumaksu tasumise/tagastamise tähtaeg FIEdele ja nendele, kes deklareerisid kasu vara võõrandamisest või deklareerisid välistulusid
- Üksikasjad
Maria Reinik
reporter
Tuludeklaratsiooni esitamine algab 15. veebruaril, mis tähendab, et on aeg üle vaadata, millised muutused on selles võrreldes eelnevate aastatega.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul ei ole enam võimalik maha arvata mootorratta ja -sõiduki (A- ja B-kategooria) juhilubade koolituskulusid. Samuti ei saa 2016. aasta 1. jaanuari seisuga maha arvata 18 aasta vanuste ja vanemate inimeste huvihariduse kulusid. «See tähendab ka seda, et sellist koolitusteenust pakkuvad ettevõtted seda infot inimese eeltäidetud deklaratsioonil enam ei esita,» kommenteeris Aasmäe.
Teine oluline muudatus puudutab üüritulude deklareerimist. Kui siiani maksustati tulumaksuga kogu üürileandja deklareeritud üüritulu, siis nüüd maksustatakse eluruumi välja üürimisest saadud tulust 80 protsenti.
«Samuti võimaldame koostöös osa Eestis tegutsevate jagamismajanduse platvormidega saata oma eelmise aasta tuluandmed otse e-maksuametisse/e-tolli ning kanda need automaatselt tuludeklaratsiooni vastavatesse lahtritesse,» märkis Aasmäe.
Pressiesindaja tuletas meelde, et tuludeklaratsiooni eelvaade on avatud 8.–10. veebruarini ja siis tuleks üle vaadata, kas kogu vajalik info on olemas. Kui midagi on puudu, tuleks ühendust võtta andmete esitajatega. «Samamoodi tuleb näiteks eluasemelaenu intressid ise internetipangast deklaratsioonile saata,» rääkis Aasmäe.
Tuludeklaratsioon tuleb esitada kõigil neil, kes soovivad taotleda sel aastal esmakordselt makstavat madalapalgaliste töötajate toetust. See võib puudutada ka neid möödunud aasta jooksul vähemalt kuus kuud täiskohaga töötanud ja alla 7817 euro tulu saanud inimesi, kes tavaliselt tuludeklaratsiooni esitama ei ole pidanud. «Madalapalgalise tagasimakse saamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine ja seejärel saab see inimene, kellel tagasimakseks õigus, teha taotluse e-maksuametis/e-tollis,» selgitas Aasmäe.
Maksu- ja tolliamet teeb madalapalgaliste tagasimakse 2016. aasta tulude põhjal neile, kes tingimused täidavad. Tingimused täidavad ligikaudu 100 000 täiskasvanut, kelle aastatulu oli alla 7818 euro ehk kuni 651 eurot kuu kohta ja kes 2016. aastal töötasid täistööajaga vähemalt kuus kuud.
Täistööaja nõue ei kehti piiratud töövõimega inimestele. Tagasimakse suurus on kuni 709 eurot, aga mitte rohkem kui 2016. aastal tasutud tulumaks.
Madalapalgaliste toetusest täpsemalt:
* Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane Eesti resident, kes on 2016. aastal töötanud täistööajaga vähemalt kuuel kalendrikuul.
* Täistööaeg võib kokku tulla ka selliselt, et inimesel on mitu osalise tööajaga töökohta, mis summeeritult annavad kokku täistööaja.
* Tagasimakset saab taotleda, kui inimese 2016. aasta kogutulu jääb alla 7817 euro. Aastase kogutuluna arvestatakse lisaks töötasule ka näiteks pension, ettevõtlustulu, dividend, maksustatav toetus, stipendium, preemia vms.
* Tagasimakse suurus sõltub füüsilise isiku kogutulust ja tulumaksukohustusest, mida lähemal on aasta kogutulu 7817 eurole, seda väiksem on saadav rahaline toetus.
* Samuti mõjutab tagasimakse suurust, kas inimene kasutab tulu deklareerimisel lubatud mahaarvamisi ja soodustusi (näiteks eluasemelaenu intressid, koolituskulud, täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamisest või pensioni korral).
* Madalapalgalise töötaja toetuse saamisel ei kohaldata täistööaja nõuet kõigile töövõimetuspensionäridele ega vähenenud töövõimega isikutele. Töötaja ega tööandja ei pea maksu- ja tolliametit töövõimetuspensionist ega vähenenud töövõimest teatama, sest sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa edastavad maksu- ja tolliametile vajalikud andmed ise jooksva aasta veebruari alguses. Pärast seda kuvatakse e-maksuametis/e-tollis kõigile töövõimetuspensionäridele ja vähenenud töövõimega isikutele, et täistööaja tingimus on täidetud.
2016. aasta tuludeklaratsiooni saab esitada maksu- ja tolliametile alates 15. veebruarist kuni 31. märtsini 2017.
artiklit saab edasi lugeda originaalist
http://tarbija24.postimees.ee/4004927/mida-peaks-sel-aastal-teadma-tuludeklaratsiooni-esitamisest
Lehekülg 843 / 1655
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee