Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
Sageli pole töötaja tööõnnetuses ise süüdi, sest töökäte nappuse tõttu on ta sunnitud pikalt tööl olema ning väsib või ei pööra ülemus tähelepanu tema juhendamisele ja ohutusele.
«Poodides on levinud järjestikused pikad töövahetused, ebapiisav aeg puhkamiseks ja einestamiseks ning puudulik töötajate juhendamine,» loetles Eesti teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingute juht Elle Pütsepp levinud tööohutuse rikkumisi. Ebapiisava puhkamise tõttu tekib üleväsimus ja see võibki viia tööõnnetuseni, kirjutab Pealinn.
Eelmisel aastal toimus 4919 tööõnnetust, neist surmaga lõppes 24 ja täpsustamisel on 160 juhtumi asjaolud. Õnnetuste arv võib olla suuremgi, sest paljudel juhtudel ei teatata juhtunust.
Pütsepa sõnul võivad tööõnnetust põhjustada teadmatus, hoolimatus, väsimus, ületöötamine töö halb korraldus ning vahel ka lohakus ja tüli. «Esimesena tuleb meelde näide ühest kauplusest, kus klient püüdis oma õigust saada ja pihustas kärbsemürki kassapidajale näkku,» ütles Pütsepp ja lisas, et töötaja pole alati tööõnnetuses ise süüdi.
«Kui töökohal juhtub kerge õnnetus, näiteks lihaletis lõikab töötaja näppu, plaasterdab töötaja haava ja töötab rahulikult edasi. Ta ei teadvusta endale, et tegemist on tööõnnetusega või sunnib teda vaikima hirm tööandja ees,» lisas ta.
Töötervishoiuarstide seltsi juhatuse esimehe Viive Pille sõnul on palju ka registreerimata tööõnnetusi ja kutsehaigusi, mille kohta ei teata, sest inimesed ei soovi ka keerukat protsessi läbida, et oma õigusi maksma panna.
Vahel sunnivad tööandjad õnnetuses kannatanut tööle ka siis, kui nad õnnetusest teavad. Näiteks ühel töötajal käsi toodangu alla ja sai tugevasti muljutud ja töökaaslane viis töötaja arsti juurde.
«Tööandja teadis tööõnnetusest, kuid päeva jooksul helistas ülemus kannatatule korduvalt ja nõudis, et ta järgmisel hommikul tööl oleks,» kirjeldas Pütsepp. Siis asus töötaja tööle «kergema koormusega» ehk pidi lihtsalt kohal olema. Ta lisas, et see ettevõte maksab kõrgemal positsioonil olevatele töötajatele aastapreemiat selle järgi, kui vähe tunde on töötajad pärast tööõnnetust töövõimetuslehel.
Väikemates firmades tuleb ette, et juhtkond ei hangi rahapuuduse tõttu töötajatele turvavarustust ning saadab nad tööle ohtlikult vigaste tööriistadega. Viive Pille sõnul tööandjat sageli ei motiveerigi miski töökeskkonda ohutumaks muutma, sest selle pealt saab kokku hoida. «Ta teeb täpselt nii palju, nagu seadusega on ette nähtud ja mitte kriipsugi rohkem,» nentis ta.
Ka ei peeta teenindustööd tavaliselt ohtlikuks. «Meelde tuleb näide, kus puhastusteenindaja töötas kemikaalidega ilma kinnasteta. Töötaja ei pidanud kinnaste kandmist oluliseks ega teadvustanud, kas ja millisel määral võivad kemikaalid kahjustada tema tervist ning tööandja oli seisukohal, et kui naised ju kodus teevad majapidamistöid, miks siis töökohal on vaja juhendamist,» jätkas Pütsepp.
Tööinspektsioon on samuti tuvastanud, et kaubanduskettides ja väikepoodides on sageli järjestikused pikad töövahetused, ebapiisav aeg puhkamiseks ja einestamiseks, puudulik töötajate juhendamine, riskanalüüside puudumine jne.
Pille hinnangul on tööohutusega arvestamine aga tööandja huvides, sest paljud ettevõtted on sunnitud töötama miinimumarvu inimestega. «See tähendab, et kui mingis olukorras peaks üks töötaja õnnetusse sattuma, siis pole talle asendajat kuskilt võtta,» rääkis ta. Ka töötajale on oluline motivaator see, et töökeskkond oleks hea ja ohutu.
Loe pikemalt Pealinnast.
http://www.pealinn.ee/tervis/tooonnetused-solvunud-klient-lasi-kassapidajale-karbsemurki-nakku-n185274
- Üksikasjad
Reet Pärgma, reporter
ärileht.ee
2016. aastal eksiti töötamise tingimuste vastu ligi viis korda rohkem, kui aasta varem. Seadust rikkuvad tööandjad ei pööra tähelepanu tööohutusele ega tasu ausalt makse.
"Välismaalaste tööle värbamine Eestis on viimastel aastatel kasvanud," kirjutas Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar oma Facebooki kontol.
"Seaduslikult vormistatud töötamine on tervitatav – see on abiks valdkondades, kus meil endil töökäsi napib. Paraku kasvab ka selliste tööandjate hulk, kes välistööjõu värbamisel loodavad kergemat teed pidi minna ning seadust rikuvad. Kui 2015. aastal menetleti Põhja prefektuuris üheksat juhtumit, kus eksiti Eestis töötamise tingimuste vastu, siis mullu oli menetluses juba poolsada rikkumist."
"2016. aasta juhtumitele tagasi vaadates näeme uut trendi. Varasemalt oli probleemiks, et meie kohalikud mittekodanikud rikuvad töötamistingimusi ning vaid üksikutel juhtudel ei pidanud kolmandast riigist pärit kodanik töötamise vormistamisest kinni. Mullu täheldasime, et meile tullakse harilikult viisaga, misjärel asutakse ebaseaduslikult tööle," kirjutas ta.
"Neil töötajatel aga on puudu elamisluba töötamiseks või siis on lühiajaline töötamine registreerimata ning seda omakasu nimel. Kuid see kõik tuleb välja. Eelmise aasta kontrollkäike planeerides ja läbi viies pöörasime tähelepanu objektidele, kus oli suurem vajadus lihttööjõu järele ning spetsiifiliste oskusteadmistega töökäsi pole nii palju vaja."
"Ent ebaseadusliku töötamise või töötingimuste rikkumisega kaasnevad tihtipeale ka muud õigusrikkumised. Seadust rikkuvad tööandjad ei pööra tähelepanu tööohutusele ega tasu ausalt makse. Küsitav on ka töö kvaliteet. Peale selle tekitavad sellised ettevõtted meie tööturul ebaausat konkurentsi. Mitmel juhul oleme aidanud ebaseaduslikult töötavaid inimesi, sest ahne tööandja poolt võimaldatud elamistingimused on ebainimlikud. Rippuvad elektrijuhtmed ja tuleohutusnõuetele vilistamine muudavad majutuskohad eluohtlikuks."
"Selle aasta üheks eesmärgiks on pöörata rohkem rõhku ja kontrollida, kas seaduslikul alusel riigis viibivate välismaalaste töötamise tingimusi täidetakse. Nii tõmbame pidurit seadusliku rände väärkasutamisele. Kontrollkäikudel pöörame jätkuvalt tähelepanu nii välismaalaste riigis viibimise seadusliku aluse olemasolule kui ka neile makstavale palgale ja lühiajalise töötamise registreerimise kohustuse nõuete täitmisele," kirjutas Utsar.
- Üksikasjad
Reet Pärgma, reporter
ärileht.ee
Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul muutub alates märtsist palgamakseid tehes maksude deklareerimine automaatseks.
"Lähemal on koostööprojekt LHV pangaga, et palgamakseid tehes saaks samal ajal maksuarvestus ka tehtud. Mõte on hästi lihtne – meil on ligikaudu 36 000 ettevõtet, kelle igakuised maksud on seotud ainult tööjõumaksudega. Ehk nad maksavad palka ja nad pole käibemaksukohuslased," rääkis Reitmann.
Hetkel hakkab uuendus tööle vaid LHV pangast makseid tehes, kuid läbirääkimised käivad ka teiste pankadega.
"Suhtlemine riigiga toimub kord kuus, 10. kuupäeval, kui ettevõte peab deklareerima maksud ja need ära maksma. Lähtudes teenuse lihtsusest tekkis mõte, et palgamakse sooritamise hetkel võiks kohe ära toimuda ka maksuarvestus. Pangas ülekannet tehes kirjutatakse nagunii, kellele makse läheb. Sinna tuleks lisada linnuke, et tegemist on palgamaksega ja sellel hetkel toimub süsteemide vahel suhtlus, kus antakse pangale teada, kui palju tuleb makse maksta. Rohkem ei pea deklaratsioone eraldi esitama."
"Toode peaks valmima märtsis ja on osa suuremast plaanist kaotada süsteemis ebavajalik bürokraatia," rääkis ta.
Ümbrikupalgad on jätkuvalt murekoht
Reitmanni sõnul on MTA võtnud eesmärgiks enne nõustada ja siis kontrollida. "Õhus on olnud töösuhete varjamise teema tõstatus ja jälgimine. See tähendab, et oleme võtnud ettevõtetega ühendust ja selgitanud, mis on õige praktika. 900 ettevõtet oleme läbi helistanud ja kolme puhul on olnud vaja alustada kontrolli. Ei tasu karta karistavat kätt. Meie eesmärk on ka see, et asjad saaksid korda."
Suur murekoht on jätkuvalt ümbrikupalgad. 2016. aastal vähenes osalise ümbrikupalga maksmisest tulenev hinnanguline maksukahju aastases võrdluses 1,4 mln eurot ehk 52,3 miljoni euroni. Osalise ümbrikupalga vähenemine on positiivne trend, kuid riskikohana võib tähendada ka töötajate liikumist 100 protsendilise illegaalse töötasu peale.
- Üksikasjad
Triin Ärm
Kui seni on tervishoiu kõrgkoolide lõpetajad alati haiglates avasüli vastu võetud, siis peaaegu lõpetajatel ei pruugi töölesaamine nii libedalt minna.
«Kui teemaks on õdede puudus, siis põhimõtteliselt liiguvad asjad paremuse poole,» rääkis õdede liidu president Anneli Kannus, viidates mullu novembris sõlmitud konsensusleppele, millega õdede õppekohtade arv tervishoiukõrgkoolides suureneb ning neile garanteeritakse praktikakohad ja juhendajad.
Kannuse sõnul on püütud sellist kokkulepet saavutada mitu aastat. «Konkreetne samm on ära tehtud,» lausus ta. Peagi lõpetab Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkooli umbes 230 õde. Kannuse sõnul on see väga positiivne, sest on olnud aastaid, kui lõpetajaid on kokku umbes 150.
Artiklit saab edasi lugeda originlis
http://tervis.postimees.ee/4000783/vastuolu-haiglad-vajavad-odesid-aga-vaersked-lopetajad-toeoele-ei-pruugi-saada
- Üksikasjad
Reet Pärgma, reporter
ärileht.ee
Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on arvestanud 7 miljoni euroga, et katta valitsuskoalitsiooni esitatud maksumuudatustest tingitud tehnoloogilised uuendused.
"Vaadates maksusüsteemi muudatusi kõikides deklaratsioonides, siis seal on vaja väga palju arendada. Kõik nüansid tuleb viia tehnoloogiasse sisse, et inimene ei peaks neile ise mõtlema. Kuna meie süsteemid on keerukad, siis me ei saa muuta ühte deklaratsiooni osa ja jätta kõik muu puutumata. Meil on terve aasta paksult täis tehnoloogilist arendamist," rääkis Reitmann.
"Seda, kui palju lähevad tehnoloogilised uuendused logu riigis tervikuna maksma, tuleb küsida rahandusministeeriumi käest. Meie oleme hinnanud kuskil 7 miljonit eurot, millega saaks kõik tehtud. Sinna hulka kuulub ka inimeste teadvustamine ja nõustamine."
"Me tahame järjest rohkem hakata tegema selgitustööd. Mida suurem hulk muudatustest läheb eelnõudesse ja selgub rohkem detaile, seda rohkem saame meie hakata selgitama inimestele, et mis siis täpselt muutub," rääkis ta.
"Lisaks kaaneb aktsiisimuudatuste tõttu monitooring piirikaubanduse osas. Oluline on, et piirikaubanduse maht ei suureneks. Me monitoorime, kui tihti käiakse lühiajaliselt üle Läti piiri ja palju salakaupa sisse tuleb," ütles Reitmann.
Lehekülg 843 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee